2-25-106385/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-106385

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-106385

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

5189,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul

Kostja: W.K (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

4. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

2-25-106385

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja W.K (kostja)

10.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 7900 eurot.

Lepingutasu 158 eurot. Kostja sai laenu kätte summas 7742 eurot.

2. 16.06.2022 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja kokkuleppe lepingu muutmiseks. Uueks

lepingu numbriks sai XXX. Peale lepingu muutmist oli võlasumma 5960,78 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2022 –

20.12.2025.

3. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,65% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 5960,78 eurot, intressimäära 20,90% aastas,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20.12.2025, osamaksete arv 42, laenulepingu

sõlmimise tasu 25 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot.

4. Kostja on teinud tagasimaksed enne laenulepingu restruktureerimist kokku 5997,12 eurot,

millest arvestati haldustasu katteks 75 eurot, intress katteks 3718,23 eurot, põhiosa katteks

2135,20 eurot, viivise katteks 13,69 eurot, võlateavituse katteks 55 eurot. Peale laenu

restruktureerimist on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 3440,09 eurot, millest arvestati

haldustasu katteks 40 eurot, intress katteks 1484,50 eurot, põhiosa katteks 1778,21 eurot, viivise

katteks 42,38 eurot, võlateavituse katteks 70 eurot, lepingutasu katteks 25 eurot. Hagejale on

toimunud tagasimakseid 1050 eurot.

5. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.02.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja hilinenud või viivituses

20.12.2023 (põhiosa 132,43 eurot, intress 71,15 eurot ja haldustasu 2,50 eurot, kokku 206,08

eurot), 20.01.2024 (põhiosa 132,44 eurot, intress 71,14 eurot ja haldustasu 2,50 eurot, kokku

206,08 eurot) ja 20.02.2024 (põhiosa 134,82 eurot, intress 68,76 eurot ja haldustasu 2,50 eurot,

kokku 206,08 eurot) osamaksetega.

6. Kostjat teavitati 29.02.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

7. Peale lepingu muutmist oli laenusumma 5960,78 eurot. Kostjalt toimus lepingu kehtivuse ajal

laekumisi krediidiandjale põhiosa katteks summas 1778,21 eurot, seega on tasumata põhiosa

summas 4182,57 eurot. Hagejale on toimunud inkassomenetluses makseid 1050,00 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3132,57 eurot (5960,78-1778,21-1050,00), mille

hageja palub kostjalt välja mõista.

8. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt W.K-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

intressi 301,85 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 1040,64 eurot ning edasiulatuva viivise lepingujärgses viivisemääras 20,9%

aastas.

9. Kostjal on intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 20.11.2023 kuni ülesütlemiseni s.o

27.02.2024 summas 301,85 eurot (75,82+71,15+71,14+68,76+14,98).

2-25-106385

10. Vastavalt 12.07.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 27.02.2024. a

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.11.2023–20.02.2024 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50).

11. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot on kujunenud järgnevalt: 01.03.2024. a esimese

tasulise kirja saatmine 25 eurot; 30.03.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 30.08.2024. a

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

12. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3132,57 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates s.o 28.02.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

30.09.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 20,9% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 6.1. Hageja nõuab viivist summas 1040,64 eurot. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1040,64

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 3132,57 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 24.07.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 20,9% aastas.

13. Kostja märkis laenutaotluses, et tema igakuine sissetulek on 950 eurot, igakuised kohustused

50 eurot ning ülalpeetavaid on 2. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist: keskmine palk 877 eurot. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes

leidis krediidiandja, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust

tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning

lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidiandja omandas teabe kostja

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja poolt esitatud

laenutaotluse, taust.ee andmebaasi väljavõtte põhjal. Seega on krediidiandja kogunud andmeid

kostja sissetulekute kohta, väljaminekute kohta, kohustuste ja maksekäitumise kohta ning teinud

saadud andmete põhjal kaalutletud otsuse krediidisumma väljastamiseks.

14. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 14.02.2026 (Ametlike

Teadaannete vahendusel, teade avaldati 29.01.2026). Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva

alates menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja

ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 02.03.2026 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud

vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi

kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

2-25-106385

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108

lg 1). Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama: et kostjal on hageja ees rahaline kohustus; et

kostja rikkus kohustust; et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest ja; rikutud kohustuse

suuruse.

18. Järgnevalt kontrollib kohus, kas leping on kehtiv. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-

is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on

asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele

sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-

10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5

tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt

ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või

mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma

tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“ Seega selgitab kohus välja, kas leping on kehtiv tehing.

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 14-15 märkinud järgmist: „Eelmises punktis

nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda,

kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on

selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises

lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg

ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul

võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010

kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“

lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi

kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi

kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi

kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4

järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast.“

2-25-106385

10.12.2019 sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 25,06% aastas. 16.06.2022 sõlmitud

lepingu muutmise kokkuleppe krediidi kulukuse määr 24,65% aastas. Seega oli algne

lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Leping on nimetatud osas

kehtiv.

19. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 17-18 märkinud järgmist: „Teiseks on kohtul

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.“

20. Krediidiandja on tutvunud vaid laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõttega. Tarbija

sissetuleku kontrollimiseks tegi Inbank päringu Pensionikeskusesse. Krediidiandja ei ole

palunud esitada ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Samuti ei ole krediidiandja

kostjaga suhelnud muul viisil, et selgitada välja kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud.

Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe

hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad

olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p

12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise

seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti

hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet

ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Hinnates eeltoodut kogumis,

leiab kohus, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.

Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-des 20-22 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve

krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid

seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus

oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse

seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär

on madalam. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija

on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks

(vt ka määruse p 19). Kolleegium märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju

hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale

seadusjärgse intressi. /…/ VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

2-25-106385

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi

osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.“

21. Kohus on käesoleval juhul andnud 15.09.2025 määrusega hagejale võimaluse esitada oma

nõude korrigeeritud arvestus. 30.09.2025 hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt sai kostja

laenu kätte summas 7742 eurot. Tagasimakseid on toimunud perioodil 13.01.2020 - 08.07.2022

summas 5997,12 eurot. Peale seda on laen restruktureeritud. Ümberarvestuse kohaselt on laenu

jääk 1744,88 eurot ja seadusjärgne intress 79,78 eurot. Kostja on peale restruktureerimist teinud

esialgsele võlausaldajale osamakseid summas 3440,09 eurot ja hagejale veel 1050,00 eurot.

Seega on kostja ümberarvestuse kohaselt võlgnevuse täielikult tasunud. Riigikohus on lahendi

nr 2-21-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud

hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude

nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja

andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu

määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

astus (vt selle kohta käesoleva määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist

tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt

rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe

täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma

tagasimaksmiseks.“ Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu summas 7742 eurot ja teinud

tagasimakseid kokku summas 10 487,21 eurot. Kuna tühise intressikokkulepe katteks tehtud

maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune nõue täies ulatuses rahuldatud,

mistõttu tuleb hagi jätta sel põhjusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi jätnud rahuldamata, mistõttu leiab kohus, et

menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kuivõrd kostja ei ole menetluses kohtule vastanud siis kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(digitaalselt allkirjastatud)

Innokenti Menšikov

2-25-106385

Kohtunik