Legislator Case Law & Legislation
2-25-3825/20 AI generated

2-25-3825/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-25-3825/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt U.M (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ Välja mõista kostjalt U.M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

Legislator headnote

AI generated

2-25-3825/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista kostjalt U.M (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ Välja mõista kostjalt U.M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-3825

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U.M vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

9192,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: U.M (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt U.M (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks Placet Group OÜ-ga 31.08.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr EF3983203 ja 06.12.2023 nõude loovutusest tulenev

põhivõlgnevus 5223,80 eurot, intress 349,55 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 3473,86 eurot.

3. Välja mõista kostjalt U.M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(5223,80 eurot) alates 12.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 30,19%, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte

rohkem kui põhinõude 5223,80 euro ulatuses.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

7. Mõista välja U.M-il hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

riigilõiv 770,00 eurot ja õigusabi kulud summas 390,00 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1160,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud

menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717083352.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi

toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.03.2025 Tartu Maakohtule hagi Z.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Tartu Maakohus edastas 21.03.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi Pärnu

Maakohtule. Pärnu Maakohus võttis 3.07.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas

kostjat esitama vastus hagiavaldusele. Kostja esitas hagivastuse 28.07.2025. 15.12.2025 esitas

hageja taotluse kostja asendamiseks TsMS § 208 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt on hagejale saanud

teatavaks, et kriminaalasja raames on tuvastatud asjaolu, et U.M sõlmis Z.D Käsu (Z.D) nimel

mitmeid laenulepinguid, sealhulgas ka käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingu. Sellest

tulenevalt ilmneb, et senine kostja ei ole käesolevas vaidluses nõude aluseks oleva õigussuhte

pooleks. Kohus 06.02.2026 asendas tsiviilasjas 2-25-3825 kostja Z.D uue kostjaga U.M . Kohus

kohustas hagejat esitama uus hagiavalduse terviktekst hiljemalt 23.02.2026 ning kohustas U.M-i

esitama kirjalik vastus hagile lisadega 14 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kostja

kinnitas 18.02.2026 esitatud hagi ja 06.02.2026 määruse kättesaamist 25.02.2026. Kohtu määratud

tähtajaks (11.03.2026) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja poolt Z.D Käsu

isikutunnistust koos PIN-koodide kasutades Placet Group OÜ-ga 31.08.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr REF3983203.

4. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS

§ 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus

seisukohale, et krediidiandja on hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis alates võlgnevuse sissenõutavaks

muutumisest kuni hagi esitamiseni ning seejärel TsMS § 367 alusel põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 30,19% aastas. Hagis on hageja toonud viivisearvestuse

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 06.12.2023 kuni hagiavalduse

esitamiseni 11.03.2025, kuid on jätnud tähelepanuta, et U.M-i vastu esitas hageja hagi

18.02.2026. Seega tuleb U.M lepingust tuleneva kohustuse täitmisega seoses enne hagi

esitamist sissenõutavaks muutunud viivist arvestada perioodi 06.12.2023 kuni 17.02.2026

eest ehk summas 3473,86 eurot.

6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab

hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole

suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

7. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

8. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda,

sõltumata hagi rahuldamisest.

9. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

10. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv

770,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 507,00 eurot (km-ta). Hageja

esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h.

Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-

159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on

seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames

esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 130 eurot/tunnis.

Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi.

12. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1160,00 eurot, millest 770,00

eurot on riigilõiv ja 390,00 eurot (3 × 130 €/h) lepingulise esindaja tasu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise

määrus menetlusosalistele kätte.

13. TsMS § 445 lg 1 ütleb, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on

esitanud kohtule taotluse määrata kindlaks kostjalt väljamõistetud menetluskulude tasumise

kord. Kohus rahuldab taotluse.

14. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014.

aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

15. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik