3-26-462/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-462

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.I kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana

Žovnjarovitš

Puudutatud isik – K.I, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

K.I määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse K.I määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-462.

2. Jätta K.I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-462 muutmata.

3. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja

kodakondsus tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusepeale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 20.12.2025 Tallinna Lennujaamas kinni XXX

kodanik K.I (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX). Isik keeldus oma passi näitamast

ega osanud viibimist lennujaamas põhjendada. Isikuga käidi tema viibimiskohas – Majaka

Hostel, aadress Pae tn 12, Tallinn. Tema asjade seast leiti XXX pass nr XXXXXXXXXX,

milles puudusid Schengeni alale sisenemise/väljumise templid, viisad vms, mis viitaks

3-26-462

seaduslikule alusele Eestis ja Schengeni alal viibimiseks. PPA pidas puudutatud isiku

20.12.2025 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel.

Isikule koostati 20.12.2025 sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052293106 kohustusega

lahkuda Eestist Iraani Islamivabariiki (sundtäidetav alates 20.12.2025) ja kohaldati Schengeni

alale sissesõidukeeldu viieks aastaks.

2. Tallinna Halduskohus andis 21.12.2025 määrusega nr 3-25-4651 PPA-le loa puudutatud

isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a). Tallinna

Ringkonnakohus jättis 05.02.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu 21.12.2025 määruse muutmata.

3. Puudutatud isik esitas 16.02.2026 PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA pidas

puudutatud isiku 16.02.2026 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

4. PPA

esitas 17.02.2026 Tallinna Halduskohtule

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg

1 ning lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, et välja selgitada

isikuga seotud asjaolud ning rahvusvahelise kaitse vajadus. Vabaduses viibides võib isik

lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eesti siseselt varjama. PPA peab koguma

isiku päritolumaa infot ja viima läbi vestluse. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kui ta

oli Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja

väljasaatmise vältimiseks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht tulenevalt VSS § 68 p-st 6. Isikul

on oskused, teadmised ja kontaktid teise liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA

ametnikele korduvalt, et ta tahab minna Saksamaale ja Eestisse ei jää. PPA on teinud isiku

osas 26.01.2026 Saksamaale tagasivõtupalve, mis lükati 27.01.2026 tagasi. Isikul puudub

Saksamaal viibimiseks seaduslik alus. 28.01.2026 tegi PPA Saksamaale lisapäringu

eesmärgiga teha isikule veel kord arusaadavaks see, et Saksamaale teda välja saata ei ole

võimalik. Teisele päringule ei ole veel vastust tulnud. Isik on varem ostnud ka lennupiletid

Tallinn-Berliin 02.02.2026 kuupäevaks. Isiku sõnade kohaselt on tema sihtriik ja elukoht

Saksamaa, kus viibivad tema sugulased ja sõbrad. PPA on seisukohal, et isikust tulenev

põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik leebemaid

järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA ei pea usutavaks, et isik jääks kinnipidamiskeskusest

vabastamisel PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks kättesaadavaks. Vabaduses viibides lahkuks isik tõenäoliselt Saksamaale.

5. PPA selgitas 18.02.2026 kohtuistungil, et PPA on teinud seoses puudutatud isikuga

Saksamaale kaks päringut. Saadud vastuse kohaselt ei ole isikul Saksamaal menetlust pooleli

ning tal ei ole seal viibimisõigust.

6. Puudutatud isik ei vaielnud 18.02.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Isik selgitas, et

tema Saksamaa kaitsja sõnul tuleb 14˗20 päeva jooksul Saksamaalt vastus, kas Saksamaa on

nõus isiku vastu võtma. Isik ootab vastust kinnipidamiskeskuses.

7. Tallinna Halduskohus andis 18.02.2026 määrusega PPA-le loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2026 (k.a).

Taotlus on põhjendatud. PPA taotluses toodud asjaolusid arvestades on põhjendatud PPA

kahtlus, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemisoht. Eelnevalt on ka kohtud

2(4)

3-26-462

põgenemisohtu korduvalt jaatanud (viimati Tallinna Ringkonnakohus 05.02.2026 määruse nr

3-25-4651 p-s 10). Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda majutamiskeskusesse paigutamine ja

VRKS § 29 lg-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult tõhusalt

ära hoida. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isikul

puuduvad Eestis sotsiaalsed sidemed, elukoht, sissetulek ning ta ei soovi naasta Iraani

Islamivabariiki. Lisaks viibib puudutatud isik Schengeni alal ebaseaduslikult ja on korduvalt

väljendanud soovi liikuda edasi Saksamaale. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemiseks on tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja

vajalik abinõu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Puudutatud isik esitas 03.03.2026 määruskaebuse (hiljem täiendatud) Tallinna

Halduskohtu 18.02.2026 määruse peale, milles palub end Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 määruse 604/2013 (Dublini III määrus) alusel saata Saksamaale. Isik taotles pärast

Ukraina sõja puhkemist Saksamaal varjupaika ja on selgelt väljendanud soovi naasta

Saksamaale, kus varjupaigamenetlus on pooleli. Puudutatud isik hankis Saksamaal

29.08.2025 uue passi (nr XXXXXXXXXX). Ta viibis sel ajal Saksamaal seaduslikult, mis

kinnitab, et isik vastab Dublini III määruse kriteeriumitele ja vastutav riik on Saksamaa.

Puudutatud isik palub end võimalikult kiirest Saksamaale saata. Olukord Iraanis on äärmiselt

ohtlik ja sinna naasmine ei ole võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis

võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. PPA ja halduskohus tuginesid isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning

viitasid põgenemisohuga seonduvalt VSS § 68 p-le 6.

11. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohtu hinnangul

on isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud. VRKS § 361 lg 2 p-s 4 on

väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete

(nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust.

Puudutatud isik on esitanud 16.02.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning rahvusvahelise

kaitse menetlus, mille lõpule viimiseks on aega kuus kuud, on pooleli. Seetõttu on ilmne, et

PPA-l on vaja koguda andmeid, et selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

vajadus, sh korraldada isikuga vestlus, ning kontrollida taotlusega seotud muid asjaolusid.

Kuna isiku kinnipidamine on VRKS § 36 lg 11 lg 2 p 4 alusel põhjendatud, puudub vajadus

analüüsida, kas isikut võiks kinni pidada ka p-i 5 alusel.

12. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le

teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. PPA taotluses toodud asjaolud kogumis viitavad, et isikul puudub

3(4)

3-26-462

reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Puudutatud isik on PPA-le korduvalt

avaldanud, et ta ei ole nõus lahkuma Iraani, vaid soovib minna tagasi Saksamaale, kus elavad

tema sugulased ja sõbrad. Seda ka vaatamata PPA korduvatele selgitustele, miks isik ei saa

Saksamaale edasi liikuda (kokkuvõte isikuga läbi viidud nõustamistest dtl 14˗16). Isik on

sõna ja teoga näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku

aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud selleks rahalised võimalused, oskused ja

vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks

kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul puuduvad mis tahes sidemeid või muu pidepunkt

Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamise ajal PPA-le kättesaadav. Eelneva põhjal kogumis oli PPA-l põhjendatud alus

arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub

esimesel võimalusel siit edasi. Seega on tuvastav VSS § 68 p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab

isiku põgenemise ohule.

13. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemad järelevalvemeetmed põgenemise

ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12).

Puudutatud isiku kinnipidamist kuni 18.04.2026 ei saa pidada ebaproportsionaalseks,

arvestades seejuures tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isik ei ole esitanud

väiteid, mis annaks alust pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks turvalisuse või tervise

kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid puudutatud isikuga seotud asjaolud

sellist usaldust ei tekita.

14. Puudutatud isik on määruskaebuses ekslikul seisukohal, et ta tuleks saata Dublini III

määruse raames Saksamaale. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale võidud Saksamaal

anda mingiks ajaks ajutine kaitse (dtl 12). PPA 17.02.2026 taotlusest nähtuvalt on Saksamaa

PPA poolt 26.01.2026 esitatud isiku tagasivõtutaotluse aga 27.01.2026 tagasi lükanud (dtl

11˗12). Samuti selgitas PPA 18.02.2026 kohtuistungil, et PPA 28.01.2026 täiendavale

päringule vastasid Saksamaa ametivõimud, et puudutatud isikul ei ole Saksamaal menetlust

pooleli ning tal puudub seal viibimisalus. Sellest saab järeldada, et kui ka isikule oli antud

mingiks ajaperioodiks ajutine kaitse, siis nüüdseks on selle kehtivusaeg läbi saanud. Lisaks on

Saksamaa ametivõimud PPA-le 27.01.2026 kirjas (dtl 12) selgitanud, et vastavalt Nõukogu

04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 selgituste p-le 15 ei kohalda liikmesriigid direktiivi

2001/55/EÜ artiklit 11, st ei saada ajutist kaitset saanud isikuid tagasi kaitse andnud

liikmesriiki ega võta selliseid isikuid ka vastu. Kuna puudutatud isik väitis taotluse esitamist

ka Rootsis, tegi PPA päringu ka Rootsi ametivõimudele, kelle 12.02.2026 vastuse (dtl 22˗23)

kohaselt ei ole nende süsteemis puudutatud isiku sõrmejälgedele positiivset tuvastust, isik ei

ole Rootsis taotlust esitanud ja tal ei ole Rootsi elamisluba.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.02.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)