2-25-15565/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-15565

Kohtuasi

Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda avaldus

Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025

üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koja

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda

(registrikood 80282886), seaduslik esindaja TS

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda esitas 18.09.2025 Harju Maakohtule avalduse

Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks. Koos

avaldusega esitas avaldaja juriidilise isiku menetlusabi taotluse.

2. Kohus määras 24.09.2025 avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus märkis, et

avaldajal tuleb täpsustada, kas avaldajaks on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda või

TS. Kohus selgitas, et avaldaja ei saa samal ajal nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja

tühisuse tuvastamist, kuid need nõuded saab esitada alternatiivselt. Muuhulgas märkis kohus,

2-25-15565

et kehtetuks tunnistamise nõude esitamise õigus on avaldajal 60-päevalise tähtaja möödumise

tõttu lõppenud. Kohus nõudis, et avaldaja tooks avalduses esile kõik asjas tähtsust omavad

faktilised asjaolud. Menetlusabi taotluse osas märkis kohus, et ka see on esitatud puudustega,

mistõttu tuleb avaldajal kõrvaldada ka menetlusabi taotluses esinenud puudused. Avaldajal

tuleb selgitada, mis alusel on tal juriidilise isikuna õigus menetlusabi saada ning miks taotleb

avaldaja lisaks riigilõivu osalisele ja täielikule tasumisest vabastamisele ka teiste

asjassepuutumatute kulude kandmist.

3. Avaldaja esitas 02.11.2025 täiendatud avalduse, kus toob muuhulgas välja, et avaldajaks on

Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda, keda esindab TS. Avaldaja leiab, et on kohtule

esialgses avalduses piisavalt asjaolusid kirjeldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 21.11.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmata.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja avalduses esinenud puuduseid

kõrvaldanud. Avaldaja nõue on ebaselge, mistõttu ei ole avaldaja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. Tasumata on riigilõiv ning menetlusabi taotlus on puudustega, mida

avaldaja ei ole kõrvaldanud.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas 27.11.2025 määruskaebuse ja 01.12.2025 selle täienduse, milles vaidleb

täies ulatuses vastu kohtu 21.11.2025 määrusele. Avaldaja ei leia, et ta oleks rikkunud

vorminõudeid. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta tema menetlusabi taotluse osas, kuigi ta

taotluse asjaolusid kohtule täpsustas.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 662 lg 2 alusel vaidlustatud kohtumääruse ja saadab asja

tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Avaldaja pöördus kohtusse korteriühistu organi otsuse vaidlustamiseks. Korteriühistu

organi otsuse kehtivust puudutavad vaidlused lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 4 alusel hagita

menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).

10. Maakohus on keeldunud avaldust menetlemast esmalt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Vaidlustatud kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei olnud avaldaja nõue selge ka pärast

puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist ning nõude ebaselguse tõttu ei ole avaldaja

taotletud eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu.

11. Kohus ei või jätta avaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et avalduses esinenud

puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks

peab avaldusel esinema selline puudus, mis takistab asja menetlemist TsMS § 371 mõttes

2-25-15565

(RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta

avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

12. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel

menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi

menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja

nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452,

p 11; RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

13. Kohus on avalduse menetlusse võtmata jätmise määruses märkinud, et avalduses on

nõutud ühistu 05.06.2025 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist ja koosoleku otsuste tühisuse

tuvastamist ja tühistamist.

Ringkonnakohus nõustub, et avaldaja esitatud

menetlusdokumendid on raskesti jälgitavad, kuid avaldusest on aru saada, et avaldaja soovib

vabaneda Tallinn, Ädala tn 5 korteriühistu 05.06.2025 koosolekul vastu võetud otsustest.

Seejuures pole oluline, millist sõnastust avaldaja kasutas, vaid lähtuda tuleb avaldusest

nähtuvast tahtest (TsMS § 477 lg 5). Riigikohus on selgitanud et eraõigusliku juriidilise isiku

organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on

üks ja sama, mistõttu tuleb olukorras, kus nõutakse otsuse tühisuse tuvastamist või otsuse

kehtetuks tunnistamist, käsitada nõuet ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud

nõudena. Seetõttu ei oma tähtsust, kas avaldaja on tuginenud otsuse vaidlustamise nõudele

kohtusse pöördumise tähtaega rikkudes. Kohtul tuleb hinnata menetluses, kas avalduses esile

toodud asjaolud võivad kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisuse (RKTK 03.03.2021, 2-17-

13391, p-d 27 ja 28).

14. Avaldaja on kohtule esitatud dokumentides toonud asjaoludena mh välja, et osasid

koosolekul hääletusel olnud küsimusi ei olnud päevakorras ning puudub üldkoosoleku

protokoll ja üldkoosolekust osavõtjate nimekiri. Seega on avaldaja tuginenud asjaoludele, mis

annavad alust hagita menetluse algatamiseks. Puuduste kõrvaldamise määruses on kohus

viidanud, et avaldajal tuleb avalduses esile tuua kõik asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud.

Samas ei nähtu, et kohus oleks avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid peaks avaldaja veel

esile tooma.

15. Ka juhul, kui kohtule jäävad avalduses esitatud seisukohad või nõude ulatus ebaselgeks,

on kohtul hagita menetluses laiad võimalused avaldaja nõude ja selle aluseks olevate

asjaolude väljaselgitamiseks. Hagita menetluses on kohtul uurimiskohustus ning seda täites

tuleks kohtul püüda menetlusosalise taotluse sisu välja selgitada ning aidata muuta avaldust

menetluskõlbulikuks (TsMS komm II (2017), § 3401, p 3.2.2. i). Hagita menetluses võib

seetõttu asjakohane olla ka menetlusdokumendi korduv käiguta jätmine (TsMS komm II

(2017), § 3401, p 3.2.4. d). Hagita menetluses on kohtul enne avalduse menetlusse võtmise

otsustamist õigus kutsuda avaldaja sealjuures ka ärakuulamisele, et selgitada avaldaja taotlust.

16. Maakohtul ei olnud alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest ka seetõttu, et avaldaja

ei tasunud avalduselt riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1

mõttes. Selleks, et jätta avaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, tulnuks

maakohtul esmalt kindaks teha avaldaja nõue ja määrata avaldajale tähtaeg vastava riigilõivu

tasumiseks. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks avaldaja menetlusabi taotluse rahuldamata

jätnud ja avaldajale riigilõivu tasumiseks tähtaja määranud. Seega on maakohus

põhjendamatult heitnud avaldajale ette avalduselt riigilõivu tasumata jätmist. Avaldaja võis

õigustatult oodata, et pärast menetlusabi taotlust puudutavate täiendavate selgituste esitamist

2-25-15565

lahendab kohus esmalt avaldaja menetlusabi taotluse. Juhul, kui kohus jätab menetlusabi

taotluse rahuldamata, tuleb kohtul määrata avaldajale TsMS § 187 lg 6 järgi tähtaeg riigilõivu

tasumiseks. Alles seejärel, kui avaldaja määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasu, on alust

heita avaldajale ette riigilõivu tasumata jätmist.

17. Eelnevast tulenevalt oli avalduse menetlusse võtmisest keeldumine esitatud põhjendustel

ja viidatud õiguslikel alustel ennatlik. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

18. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st

5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d).

(allkirjastatud digitaalselt)