4-25-4637/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2026, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Väärteoasja number

4-25-4637

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Väärteoasi

Kuno Panksepp kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 28.11.2025 otsusele

väärteoasjas nr

2590,25,002419

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

KUNO PANKSEPP, isikukood 37006100271, elukoht XXX,

XXX OÜ, XXX

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Kaido

Meelind

Kohtuotsuse õiguslik alus

Resolutsioon

VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156

Kuno Panksepa kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.11.2025 otsus

väärteoasjas nr 2590,25,002419, millega Kuno Pankseppa karistati liiklusseaduse § 239 alusel

rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 80,00 eurot.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates, mil

kohtuotsus hiljemalt 31.03.2026 on tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Juhul, kui kõik menetlusosalised loobuvad kassatsiooniõiguse kasutamisest,

kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele kättesaadavaks tehtud 31.03.2026.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna eriasjade uurija

A. U. 28.11.2025 otsusega väärteoasjas 2590,25,002419 määrati Kuno Panksepale

liiklusseaduse (LS) § 239 alusel karistuseks trahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 80.00

eurot, mis võimaldati tasuda hiljemalt 15.01.2026.

Menetlusalust isikut selle eest, et tema 14.08.2025 kell 17:17 Lääne-Viru maakonnas

Tapa vallas Tapa linnas Roheline tn 8 juures, sõites sõitjana sõidukis, ei olnud sõidu ajal

turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus Kuno Panksepp LS § 30 lg 1 nõuet, mille

kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt

kinnitatud ja tema tegu kvalifitseeriti LS § 239 järgi turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata

jätmisena.

15.12.2025 esitas Kuno Panksepp Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

otsuse peale, taotlusega tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

VTMS § 119 lg 1 alusel (koostoimes VTMS § 29); lõpetada väärteomenetlus materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise ja oluliste menetlusvigade tõttu VTMS § 149 ja § 150 alusel või

alternatiivselt – lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 alusel.

Kaebuse motiivide kohaselt on kohtuväline menetleja kohaldanud

materiaalõigust vääralt., samuti, et peatamisel saadi tema nõusolek

lühimenetluseks surve all ja ähvarduste teel, kuna politseiametnikud

teatasid, et kui ta ei nõustu lühimenetluse ja trahviotsusega, karistatakse

ka sõidukijuhti. Sellele ähvardusele lisandus ka ebamäärane ajasurve -

väideti, et lühimenetlusest keeldumine tooks kaasa tunnistajate ütluste

võtmise ja vormistamise, mis „võib kesta vähemalt tund aega“. Sellises

olukorras ei olnud lühimenetluseks antud nõusolek tema vaba tahte

väljendus. Samuti eiras politsei vähetähtsa väärteo põhimõtet ning jättis

kohaldamata LS § 30 lg 2 p 2 sätestatud erandi, mille kohaselt sõitja ei

pea turvavööd kinnitama tööülesande täitmisel, kui see nõuab peatumisi,

mille vahemaa ei ületa 100 meetrit.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud

vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja

isikule määratud rahatrahv on

proportsionaalne tema süüga. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka

kaebuse kohtulikul arutamisel.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus kuulas ära tunnistajad, politseiametnikud M.-M. H. ja A. A., kelle teineteisega

haakuvate ütluste kohaselt teostasid nad 14.08.2025 liiklusjärelevalvet Tapa linnas. Nägid nendele

vastu liikuvat sõidukit, mille kaasreisijal ei olnud turvavöö kinnitatud ning see oli neile selgelt

näha. Sõidukis olid juht ja kaasreisija Tegid tagasipöörde ning andsid sõidukile

peatumismärguande. Turvavöö lahti võtmist nad ei näinud kuna see juba oli lahti, kui sõiduk

nende suunas liikus. Rohelisel tänaval sõiduki juurde jõudes oli kaasreisija juba sõidukist

väljunud ja kui M.-M. H. temaga vestlema läks ning selgitas peatamise põhjust, siis mees ärritus,

muutudes vestluse käigus ka üleolevaks ning rikkumisega algul ei nõustunud. Hiljem ta rikkumist

siiski tunnistas. Vestluses sõiduki juhiga avaldas viimane, et peale raudtee ülesõitu tegi

kaasreisija oma turvavöö lahti ja ta tahtis maha minna. Kuna tegemist oli ilmselge rikkumisega,

pakkus A. A. menetluses kõige lihtsamat varianti, s.o on lühimenetluse otsust, milles trahv 80

eurot on miinimum, kuid isik ei olnud sellega nõus. Selgitas, et alustades väärteomenetlust,

läheb menetlemisega oluliselt kauem aega. Protokolli koostamisel alustatakse tunnistajate

ülekuulamisega, s.o kõigepealt tutvustada õigused ja kirja panna, mis kõik võtab aega.

Seejärel kuulata üle menetlusalune isik ja koostada väärteoprotokoll, mis kõik võtab aega.

Lühimenetluse otsus ei lähe karistusregistrisse ja on kõige väiksemad trahvid. Kui inimene

maksab ära, siis register jääb puhtaks. Isikuleseda selgitati, mille peale tema ütles, et tema ei

viitsi siin nii kaua istuda ning nõustus lühimenetlusega.

Tunnistaja A. A. seletas ka, et kui on rikkumine ja ta on selles 100% veendunud, siis

jääb endale kindlaks. Kui inimene tunnistab ja kahetseb, siis teeb suulise otsuse. Selgitades

politseiametniku sisesmist kaalutlusõigust selgitas ta, et isiku hilisem käitumine ei lubanud tal

suulise hoiatusega piirduda, et just nimelt menetlusaluse isiku käitumine loeb palju.

Kohtuistungil seletas Kuno Panksepp, et ta tõepoolest avas turvavöö, kuid tegi seda

tööülesannete täitmise tõttu. Tema firma osutab kliendile, kellega sellel päeval Tallinnas

kohtumisel kaasas käis, veebilehe ja analüütika ja projektijuhtimise teenust. Tema klient oli

sõiduki juht. Olles jõudnud tagasi Tapale, peatusid raudtee ülesõidu juures, et rong läbi lasta

ning peale seda avas ta tööülesannete täitmise tõttu turvavöö, kuna olles tööalasel kohtumisel

teinud märkmeid nii paberile kui ka mälupulgale, siis soovis ta viimast kliendile üle anda, kuid

ei ulatunud selle kättesaamiseks arvutikotini ning pidi seetõttu turvavöö avama. Ta teadis, et

tööülesannete täitmiseks on selline õigus olemas, et võib sõidu ajal turvavöö avada, seepärast

seda ka tegi.

Kuno Panksepp on kohtule avaldanud, et tegutses vastavalt oma arusaamale ja

tõlgendusele Liiklusseaduse § 30 lg 2 p 2 sätetest, mis näevad ette, et teatud tingimustel, s.o

näiteks lühikeste peatuse vahede ja tööülesannete täitmise korral, ei ole turvavöö kinnitamine

kohustuslik. Need tingimused olid tema hinnangul täidetud. Tema käitumine oli seega teadlik

ja põhjendatud seadusest tuleneva erandi alusel, mitte ajendatud soovist seadust rikkuda.

Kohus uuris digitaalses toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, s.o lühimenetluse otsust,

kaebust sellele, väärteomenetluse uuendamise määrust, väärteoprotokolli, tunnistajate ja

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolle ning Karistusregistri väljavõtet, mille kohaselt

isikut ei ole registrisse kantud.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS

§ 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus

ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja

kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus

hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduse kohaselt (p 10).

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Kuno Panksepp sõitis

kaassõitjana ilma nõuetekohaselt kinnitatu turvavööta, ei hakka kohus väärteotoimikus olevaid

tõendeid üksikasjalikult lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10,

mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele

kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et Kuno Panksepa poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist

leidnud. Tema tegu vastab LS § 239, mis sätestab vastutuse turvavöö nõuetekohase

kinnitamata jätmise eest. Väärteo on toime pannud menetlusalune isik, tema tegu on väärtegu

ning see on õigesti kvalifitseeritud. Väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt

järgitud väärteomenetlusõigust ja karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt.

Kogu vaidlus käesolevas kohtuasjas taandub LS § 30 lg 2 p 2 tõlgendamisele.

Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isikutõlgendus on ekslik ja ennast õigustav, kantud

püüdest vabaneda vastutusest.

LS § 30 lg 2 p 2 kohaselt ei pea sõitjal turvavöö olema kinnitatud kui tema tööülesande

täitmine on seotud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit. Nimetatud säte viitab

tööülesannetele, mis on seotud perioodiliste, korduvate peatustega, mille vahemaa ei ületa 100

meetrit, s.o tõepoolest näiteks postiljonidel, kes kannavad laiali posti, aga ka teetöölistel

teemärgiste vms paigaldamisel. Kuno Panksepa puhul, kes enda sõnul tegeleb tööalaselt

veebilehe, analüütika ja projektijuhtimise teenuse osutamisega, ei saa liiklusnõuete rikkumist

kaasreisijana sõidu ajal turvavöö avamist, et saada arvutikotist kätte dokumendid või

mälupulk, mingil viisil tõlgendada tööülesande täitmisena LS § 30 lg 2 p 2 mõttes. Seaduse

meelevaldne tõlgendamine ei vabasta vastutusest. Kliendile üleandmist vajavad esemed kätte

saada ning muud vajalikud toimingud oleks saanud liiklusnõudeid rikkumata ka peale sõiduki

peatamist.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Kuno Panksepp rikkus seadust tahtlikult, kuna avas sõidu ajal turvavöö

teadlikult ja tahtlikult.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning

kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud

karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Kohtul ei ole alust heita politseiametnikele ette ebaprofessionaalset või ebaeetilist ning

survestavat käitumist, kuna menetlusalusele isikule selgitati erinevate menetlusliikide

erinevust ning selle põhjal, mis iganes kaalutluselt tegi tema ka oma valiku algul

lühimenetluse kasuks. Kergema liigiline lühimenetluse otsus ei lähe karistusregistrisse.

Patrullpolitseinik A. A. arvestades isiku üleolevat käitumist ning kasutades oma õiguspärast

kaalutlusõigust, võttis arvesse isiku varasemate karistatuste puudumist, toimepandud tegu,

selle vähest ohtlikkust, määras isikule rahatrahvi miinimumile lähedases määras, s.o 10

trahviühiku ulatuses, s.o 80,00 eurot.

Kuno Panksepa menetluslikke õigusi ei ole rikutud, kuna peale tema poolt

lühimenetlusele vastuväite esitamist, menetlus uuendati ning seda jätkati üldmenetluses, mille

käigus kohtuväline menetleja tegi ka vaidlustatud väärteootsuse.

Kuigi uuendatud menetluses ei ole kohtuväline menetleja seotud lühimenetluse otsuses

märgitud väärteokvalifikatsiooni ja trahvi määraga, ei ole kohtuväline menetleja raskendanud

isiku olukorda, vaid määras oma 28.11.2025 otsusega isikule karistuseks samas suuruses

rahatrahvi, s.o 10 tarhviühiku ulatuses nagu seda tehti ka lühimenetluse otsusega.

LS § 239 sätestab, et turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot. Seega on Kuno Panksepale määratud

karistus selle miinimum määrale lähedases määras, mis on kooskõlas menetlusaluse isiku süü

raskuse ja karistuse eesmärgiga ja rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni miinimummäära

lähedases määras konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub

ette antud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

Karistuse mõistmisel on arvesse võetud süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti on kohtuväline menetleja karistuse

määramisel võtnud arvesse, et menetlusalune isik on varem väärteokorras karistamata. Süüd

kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas süüteoasjas puuduvad.

Määratud karistust ei ole alust pidadaliigselt karmiks ning seega puudub alus ka

trahvi vähendamiseks.

Kohus ei pea põhjendatuks lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel menetlust otstarbekuse

kaalutlusel, leides, et hoiakute muutmine saab toimuda isiku hoiakute muutmise kaudu

konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellisele seisukohale on pannud aluse menetlusaluse

isiku ennast õigustav ning üleolev suhtumine tema poolt toime pandud liiklusalasesse

rikkumisse. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, s.o prognoosimaks milline

karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist, on kohus

kohustatud arvestama ka süüdlase isikuga.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning

kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks

kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus

tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik

Riigikohtu 20.05.2026 kohtumäärusega jäeti Kuno Panksepa kaitsja vandeadvokaat Indrek

Sirgi kassatsioon menetlusse võtmata.

27.02.2026 kohtuotsus 4-25-4637 jõustus 20.05.2026 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

referent