2-25-3825/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt U.M (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ Välja mõista kostjalt U.M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt
Legislator headnote
AI generated2-25-3825/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista kostjalt U.M (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ Välja mõista kostjalt U.M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2026, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-25-3825
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi U.M vastu võlgnevuse
nõudes
Hagihind
9192,27 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja: U.M (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt U.M (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood 10746479) kasuks Placet Group OÜ-ga 31.08.2023 sõlmitud
tarbijakrediidilepingust nr EF3983203 ja 06.12.2023 nõude loovutusest tulenev
põhivõlgnevus 5223,80 eurot, intress 349,55 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 3473,86 eurot.
3. Välja mõista kostjalt U.M hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt
(5223,80 eurot) alates 12.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses
viivisemääras 30,19%, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte
rohkem kui põhinõude 5223,80 euro ulatuses.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulud
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks.
7. Mõista välja U.M-il hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena
riigilõiv 770,00 eurot ja õigusabi kulud summas 390,00 eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1160,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
9. TsMS § 445 lg 1 alusel määrata, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud
menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr
EE147700771000526428 viitenumbriga 717083352.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub
tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata
jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib
kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi
toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank.
Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed
riigilõivu tasumise kohta.
Kohtu selgitused
1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib
kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 11.03.2025 Tartu Maakohtule hagi Z.D vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Tartu Maakohus edastas 21.03.2025 määrusega asja kohtualluvuse järgi Pärnu
Maakohtule. Pärnu Maakohus võttis 3.07.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas
kostjat esitama vastus hagiavaldusele. Kostja esitas hagivastuse 28.07.2025. 15.12.2025 esitas
hageja taotluse kostja asendamiseks TsMS § 208 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt on hagejale saanud
teatavaks, et kriminaalasja raames on tuvastatud asjaolu, et U.M sõlmis Z.D Käsu (Z.D) nimel
mitmeid laenulepinguid, sealhulgas ka käesolevas tsiviilasjas nõude aluseks oleva lepingu. Sellest
tulenevalt ilmneb, et senine kostja ei ole käesolevas vaidluses nõude aluseks oleva õigussuhte
pooleks. Kohus 06.02.2026 asendas tsiviilasjas 2-25-3825 kostja Z.D uue kostjaga U.M . Kohus
kohustas hagejat esitama uus hagiavalduse terviktekst hiljemalt 23.02.2026 ning kohustas U.M-i
esitama kirjalik vastus hagile lisadega 14 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kostja
kinnitas 18.02.2026 esitatud hagi ja 06.02.2026 määruse kättesaamist 25.02.2026. Kohtu määratud
tähtajaks (11.03.2026) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Seega loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi
õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral
õiguslikult põhjendatud.
3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja poolt Z.D Käsu
isikutunnistust koos PIN-koodide kasutades Placet Group OÜ-ga 31.08.2023 sõlmitud
tarbijakrediidilepingust nr REF3983203.
4. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS
§ 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus
seisukohale, et krediidiandja on hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis alates võlgnevuse sissenõutavaks
muutumisest kuni hagi esitamiseni ning seejärel TsMS § 367 alusel põhinõudelt kuni selle
kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast lepingujärgse
intressimääraga võrdses määras s.o 30,19% aastas. Hagis on hageja toonud viivisearvestuse
alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 06.12.2023 kuni hagiavalduse
esitamiseni 11.03.2025, kuid on jätnud tähelepanuta, et U.M-i vastu esitas hageja hagi
18.02.2026. Seega tuleb U.M lepingust tuleneva kohustuse täitmisega seoses enne hagi
esitamist sissenõutavaks muutunud viivist arvestada perioodi 06.12.2023 kuni 17.02.2026
eest ehk summas 3473,86 eurot.
6. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka
Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab
hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole
suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
7. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
välista menetlustähtaja ennistamist.
8. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus
(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud
aluse esinemise korral.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda,
sõltumata hagi rahuldamisest.
9. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes
aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
10. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv
770,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see
tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 507,00 eurot (km-ta). Hageja
esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;
hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide
esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h.
Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.
Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-
159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on
seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja
alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud
käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames
esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 130 eurot/tunnis.
Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi.
12. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1160,00 eurot, millest 770,00
eurot on riigilõiv ja 390,00 eurot (3 × 130 €/h) lepingulise esindaja tasu.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise
lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt
võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise
määrus menetlusosalistele kätte.
13. TsMS § 445 lg 1 ütleb, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse
täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse
viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja on
esitanud kohtule taotluse määrata kindlaks kostjalt väljamõistetud menetluskulude tasumise
kord. Kohus rahuldab taotluse.
14. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014.
aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
15. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reena Undrest
Kohtunik