3-26-900/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-900

Kohtuasi

X kaebus seoses Ys õppimisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad vandeadvokaat Jaanika Reilik-

Bakhoff ja vandeadvokaadi abi Geelia Grauen

Vastustaja – Tartu linn, seaduslik esindaja Jüri Mölder

Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Yi nimed tähemärkidega X ja Y.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1 kuni 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

Kohus edastab käesoleva kohtumääruse ka teadmiseks Yile.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 26. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis puudutab õppimist Yis.

Kaebuses märgitakse kokkuvõtlikult järgmist.

Y plaanib teha 30. märtsil 2026 otsuse kaebaja koolist välja arvamise kohta. Kaebaja hinnangul

on kooli vastav tegevus õigusvastane. Kaebaja on erivajadusega õppija tulenevalt tal

diagnoositud Aspergeri sündroomist, mis on üks autismispektrihäiretest. 2024/2025 õppeaasta

3-26-900

kevadel tekkis kaebajal esimene võlgnevus praktilises aines – kaebaja puudus kevadel 2025

tervislikel põhjustel koolist. Muud 1. kursuse õppeained said kaebajal 2024/2025 läbitud.

2025/2026 õppeaastal on kaebajal tekkinud mitmed õppevõlad tulenevalt tema tervislikust

(vaimsest) seisundist. Selleni on viinud erinevad probleemid kooliga: individuaalse õppekava

tingimuste läbirääkimine ning ebaselged või vastuolulised juhised. Samuti tekkisid kaebajal

paari aine õpetajaga erimeelsused, kus kaebajat tema eripära tõttu ei mõistetud. Kaebaja palub

kohtul tuvastada tema suhtes Yist välja arvamise aluste puudumine 2025/2026 õppeaastal või

alternatiivselt keelata Yil kaebaja koolist välja arvamine 2025/2026 õppeaastal võlgnevuste tõttu.

Lisaks palub kaebaja viivitamatult rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub keelata

Yil tema koolist välja arvamine kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

2. Kohus tegi 27. märtsil 2026 määruse, milles andis vastustajale tähtaja X kaebuse lubatavuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitamiseks. Sama määruse kohaselt tuli Yil esitada

kohtule hiljemalt 30. märtsil 2026 kell 16.00 X koolist välja arvamise otsus, kui niisugune otsus

on selleks ajaks tehtud. Kohus selgitas määruses, et kahtleb keelamiskaebuse lubatavuses.

3. Y teatas 30. märtsil 2026 kohtule, et sel päeval kaebaja koolist välja arvamise otsust ei tehta,

sest kool analüüsib enne haldusakti andmist kaebaja esindajate vastuväiteid, mis esitati 27.

märtsi 2026. a tööpäeva lõpus.

4. Tartu linn edastas 30. märtsil 2026 kohtule seisukoha X kaebuse lubatavuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse kohta. Vastustaja märkis järgmist. 30. märtsil 2026 kaebaja koolist välja

arvamise otsust ei tehta. Eelduslikult jõuab kool otsuseni käesoleva töönädala lõpuks või isegi

uuel nädalal. Tartu linn nõustus kohtu seisukohaga, et keelamiskaebusega kohtusse pöördumise

eeldused ei ole täidetud, sest kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada kooli otsust tema

välja arvamise kohta, kui see tehakse, ning taotleda siis esialgse õiguskaitse kohaldamist. X ei

ole hetkel koolist välja arvatud, kuid kuna ta ei saanud praktikakohta, siis ei osale ta praktikal,

mis õppekava kohaselt algas tema kursusel 9. märtsil 2026. Kaebaja kursusel koolis muud

tunniplaanikohast õppetööd hetkel ei toimu, siiski on võimalik käia järelvastamistel. Vastustaja

märkis, et kaebaja on märtsikuus kokku leppinud järelvastamisi osades õppeainetes, kuid üheski

aines ei ole need seni viinud positiivse tulemuseni. Mis puudutab esialgset õiguskaitset, siis

seni, kuni ei ole otsust X koolist välja arvamise kohta, on tal võimalik kokkulepitud

järelvastamisi sooritada ning hetkel teadaolevalt on kokkuleppe üksnes matemaatika osas.

Vastustaja märkis, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei muudaks hetkeseisuga selles olukorras

midagi.

5. Kaebaja esitas 30. märtsil 2026 kohtule riigi õigusabi taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7.1. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja käesolevas asjas esitada tuvastamisnõude ja

keelamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p-d 3 ja 6). Seejuures on kaebaja keelamisnõude esitanud

alternatiivselt. Kaebaja palub tuvastada tema suhtes Yist välja arvamise aluste puudumine

3-26-900

2025/2026 õppeaastal ning alternatiivselt palub keelata Yil enda koolist välja arvamine

2025/2026 õppeaastal võlgnevuste tõttu.

7.2. Kohus märgib esmalt, et olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on, et tema suhtes ei tehtaks

koolist välja arvamise otsust, ning ta on kohtule esitanud ka vastavasisulise keelamiskaebuse, ei

ole eraldiseisev tuvastamisnõue lubatav (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks

oleks eraldiseisev tuvastamisnõue tema õiguste kaitseks vajalik. Kohus käsitab kaebust seega

eelkõige keelamiskaebusena, milles kaebaja palub teha vastustajale kohustava ettekirjutuse, mille

kohaselt ei tohiks kaebajat Yist 2025/2026 õppeaastal võlgnevuste tõttu välja arvata. Selline

keelamiskaebus hõlmab ka kaebaja märgitud tuvastamisnõude, sest keelamiskaebuse

rahuldamiseks tuleks esmalt tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus kaebaja koolist välja

arvamise aluste kindlakstegemisel.

7.3. Kohtupraktikas on leitud, et keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks peavad olema

täidetud kolm HKMS § 45 lg-s 1 kumulatiivselt sätestatud eeldust. See tähendab, et peab olema

põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu; 2) haldusakt või toiming

rikub kaebaja õigusi; 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel (nt Riigikohtu 21. oktoobri 2021. a otsus nr 3-20-286, p 11; 24. novembri 2017. a

määrus nr 3-17-1398, p 12). Keelamiskaebust ei saa esitada pelgalt hüpoteetilise ohu

ennetamiseks (vt Riigikohtu 18. veebruari 2021. a määrus nr 3-19-1837, p 12), kuna

keelamiskaebuse rahuldamine eeldab selgepiirilist ohtu, et lähiajal rikutakse isiku õigusi ja

rikkumise tagajärgi ei saa kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (nt

Riigikohtu 10. oktoobri 2024. a otsus nr 3-21-1366, p 16). Halduskohus kontrollib üldjuhul

halduse tegevuse õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt

haldusorgani tegevusse (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuli 2022. a määrus nr 3-22-1220, p-d

16 ja 19).

7.4. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole kõik keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud.

Kuigi asja materjalide pinnalt saab teha järelduse, et vastustaja plaanib teha kaebaja koolist välja

arvamise otsuse ning selline otsus riivaks vaieldamatult kaebaja õigusi, leiab kohus, et kaebajal

on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta, kui ta vaidlustab tema koolist välja arvamise otsust. Kui

vastustaja peaks niisuguse otsuse tegema ja kaebaja selle vaidlustab, taotledes selle tühistamist,

siis tühistamiskaebuse rahuldamisel saab kaebaja oma õpingud jätkata. Lisaks, kui kaebaja

taotleb kohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras koolist välja arvamise otsuse kehtivuse

peatamist, ja kohus vastava taotluse rahuldab, saab kaebaja õpinguid jätkata ka kohtumenetluse

ajal. Kohtu hinnangul ei ole seega käesoleval juhul keelamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik ning kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta, vaidlustades tema koolist välja

arvamise otsuse, kui kool peaks sellise otsuse tegema. Keelamiskaebuse esitamine ei aitaks

kaebaja õigusi kuidagi efektiivsemalt kaitsta, võrreldes tulevikus tehtava võimaliku koolist välja

arvamise otsuse vaidlustamisega.

Keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole isikul

lubatud asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul

üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste

tõhus kaitsmine pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist oleks võimatu või

ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu 25. oktoobri 2027. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11).

Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist.

8. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et X kaebus ei ole kohtus lubatav ning kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3-26-900

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

9. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1), milles soovitud

abinõu kattub keelamiskaebuse nõudega. Kaebaja soovib, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse

korras Yil tema koolist välja arvamise kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251

lg 1 p 2).

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Arvestades, et kaebajal puudub kaebeõigus kaebuse esitamiseks, ei saa tal esineda ka esialgse

õiguskaitse vajadust ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kohtu

hinnangul saab kaebaja enda õigusi tõhusalt kaitsta, kui ta vaidlustab enda koolist välja arvamise

otsuse, taotledes samaaegselt ka esialgse õiguskaitse korras vastava otsuse kehtivuse peatamist

(HKMS § 251 lg 1 p 1). Kui kohus siis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldab, puudub oht, et

kaebaja õpingud katkeksid. Kuna käesoleval ajal ei ole tehtud otsust kaebaja koolist välja

arvamise kohta, puuduvad takistused õppetööga jätkamiseks, st puudub rikutud õigus, mida

esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Kaebajale ei kaasne esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmisega mingeid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.

10. Eeltoodu tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

11. Kaebaja esitas 30. märtsil 2026 kohtule riigi õigusabi taotluse koos majandusliku seisundi

teatisega (dtl 57-62). Kuigi taotlusele on märgitud, et õigusabi soovitakse isiku esindamiseks

haldusmenetluses, nähtub kohtu hinnangul taotluse sisust, et õigusabi soovitakse siiski

halduskohtumenetluses esindamiseks (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 5).

Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega X kaebuse põhjusel, et kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebajal on

võimalik esitada uus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindaja määramiseks, kui

esineb vajadus uuesti kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.

12. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui kaebaja esitab tulevikus kohtule riigi õigusabi

taotluse, siis tuleb selle juurde esitada ka tõendid kaebaja majandusliku seisundi kohta (nt

viimase nelja kuu pangakontode väljavõtted).

Muud menetluslikud otsustused

13. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis lähtuvalt HKMS § 104 lg 5

p-le 2 tagastamisele ei kuulu. See kulu jääb kaebaja enda kanda. Samuti jääb kaebaja kanda

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes kaebaja nime

tähemärgiga X. Selleks, et välistada kaebaja identifitseerimine õppeasutuse nime kaudu, asendab

kohus Yi nime tähemärgiga Y.

3-26-900

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik