2-17-17420/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2026

Tsiviilasja number

2-17-17420

Tsiviilasi

Jevgeni Adlersi kohustustest vabastamise menetlus

Kohustustest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jevgeni Adlersi määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik/usaldusisik) Jevgeni

Adlers (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701),

lepinguline esindaja Maria Kraav

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 12. mai 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta Jevgeni Adlersi määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Jevgeni Adlersi kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusega lõpetati Jevgeni Adlersi (võlgnik)

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus ning maakohus kohustas võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Võlgniku ainukeseks võlausaldajaks on Swedbank AS (võlausaldaja),

kellel jäi pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel raha saamata kokku 70 716 eurot 95

senti. Maakohus selgitas võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses, sh

kohustust esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt

jooksva aasta 11. märtsiks, esimene aruanne tuli esitada maakohtule 11. märtsil 2021.

2. Võlgnik esitas aruanded maakohtule 19. mail 2021, 23. märtsil 2022, 12. märtsil 2023, 29.

veebruaril 2024, 25. veebruaril 2025. Maakohus kuulas võlgniku ära ja võttis võlgniku vande

5. septembril 2023. Võlgnik esitas 14. märtsil 2025 lõpparuande koos taotlusega kohustustest

vabastamiseks.

-

19. mai 2021. a aruande ja lisade kohaselt töötas võlgnik alates 16. novembrist 2016 OÜ-s

XXXXXXXXXX klienditeenindajana. Võlgnik märkis, et sissetulekud puuduvad

pandeemia tõttu, ettevõtte töö on peatatud. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav.

Võlausaldajale on tehtud väljamakse 1000 eurot Jekaterina Aumeister poolt.

-

23. märtsi 2022. a aruande ja lisade kohaselt võlgnik jätkas töötamist OÜ-s

XXXXXXXXXX klienditeenindajana. Võlgnik märkis, et võlgnikul sissetulek puudub

pandeemia tõttu ja ettevõtte tegevus on jätkuvalt peatatud. Võlausaldajale on tehtud

väljamakse 1200 eurot Valery Sharipovi poolt.

-

12. märtsi 2023. a aruande ja lisade kohaselt jätkas võlgnik töötamist klienditeenindajana

OÜ-s XXXXXXXXXX. Perioodil september 2022 kuni veebruar 2023 oli võlgniku

igakuiseks sisstulekuks töötasu 315 eurot. Võlgnik tasus 12. märtsil 2023 võlausaldajale

1116 eurot 95 senti.

-

29. veebruari 2024. a aruande ja lisade kohaselt oli võlgniku igakuiseks sissetulekuks

alates märtsist 2023 töötasu 650 eurot. Võlgnik sai AS-ilt Pensionikeskus väljamakse

2948 eurot. Võlgniku sissetulekuks aruande perioodi eest (28. veebruar 2023 kuni 1. märts

2024) oli 5483 eurot. Võlausaldajale on tehtud 23. veebruaril 2024 väljamakse 1200 eurot.

Võlgnik märkis, et on alates 15. juulist 2019 arvel Töötukassas. Tema tervis on alates

2022. aastast halvenenud ning haiguse iseloom välistab keskmise raskusega töö tegemist.

Aruande esitamise perioodil haigestus ka abikaasa ema. Perekond otsustas, et võlgnik

hakkab abikaasa ema eest hoolitsema ning teadmata perioodil on töö tegemine välistatud.

-

25. veebruari 2025. a aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu 72 eurot kuus.

Võlgnik sai AS-ilt Pensionikeskus väljamakse 3685 eurot. Võlgnik on tasunud 20.

veebruaril 2025 võlausaldajale 1000 eurot. Aruande lisaks oleva Swedbank AS-i

pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud OÜ-lt XXXXXXXXXX 23. märtsil

2024 sissetulekut summas 200 eurot. Võlgnik kordas, et tema tervis on halvenenud ja

hoolitseb abikaasa haigestunud ema eest.

-

14. märtsi 2025. a lõpparuande kohaselt on võlgnik seisukohal, et ta on täitnud oma

kohustusi kogu menetluse ajal nõuetekohaselt. Võlgnik on tasunud võlausaldajale

menetluse ajal kokku 5516 eurot 95 senti.

3. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning

võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole

kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega

seda ka otsinud ning on seega rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-st 1 tulenevat

kohustust. Võlgnik on esitatud usaldusisiku aruannete ning 5. septembril 2023 toimunud

ärakuulamise põhjal olnud alates 15. juulist 2019 töötukassas arvel ning töötanud endise

abikaasa ettevõttes miinimumpalga eest. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest

nähtuks võlgniku pingutused tasuvama töökoha leidmiseks. Samuti on tõendamata võlgniku

väidetavad terviseprobleemid. Kohustustest vabastamise menetlus ei saa oma eesmärki täita,

kui võlgnik elab terve menetluse aja endise abikaasa kulul ning sellises olukorras võlgniku

kohustustest vabastamine oleks äärmiselt võlausaldaja huve riivav.

Võlgnik oleks olnud võimeline leidma kõrgema palgaga töökoha, mis oleks võimaldanud täita

võlausaldaja ees lasuvat kohustust ning võlgnik on seega rikkunud PankrS § 173 lg-st 1

tulenevat kohustust. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik olnud oma kohustuste täitmisel

vähemalt raskelt hooletu, st võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseadusest tulenevaid

kohustusi. Lisaks on võlgnik kahjustanud oma tegevusega ka võlausaldaja huve, sest

eeltoodud kohustuse rikkumise tõttu on võlausaldaja nõue vähenenud väga väikeses ulatuses.

Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad laekumised kolmandatelt isikutelt, mille makseselgitused

viitavad uute kohustuste võtmisele. Seega on võlgnik võtnud kohustustest vabastamise

menetluse kestel uusi kohustusi ning kahjustanud ka seeläbi võlausaldaja huve.

4. Võlgnik selgitas, et on menetluse ajal aktiivselt tööd otsinud ning teinud kõik endast

oleneva stabiilse sissetuleku leidmiseks. Täiskohaga töötamine ei olnud võimalik ja osalise

tööajaga töö leidmine oli keeruline, sest lapsel diagnoositud suhkrutõbi nõuab võlgniku

kohalolekut ja hoolitsust. Võlgnik otsis sobivaid töökohti ja kandideeris neile. Võlgnik

selgitas, et ta töötas miinimumpalga eest ja oli ka töötuna registreeritud, kuid lapse tervisliku

seisundi tõttu oli rohkem tasustatud töö leidmine piiratud. Võlgnik võttis uusi kohustusi, et

maksta võlausaldajale, kuid tänaseks on need kohustused täidetud.

5. Maakohus kuulas võlgniku ära 21. aprillil 2025. Võlgnik selgitas, et töötas varem endise

abikaasa ettevõttes. Võlgnik on omandanud koka eriala ja omab veoautojuhi kogemust, kuid

töö leidmine ei ole käesoleval hetkel õnnestunud. Võlgniku selgituste kohaselt takistab

täiskohaga töötamist lapsel esinev diabeet. Võlgniku sõnul peab teda üleval endine abikaasa.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Viru Maakohus lõpetas 12. mai 2025. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamata. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest.

Menetluskulud jäid võlgniku kanda. Hüvitatavad menetluskulud puudusid.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt kohaldatakse enne seaduse

jõustumist (1. juuli 2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele

suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist

käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 näeb ette, et

võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173

lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et sama

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust. Võlgnik on

esitatud aruannetest nähtuvalt rahuldunud viie aasta jooksul töötasuga, mis on jäänud isegi

alla miinimummäära. Võlgniku sissetulek on jäänud vahemikku 200–650 eurot. Võlgnik on

avaldanud, et on proovinud uut tasuvamat töökohta otsida, kuid tulutult. Võlgnik teatas 21.

aprilli 2025 ärakuulamisel, et ta on töötu. Võlgniku selgituste kohaselt on teda kogu

menetluse jooksul ülal pidanud endine abikaasa.

Maakohtu hinnangul oleks võlgnik pidanud otsima tulutoovamat tegevust, sh arvestades

sellega, et võlgnikul lasub kohustus pidada ülal ka alaealist last. Võlgnik ei ole usutavalt

põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud lisatöö või suurema

sissetulekuga töökoha saamiseks. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust

arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena.

PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest

saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda ja oma alaealise lapse igapäevavajaduste katmisele

ka tasuda võlausaldajate nõudeid. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või

kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka

võlausaldaja nõuet, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldaja huve ja takistanud

nõude arvestatavas ulatuses rahuldamist. Võlgnik on seega rikkunud PankrS § 173 lg-s 1

sätestatud kohustust.

Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on kogu menetluse kestel, s.o viie aasta

jooksul, olnud oma endise abikaasa ülalpidamisel (sh on võlgnik 5. septembri 2023. a

ärakuulamisel väitnud, et elas Hispaanias endise abikaasa kulul (dtl 295), kui viimane pidas

seal restorani (dtl 404), ning 21. aprilli 2025. a ärakuulamisel, et elab endisele abikaasale

kuuluvas korteris ja sööb igapäevaselt endisele abikaasale kuuluvates kohvikutes (dtl 404)).

Maakohus tuvastas, et võlgniku laps on 9-aastane ning võlgnik avaldas 21. aprilli 2025. a

ärakuulamisel, et laps käib koolis (dtl 404). Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kogu võlgniku

aeg kulub lapse ja tema tervise eest hoolitsemisele.

Võlgniku esitatud tõendid ei tõenda, et võlgniku töövõime oleks vähenenud ja halvenenud.

Võlgnik teatas, et tulutoova töö leidmist takistasid ka 2025. a aasta alguses tekkinud rasked

stressi ja depressiooni probleemid (dtl 347). Maakohtu hinnangul ei ole võlgniku esitatud

tõendist (retsept) aru saada, kellele see ravim on välja kirjutatud (XXXXXXXXXX). See ei

tõenda võlgnikul mistahes tervisehäirete olemasolu või nt viiteid vajadusele vähendada

võlgniku töökoormust. Töövõime vähenemist ja töökoormuse vähendamise vajadust hindab

töötervishoiuarst, samuti tegeleb töövõime hindamisega töötukassa, kes väljastab isikutele

tõendeid osalise töövõime kohta.

Toimiku materjalidest nähtub, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoha aadressiks

olnud alates 14. jaanuar 2019 Soome Vabariik. Maakohus tuvastas, et võlgnik on tegev

Soome ettevõttes XXXXXXXXXX (Soome registrikood XXXXXXXXXX, dtl 409), mistõttu

on eluliselt usutav, et võlgnik omab lisaks elukohale Soomes seal ka sissetulekut ning

pangakontot. Sellist informatsiooni ei ole võlgnik aga kohtule 21. aprilli 2025. a

ärakuulamisel ega usaldusisiku aruannetes avaldanud. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik

ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma

sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Käesoleval juhul on võlgnik oma vara

varjanud. Lisaks on ka võlgniku elukohad Hispaanias ja Soomes selgunud vaid kohtu

uurimisel.

Võlgnik on 5-aastase perioodi jooksul teinud võlausaldajale väljamakseid 5516 eurot 95 senti,

mis moodustab võlgnevuse kogumahust 7,8%. Maakohtu hinnangul näitab see samuti

võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha

pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste vähendamiseks. Lisaks on menetluse

kahe esimese aasta maksed tasunud võlausaldajale kolmandad isikud (dtl 227, 239), mistõttu

nõustus maakohus võlausaldajaga, et võlgnik on võtnud kohustustest vabastamise menetluse

kestel uusi kohustusi ning kahjustanud ka seeläbi võlausaldaja huve.

Maakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Tõendamist

leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste

täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Võlgnik ei ole andnud endast parimat

võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Lisaks on võlgnik oma vara varjanud. Kohus on

tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitatav võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele

suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eelnevast tulenevalt lõpetas maakohus võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse ning jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha asjas uus määrus, millega lõpetada võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Menetluskulud palub võlgnik jätta riigi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole võlgnik süüliselt rikkunud pankrotiseaduses

sätestatud kohustusi ega varjanud oma vara. Maakohtu määruses on olulised vasturääkivused,

kuna maakohus ei ole arvestanud võlgniku objektiivseid isiklikke asjaolusid, mis takistavad

suurema sissetuleku teenimist võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Maakohus ei selgitanud,

milles seisnes võlgniku raske hooletus. Võlausaldaja nõude rahuldamata jätmine ei saa olla

raske hooletuse tunnuseks. Maakohus on eksinud tõendamiskoormuse jagamisega hagita

menetluses. Hagita menetluses kogub tõendid nii asjas teatud lahendist huvitatud isik kui ka

kohus.

Usaldusisiku aruannetest on näha, et võlgnik tegeles kogu menetluse ajal oma haige lapse

hooldamisega, mistõttu tal polnud võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtule

esitatud dokumendid kinnitavad haige lapse vajadusi. Lisaks sellele on võlgniku psüühiline

seisund halvenenud.

Võlgnik on kogu menetluse ajal aktiivselt tööd otsinud ja teinud kõik endast oleneva stabiilse

sissetuleku leidmiseks. Mõnel perioodil on ta ka töötanud. Kohtu kahtlused, et võlgnikul on

Soomes sissetulekud ja pangakonto, on oletused. Võlgniku püüdlused alustada Soomes

ettevõtlusega pigem tõendavad, et võlgnik soovis leida endale tuluallikad. Ettevõtlus on sel

juhul paindlikum lahendus tulu teenimiseks. Ettevõtte loomise taga oli soov taastada tööalane

aktiivsus ja finantsiline iseseisvus pärast pankrotti. Ettevõte ei ole tegevust alustanud. Seega

ei ole tegemist vara varjamisega.

Võlgnik on stabiilselt kogu menetluse ajal võlga tasunud. Ühel hetkel võttis võlgnik isegi

lühiajalise laenu eraisikult ja tasus võlausaldaja võla. Laen on tagasi makstud ja võlgnik ei ole

oma võlakoormust sellega menetluse ajal suurendanud. Võlgnik ei ole võlausaldaja huve

eelnevaga kahjustanud.

Võlgnikule ei saa ette heita võlausaldajale tehtud väljamaksete suurust. Esile toodud asjaolude

pinnalt ei saa väita, et võlgnik rikkus süüliselt PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust.

Võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Võlausaldaja ei nõustu määruskaebusega ja jääb 27. märtsil 2025 esitatud seisukoha juurde.

Võlgnik ei ole menetluse jooksul ega ka koos määruskaebusega esitatud ühtegi tõendit,

millest nähtuks võlgniku pingutused tasuvama töökoha otsimisel. Võlgniku ülesanne on

menetluse ajal tulutoova tegevusega tegeleda ja seda ka tõendada. Võlgnik on esitanud üksnes

paljasõnalised väited, et tema elukorralduse juures on keeruline tasuvat tööd leida. Kui

võlgnik enda kohustuste täitmist ei tõenda, ei pea kohus vastupidist tõendama. Võlgniku

etteheited on täiesti asjakohatud ning pigem võib jaatada ka võlgnikupoolset teabe andmise

kohustuse rikkumist.

Kohustustest vabastamise menetlus ei saa oma eesmärki täita, kui võlgnik elab terve

menetluse kestel endise abikaasa kulul ning sellises olukorras võlgniku kohustustest

vabastamine oleks äärmiselt võlausaldaja huve riivav. Võlgnik on esitanud üksnes tõendi, et

tema lapsel on diagnoositud diabeet, mitte aga seda, et laps vajaks pidevat vanema

järelevalvet. Eeltoodu ei tõenda seega seda, et võlgnikul ei oleks olnud võimalik vähemalt

osakoormusega tööd leida. Võlgnik kirjutab ka ise määruskaebuses, et laps käib koolis ja

võlausaldajale teadaolevalt kõrvaldab insuliinipumba kasutus just vajaduse, et vanem viibiks

pidevalt lapse kõrval. Ei ole usutav, et võlgnik üksi lapse eest hoolitseb ja 24 tundi päevas

tema kõrval peab viibima.

Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja

hinnangul on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust,

kahjustanud seeläbi oluliselt võlausaldajate huve ning tuleks seega jätta kohustustest

vabastamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659) ja määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

11. Maakohus on õigesti leidnud, et FIMS § 68 lg 2 alusel tuleb menetlusele kohaldada kuni

30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni.

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning

PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud. Seega kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud

automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm

04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis võlgniku põhjendatult kohustusest vabastamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6

koosmõjus TsMS §-ga 659).

12. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Võlgniku väide, et maakohus ei ole esitanud omapoolseid tõendeid võlgniku kohustuste

rikkumise tõendamiseks ja on rikkunud tõendamiskoormist, on asjakohatu. Maakohus ei pea

kohustustest vabastamise menetluses ise tõendeid koguma. Maakohus kontrollib usaldusisiku

aruannet ja võlgniku poolt kohtu ette toodud asjaolude usaldusväärsust, kõrvutades neid muu

hulgas kohtule avalikest andmekogudest kättesaadavate andmetega. Maakohus on oma

järeldusi põhjendanud ning need ei sisalda vastuolusid.

Võlgniku esitatu põhjal saab kohus hinnata, kui suures ulatuses saab võlgnikult tulutoova

tegevusega tegelemist eeldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja võlausaldajaga, et

võlgniku väited, et tema pidi lapse eest kogu aeg hoolitsema ja et lapsel diagnoositud diabeet

vajab pidevat hoolt ja järelevalvet, on tõendamata. Võlgnik on eksitavalt määruskaebuses

väitnud, et usaldusisiku aruannetest on näha, et võlgnik tegeles kogu menetluse ajal oma haige

lapse hooldamisega. Vastavaid andmeid 2021. (dtl 223–224), 2022. (dtl 237–238) ega 2023. a

(dtl 250–251) aruannetest ei nähtu. Võlgnik esitas maakohtule esmakordselt andmed lapsel

2018. a diagnoositud diabeedi kohta alles juunis 2023 (dtl 280– 282) seoses palvega lükata

maakohtu poolt määratud võlgniku ärakuulamise aeg edasi. Ka 2024. a (dtl 320) ega 2025. a

(dtl 336) aruannetes ei ole võlgnik lapse hooldamisvajadusele tuginenud. Ringkonnakohtu

hinnangul on võlgniku selgitused ja kirjeldused tema elukorralduse kohta kogu menetluse

vältel üldised ja tõendamata. Tõendeid selle kohta, millist abi laps tulenevalt temal

diagnoositud diabeedist vajab, ei ole võlgnik kohtule esitanud. Võlgniku esitatud ainukesest

2018. aasta septembrist (laps oli sel ajal 2 a 11 kuu vanune) pärineva lapse haigust

puudutavast epikriisist ei nähtu lapse abivajaduse ulatus ja selle muutus kohustustest

vabastamise menetluse ajal. Võlgnik on 5. septembri 2023. a ärakuulamisel avaldanud, et laps

sai endale uue seadme, millega laps saab ise hakkama. Lisaks eelnevale leiab ringkonnakohus,

et ainuüksi abivajava perekonnaliikme olemasolu ei õigusta tasuvamal kohal mitte töötamist

või tasuvama töökoha mitte otsimist. Lapsel on ka ema, kes on võimeline lapse eest

hoolitsema. Kohustustest vabastamise menetluse ajal lapse emaga sellise väidetava

kokkuleppe tegemine, et võlgnik jääb lapsega koju ja elab endise abikaasa kulul (dtl 295), ei

ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ega võlausaldajate huve

arvestav.

Võlgniku väited, et ta on püüdnud leida tasuvamat tööd, on tõendamata. Oma väiteid saab

tõendada vaid võlgnik ise, mida ta ei ole teinud ka määruskaebuse esitamisel.

Võlgnik ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks on rahvastikuregistri andmetel olnud võlgniku

elukoht kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal registreeritud Soomes. Maakohtu

kahtlustused, et võlgnik omas Soomes lisaks ka sissetulekut, on eluliselt põhjendatud.

Elukoha andmetest ja nende muutumisest kohtu teavitamata jätmist tuleb käsitleda PankrS §

173 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumisena.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal laenu võtmine, et tasuda võlausaldajale võlga, ei ole

tulu teenimine. Ringkonnakohtu hinnangul ilmestab võlgniku süülist kohustuste rikkumist

kohustustest vabastamise menetluse ajal määruskaebuses esitatu, mille kohaselt Soomes

ettevõtte registreerimise eesmärk 13. veebruaril 2025 oli soov taastada tööalane aktiivsus ja

finantsiline iseseisvus pärast pankrotti. Seda, et ettevõtte ei ole tegevust alustanud, ei oma asja

lahendamise seisukohalt tähendust. Ettevõtte loomine kinnitab muu hulgas võlgniku seotust

Soomega ning kohtute kahtlust, et võlgnik soovis luua petlikku muljet, et lapsel diagnoositud

haigus takistas tal menetluse ajal PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuste täitmist. Tööalast

aktiivsust tuli hoida kogu menetluse vältel, mitte hakata tegema selleks ettevalmistusi vahetult

enne kohustustest vabastamise menetluse lõppu. Võlgnik on oma käitumisega kahjustanud

võlausaldaja huve.

Kuna võlgnik on rikkunud oma § 173 lg-tes 1 ja 2 kohustusi süüliselt, vähemalt raske

hooletusega, ja kahjustanud võlausaldaja huve, ei ole võlausaldaja nõude rahuldamise ulatus

sellises olukorras määrav.

Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi ning võlgniku kohustustest vabastamisest tuli

PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda.

13. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohtus

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)