2-26-1163/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-1163

Kohtuasi

A G maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A G (isikukood XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta A G maksejõuetusavaldus rahuldamata.

2. Vabastada Svetlana Pilden A G usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud A G kanda.

4. Määrata A G usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 736,56 eurot (käibemaksuga).

5. Anda A G määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks

menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud

usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda B OÜ

(konto nr XXX), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6. Tühistada Viru Maakohtu 29.01.2026 määrusega kohaldatud käsutuskeeld ja A G vara

suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine ning kohustada usaldusisikut teatavitama sellest

pärast käesoleva määruse jõustumist peatatud täitemenetlusi läbiviivaid kohtutäitureid.

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

8. Saata kohtumäärus usaldusisikule, võlgnikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib esitada

võlgnik ning usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. A G (avaldaja, võlgnik) esitas 15.01.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse

(täpsustatud 25.01.2026), milles jätab maksejõuetusavalduse liigi kohtu otsustada.

Avalduse kohaselt on võlgnik abielus. Võlgnikule kuulub kinnistu asukohaga XXX (ühisvara koos

abikaasaga), hinnanguline väärtus 65 000. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 500 eurot

kuus, väljaminekud moodustavad 500 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 65 000 eurot.

Maksejõuetuse põhjusena toob võlgnik välja, et tal ei õnnestunud leida püsivat töökohta vähemalt

alampalga ulatuses.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 29.01.2026 määrusega menetlusse, nimetas

usaldusisikuks Svetlana Pildeni, peatas avaldaja vara suhtes toimuva sundtäitmise ja tulevikus

võimaliku sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu ja keelas avaldajal ilma usaldusisiku

nõusolekuta vara käsutada.

3. Usaldusisiku arvates on avaldaja maksejõuetu.

Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et viimase kolme aasta jooksul ei ole võlgnik Eestis

deklareerinud maksustatavat tulu. Samas nähtub Swedbank AS-is avatud arvelduskonto

väljavõttest, et võlgnikule on kuni 2025. aasta juunini laekunud regulaarsed töötasumaksed Rootsi

ettevõtetelt. Maksejõuetusmenetluse algatamise aja seisuga kuulub võlgnikule ühiselt tema

abikaasaga alates 27.01.2025 korteriomand, aadressil XXX (registriosa nr XXX) Nimetatud

korteriomandi suhtes oli enne maksejõuetusmenetluse algatamist korraldatud enampakkumine

alghinnaga 35 000 eurot, mis võib usaldusisiku hinnangul vastata turuolukorrale. Enampakkumine

tühistati seoses maksejõuetusmenetluse alustamisega. Muu realiseeritava vara kohta andmed

puuduvad. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgniku pensionikonto saldo (II samba osakud) on

hetkeseisuga 3291,43 eurot. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-s ja Coop Pank AS-s, kuid

arestitatavad jäägid puuduvad. Kontode väljavõtetest nähtub ülekandeid võlgniku maksekontole,

mille numbrid algavad tähisega „LT“ – Revolut kontole. Võlgnik ei ole maksekontode väljavõtteid

esitanud.

Võlgniku kohustused ulatuvad vähemalt 58 379,87 euroni. Suurim kohustus tuleneb 27.01.2025

sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingust. Tegemist on korteriomandi müügilepinguga

järelmaksuga, mille täitmine on tagatud hüpoteegiga ning mis sisaldab krediidilepingule

iseloomulikku intressikokkulepet ja kohese sundtäitmise kokkulepet. Samas ei nähtu

kontoväljavõttest korteri müügilepingust tulenevaid makseid ega kommunaalmaksete tasumist,

välja arvatud kolm ülekannet jaanuaris ja mais Kodupartner Finance’ile kogusummas 1776,04

eurot.

Lisaks on võlgnik selgitanud, et tal on ligikaudu 4000 eurot suurune väikelaen, mille võtmisel

langes ta enda väitel pettuse ohvriks. Võlgniku väide, et ta võis langeda petturite ohvriks

väikelaenude võtmisel, ei leia kinnitust konto väljavõttest. Laenuna saadud vahendid on kantud

võlgniku enda Revoluti kontole või abikaasa kontole ning tagasimakseid tehti vähemalt kuni 2025.

aasta maini.

Sissetulekute osas teatas võlgnik, et tegeleb juhutöödega, kuid jättis sissetulekute suuruse,

regulaarsuse ning tööandjate andmed konkretiseerimata, seda hoolimata usaldusisiku korduvatest

tähelepanekutest ja täpsustamissoovidest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik anda usaldusväärset

hinnangut võlgniku tegelikule maksejõuetuse ulatusele ega tema varalisele seisundile tervikuna,

samuti hinnata võimaliku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja selle püsivust. Usaldusisiku

hinnangul ei ole võlgnik esitanud õigeid ja täielikke andmeid oma varalise seisundi kohta.

Arvestades, et võlgniku tegelikud sissetulekud nii minevikus kui ka praegusel ajal ei ole

tuvastatavad, ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kas võlgnikul puudus või puudub võimalus täita

sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi.

Kogumis võivad eeltoodud asjaolud viidata võlgnevuste tahtlikule süvendamisele või vähemalt

raskest hooletusest tingitud maksekäitumisele.

Usaldusväärseks ei saa pidada ka võlgniku väiteid, et ta ei olnud teadlik Inbanki või Placet Groupi

ees olevatest 2024 ja 2025 tekkinud kohustustest, täitemenetluses oleva nõude suurusest, oma abielu

sõlmimise ajast ega võimalikest ülalpeetavatest. Samuti on esitamata andmed varasema

töökogemuse ja sissetulekute kohta.

Arvestades võlgniku vara hinnangulise väärtusega ligikaudu 35 000 eurot ja võlgniku mõttelise osa

suurust (1/2), oleks selle teoreetiline väärtus 17 500 eurot, samuti tuvastatud kohustusi 58 379,87

eurot ja eeldades sissetuleku puudumist, esineb pankrotiolukord. Tagasivõitmise või

tagasinõudmise perspektiivseid võimalusi ei ole tuvastatud.

Eeltoodud asjaolud võivad usaldusisiku hinnangul anda aluse kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 19 lg 3 p-de 1 ja 5, §

45 lg 3 p-de 4 ja 5 alustel.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 280,80 eurot, kokku

1450,80 eurot, ning maksta tasu osaliselt deposiidi arvelt, ülejäänud osa jätta pankrotivara kanda.

Avalduse tagasivõtmise korral ning arvestades võlgniku suhtes käimasolevat täitemenetlust, palub

usaldusisik hüvitada tema tasu menetlusabi korras osaliselt riigivahenditest summas 736,56 eurot.

4. Asjas toimus kohtuistung 24.03.2026, kuhu võlgnik ei ilmunud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud avaldaja maksejõuetusavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata.

6. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb kohus ühe järgmistest FIMS § 18 lg-s 2

sätestatud otsustest: kuulutab välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab

kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse

rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Avaldaja on praegusel juhul jätnud 15.01.2026

maksejõuetusavalduses (täpsustatud 25.01.2026) maksejõuetusavalduse liigi kohtu otsustada.

Võlgnik on 23.03.2026 e-kirjas märkinud, et jääb esitatud avalduse juurde ning palub algatada tema

suhtes pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seetõttu peab kohus

vajalikuks selgitada võlgade ümberkujundamise menetluse ning pankrotimenetluse koos

kohustustest vabastamise menetlusega olemust ja eeldusi.

Võlgade ümberkujundamise menetlus

7. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamise esmaseks eelduseks on FIMS § 19 lg 1

kohaselt võlgniku makseraskused, mis ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida

võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või

tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.

8. Usaldusisiku aruandes on märgitud, et võlgnik teatas sissetulekute osas, et ta tegeleb

juhutöödega, kuid jättis sissetulekute suuruse, regulaarsuse ning tööandjate nimed

konkretiseerimata. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et viimase kolme aasta jooksul ei ole

võlgnik Eestis deklareerinud maksustatavat tulu. Samas nähtub Swedbank AS-is avatud

arvelduskonto väljavõttest, et võlgnikule on kuni 2025. aasta juunini laekunud regulaarsed

töötasumaksed Rootsi ettevõtetelt ning Maksu- ja Tolliametilt.

Maksejõuetusmenetluse algatamise aja seisuga kuulub võlgnikule ühiselt tema abikaasaga alates

27.01.2025 korteriomand, aadressil XXX (registriosa nr XXX). Nimetatud korteriomandi suhtes oli

enne maksejõuetusmenetluse algatamist korraldatud enampakkumine alghinnaga 35 000 eurot, mis

võib usaldusisiku hinnangul vastata turuolukorrale. Enampakkumine tühistati seoses

maksejõuetusmenetluse alustamisega. Arvestades võlgniku mõttelise osa suurust (1/2), oleks selle

teoreetiline väärtus 17 500 eurot. Muu realiseeritava vara kohta andmed puuduvad. Tagasivõitmise

või tagasinõudmise perspektiivseid võimalusi ei ole tuvastatud.

Samuti on võlgnik märkinud, et tal on arvelduskontod Swedbank AS-s ning Coop Pank AS-s, kuid

arestitavad jäägid puuduvad. Kontode väljavõtetest nähtub ülekandeid võlgniku maksekontole,

mille numbrid algavad tähisega „LT“ (Revolut). Võlgnik ei ole maksekontode väljavõtteid esitanud.

Võlgniku pensionikonto saldo on aruande esitamise seisuga 3291,43 eurot.

Võlgnikul on kohustusi kokku 58 379,87 eurot. Arvestades, et võlgnikul puudub püsiv sissetulek

ning usaldusisikule avaldatu kohaselt on ainsaks sissetulekuallikaks juhutööd, samuti et võlgade

katteks realiseeritava vara (võlgniku 1/2 mõtteline osa) hinnanguline väärtus on ligikaudu 17 500

eurot, leiab kohus, et võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi täitma. Seetõttu on võlgnik püsivalt

maksejõuetu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 tähenduses), mitte üksnes makseraskustes.

Tekkinud on pankrotiolukord, mis välistab võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise.

Võlgniku kohustuste suurus ületab sedavõrd suurelt võlgniku vara, mistõttu sissenõutavaks

muutunud kohustuste täitmine võlgniku sissetuleku arvelt võtaks aastaid.

Kohtu hinnangul ei ole seega alust pidada ajutiseks võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgade ümberkujundamise menetlus on mõeldud eelkõige

ajutiste makseraskuste ületamiseks, praegu rikuks aga menetluse algatamine ebaproportsionaalselt

võlausaldajate õigustatud huve (FIMS § 2 lg 3).

9. Lisaks selgitab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on kohtu

diskretsiooniotsus ja seadus sätestab alused, mille esinemise korral võib kohus jätta menetluse

algatamata. Nii sätestab FIMS § 19 lg 3 p 5, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või

teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib võlausaldajate huvide

kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises.

Võlgnik ei ole esitanud õigeid ja täielikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Arvestades, et

võlgniku tegelikud sissetulekud nii minevikus kui ka praegusel ajal ei ole tuvastatavad, ei ole

võimalik objektiivselt hinnata, kas võlgnikul puudus või puudub võimalus täita sõlmitud lepingutest

tulenevaid kohustusi. Usaldusisiku aruande kohaselt nähtub kontoväljavõttest, et vähemalt kuni

2025. aasta juunini laekusid võlgnikule regulaarsed töötasumaksed Rootsi ettevõtetelt.

Täitemenetlus algatati 2025. aasta augustis. 27.01.2025 sõlmitud korteriomandi ostu-müügilepingu

punktist 4.7 tulenevalt oli müüjal õigus nõuda kogu võlgnetava summa kohest tasumist juhul, kui

võlgnevus müügihinna ja/või intressi tasumisel ületas 3500 eurot. Arvestades, et igakuine makse

koos intressiga moodustas 690,02 eurot, pidi võlgnik enne täitemenetluse algatamist olema

tasumisega viivituses enam kui viie järjestikuse kuu vältel. Samas nähtub konto väljavõttest, et

võlgnikule laekus vähemalt kuni 2025. aasta juunini regulaarne sissetulek. Seejuures ei nähtu

korteri müügilepingust tulenevaid makseid ega kommunaalmaksete tasumist, v.a kolm ülekannet

jaanuaris ja mais 2025 Kodupartner Finance’ile kogusummas 1776,04 eurot. Võlgnik on olnud

objektiivselt võimeline oma kohustusi täitma pikema ajaperioodi jooksul, kuid kohustuste täitmist

on seni takistanud üksnes võlgniku subjektiivne soovimatus neid täita.

Võlgniku väide, et ta võis langeda petturite ohvriks väikelaenude võtmisel, ei leia kinnitust konto

väljavõttest. Laenuna saadud vahendid on kantud võlgniku enda Revoluti kontole või abikaasa

kontole ning tagasimakseid tehti vähemalt kuni 2025. aasta maini.

Samuti on usaldusisik esile toonud, et usaldusväärseks ei saa pidada ka võlgniku väiteid, et ta ei

olnud teadlik Inbanki või Placet Groupi ees olevatest 2024 ja 2025 tekkinud kohustustest,

täitemenetluses oleva nõude suurusest, oma abielu sõlmimise ajast ega võimalikest ülalpeetavatest.

Ka on esitamata andmed varasema töökogemuse ja sissetulekute kohta. 24.03.2026 kohtuistungil

märkis usaldusisik täiendavalt, et puudub teave ka võlgniku tegeliku elukoha kohta,

telefonivestluses mainis võlgnik üksnes, et ta ei ela Eestis.

Kogumis võivad eeltoodud asjaolud viidata võlgnevuste tahtlikule süvendamisele või vähemalt

raskest hooletusest tingitud maksekäitumisele. Kohus selgitab ka, et võlgade ümberkujundamise

menetlus on mõeldud heas usus käituvatele võlgnikele ajutiste makseraskuste ületamiseks. Võlgnik

ei ole aga kohtu hinnangul käitunud heas usus, vaid on varjanud oma andmeid. Kohus ei pea

seetõttu võimalikuks võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

10. Järgmisena kontrollib kohus, kas maksejõuetusmenetluse liigina tuleks kõne alla

pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.

11. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse. Kohtupraktika järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks

võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

12. Kohus selgitab ka, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (FIMS § 45 lg 3 p 4) ning kui

võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi (FIMS § 45

lg 3 p 5).

13. Kuivõrd kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse

tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute,

võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, siis välistab see ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamise.

14. Lisaks eeltoodule jättis võlgnik maksejõuetusavalduse menetluse ajal raske hooletuse tõttu

täitmata menetlusest osavõtu kohustuse (PankrS § 87 lg 1). Võlgnikul oli kohustus teha

usaldusisikuga koostööd, et selgitada vara ja võlgadega seonduvat. Võlgnik ei vastanud

usaldusisiku täiendavatele küsimustele. Ka ei ilmunud võlgnik 24.03.2026 määratud ärakuulamisele

ega teavitanud kohut mitteilmumisest. Usaldusisik helistas istungi alguses võlgniku avaldatud

telefoninumbril, kuid telefon oli välja lülitatud. Arvestades avaldaja käitumist

maksejõuetusavalduse menetluses, puudub kohtul ka veendumus, et avaldaja täidaks oma kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses ning et tema menetluslik huvi oleks suunatud võlausaldajate

nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele.

15. Võlgnik on 23.03.2026 e-kirjas märkinud, et soovib pankrotimenetlust koos kohustustest

vabastamise menetlusega. Kohus ei saa otsustada pankroti väljakuulutamist kohustustest

vabastamise menetlust algatamata avaldaja tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3 teine lause). Kuivõrd

kohus jätab eespool toodud põhjendustel kohustustest vabastamise menetluse algatamata, jätab

kohus ühtlasi pankroti välja kuulutamata. Seega jätab kohus maksejõuetusavalduse rahuldamata.

16. Kuna kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata, tuleb tühistada ka Viru

Maakohtu 29.01.2026 määrusega võlgniku suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld ja tema vara

suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste

olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele.

17. Kohus vabastab ka Svetlana Pildeni FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest

võlgniku maksejõuetusmenetluses.

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

19. Usaldusisik on taotlenud tasu oma ülesannete täitmise eest. Usaldusisik palub määrata tasu 9

töötunni eest kokku 1170 eurot (9 × 130 eurot), millele lisandub käibemaks 280,80 eurot, kokku

1450,80 eurot. Usaldusisik taotleb tasu väljamaksmist osaliselt deposiidi arvelt ning ülejäänud osas

pankrotivara arvelt. Avalduse tagasivõtmine korral ning arvestades võlgniku suhtes käimasolevat

täitemenetlust, palub usaldusisik hüvitada osa tasust menetlusabi korras riigi vahenditest summas

736,56 eurot (sh käibemaks).

20. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt

arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

21. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

22. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

23. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida

ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu

kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri

01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg

1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles

ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi

vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-

23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle

määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu

piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23

lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest

usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra

väiksem summa.

24. Kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud

määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 9 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (594 eurot, s.o 9 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (tasu jäi alla 886 euro, kuid kohtul puudub alus

mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi arvel

hüvitatud).

25. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole (B OÜ, registrikood XXX),

mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (nr XXX). Seega lisandub tasule

käibemaks 24%, s.o 142,56 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)