5-26-3/6 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-26-3 Määruse kuupäev

31. märts 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos, Vahur-Peeter Liin, Ivo Pilving ja Nele Siitam Kohtuasi Kalle Grünthali kaebus tunnistada õigusvastaseks Riigikogu juhatuse otsus, millega kinnitati Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 3. töönädala 26.01.2026– 29.01.2026 päevakord Menetlusosalised Riigikogu liige Kalle Grünthal Riigikogu Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta Kalle Grünthali kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. jaanuaril 2026 esitasid 33 Riigikogu liiget regionaalja põllumajandusministrile umbusaldusavalduse. Selle tõttu täiendas Riigikogu juhatus 22. jaanuaril Riigikogu koduja töökorra seaduse (RKKTS) § 56 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 2. töönädala

22. jaanuari istungi päevakorda.

2. Riigikogu täiskogu 22. jaanuari 2026. a istungi täiendatud päevakorda oli plaanitud kolme päevakorrapunkti arutamine:

1) Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni denonsseerimine“ eelnõu (751 OE) esimene lugemine;

2) 33 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks regionaalja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele;

3) Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õiglase astmelise tulumaksu kehtestamise kohta“ eelnõu (745 OE) esimene lugemine.

5-26-3

2(4)

3. Riigikogu täiskogu 22. jaanuari kell 10.00 alanud istungil jõudis Riigikogu arutada osaliselt üksnes esimest päevakorrapunkti.

4. Riigikogu juhatuse ette valmistatud Riigikogu VII istungjärgu 3. töönädala päevakorra kohaselt jätkus esimese päevakorrapunkti arutelu esmaspäeval, 26. jaanuaril esimese päevakorrapunktina. Umbusaldusavalduse arutamine toimus töönädala päevakorra kohaselt sama päeva viienda päevakorrapunktina. 22. jaanuari istungi kolmanda päevakorrapunkti arutelu pidi toimuma neljapäeval, 29. jaanuaril ainsa päevakorrapunktina, kuid see võeti päevakorrast eelnõu esitaja ettepanekul välja. Riigikogu lükkas 18. märtsi 2026. a istungil eelnõu 745 OE esimesel lugemisel tagasi.

5. Riigikogu täiskogu 26. jaanuari 2026. a istungil pöörasid mitmed Riigikogu liikmed Riigikogu esimehe kui istungi juhataja tähelepanu sellele, et eelmisel nädalal arutamata jäänud päevakorrapunkte ei olnud lisatud alanud nädala päevakorda esimesteks. Riigikogu esimees selgitas, et RKKTS § 53 lg 3 tõlgenduse kohaselt ei pea eelmisel töönädalal arutamata jäänud päevakorrapunkte panema järgmise töönädala päevakorra esimese istungipäeva esimesteks punktideks.

6. Kalle Grünthal esitas 2. veebruaril 2026 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Riigikogu juhatuse otsuse, millega kinnitati Riigikogu VII istungjärgu 3. töönädala (26.–29. jaanuar 2026) päevakord.

KAEBAJA SEISUKOHT

7. Riigikogu juhatus rikkus RKKTS § 53 lg-t 3, sest ei võtnud VII istungjärgu 2. töönädalal arutamata jäänud küsimusi uue töönädala päevakorda esimesteks. Kuivõrd RKKTS § 53 lg 3 on täpne, ei saa Riigikogu juhatuse tegevust õigustada enesekorraldusõigusega.

8. Riigikogu juhatus peab oma otsustes juhinduma seaduses sätestatust. Kuna põhiseadus (PS) nõuab parlamentaarse demokraatia ja rahvalt saadud mandaadi teostamist võimalikult vahetult, puudutab seaduste täitmise nõue Riigikogu liikme mandaadi keskseid osi. Seega on kaebus lubatav.

RIIGIKOGU ARVAMUS

9. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Riigikogu juhatuse tegevus päevakorra ettevalmistamisel ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 17 alusel vaidlustatav. Riigikogu juhatuse ette valmistatud päevakord ei ole Riigikogule siduv. PSJKS § 16 alusel saab vaidlustada Riigikogu kinnitatud päevakorda. Ilma Riigikogu kinnituseta päevakorda ei ole ning Riigikogu istungil sisulisi küsimusi arutada ei saa. Kuna kaebaja ei kuulunud umbusaldusavalduse esitajate hulka ega olnud otsuse eelnõu 745 OE esitaja, ei piiranud päevakorra kinnitamine tema mandaadi keskseid, põhiseadusega kaitstud osi.

10. Kui Riigikohus vaatab kaebuse läbi, tuleb see jätta rahuldamata. Riigikogu juhatus toimis VII istungjärgu 3. töönädala päevakorda ette valmistades seaduse alusel ja oma pädevuse piires. Riigikogu ulatuslik hindamisja otsustusruum oma töö korralduslikes ja menetluslikes küsimustes laieneb ka istungite päevakordade koostamisele. Päevakorraküsimuste järjekorra kindlaksmääramist RKKTS ei sätesta. RKKTS § 53 lg 3 eesmärgiks on tagada, et mõne eelnõu arutelu ei lükkuks nädalate

5-26-3

3(4) kaupa edasi põhjusel, et tööaeg lõpeb enne selle arutamist. Praktikas on seda sätet käsitatud printsiibina, st arutamata jäänud küsimusi ei ole automaatselt lisatud uue töönädala päevakorda esimesteks, vaid Riigikogu juhatus on võtnud arvesse ka asjaomase komisjoni arvamust ja muid töönädala planeerimist mõjutavaid asjaolusid (nt millistel päevadel on ettekandjatel võimalik arutelul osaleda jm). Selline teguviis on lubatav ja mahub Riigikogu enesekorraldusõiguse piiridesse seni, kuni sellega ei kahjustata eelnimetatud kõnealuse sättega kavandatud eesmärki.

11. Lõplikult otsustab päevakorra Riigikogu täiskogu poolthäälte enamusega (RKKTS § 55 lg 1 ja § 78). Kaebuses toodud päevakorrapunktide puhul ei tekkinud olukorda, kus nende arutamine oleks korduvalt edasi lükkunud. Regionaalja põllumajandusministrile esitatud umbusaldusavaldust arutati

26. jaanuari istungil ning eelnõu 745 OE arutamine arvati 29. jaanuari istungi päevakorrast välja eelnõu esitaja ettepanekul.

12. Riigikogu liikme mandaadi teostamist ei mõjuta see, millisele nädalapäevale mõne küsimuse arutamine päevakorraga määratakse või neid tegelikkuses arutatakse. Sellega ei piirata Riigikogu istungil tema menetluslike õiguste kasutamist, s.o õigust arutelust osa võtta, esitada küsimusi või hääletada. See ei takista ka tema muude ülesannete täitmist (nt tööd komisjonis), sest seadusega on prioriteet antud täiskogu istungitele (RKKTS § 47 lg 3).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kaebaja taotleb, et Riigikohus tunnistaks õigusvastaseks Riigikogu juhatuse otsuse, millega kinnitati Riigikogu VII istungjärgu 3. töönädala (26.–29. jaanuar 2026) päevakord. PSJKS §-st 17 tuleneb, et Riigikogu liige, asendusliige või fraktsioon, kes leiab, et RKKTS § 13 lg 2 p-s 2, 21, 3 või 4 või Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 13 või 14 nimetatud Riigikogu juhatuse otsusega on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu juhatuse otsus. Riigikohus on varasemas praktikas rõhutanud, et PSJKS § 17 näeb ette kinnise loetelu Riigikogu juhatuse otsustest, mida saab Riigikogu liige siseõigussuhtes vaidlustada (viimati RKPJKm 21.06.2024, 5-24-12/2, p 12; RKPJKm 14.02.2024, 5-23-41/5, p 28). PSJKS §-st 17 ei tulene Riigikogu liikmele õigust vaidlustada Riigikogu juhatuse otsuseid, mis puudutavad täiskogu töönädala päevakorda (RKKTS § 53 lg 2 esimene lause). Seega puudub kaebajal kaebeõigus.

14. Eeltoodud põhjusel jätab kolleegium kaebuse PSJKS § 201 lg 2 alusel läbi vaatamata.

15. Kolleegium märgib, et päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu, mitte Riigikogu juhatus (vt ja vrd ka RKJPKo 02.11.2023, 5-23-37/6, p-d 34–36). Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus Riigikogu komisjonide ettepanekute ning arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete alusel (RKKTS § 53 lg 2 esimene lause). Päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil või täiendava istungi alguses (RKKTS § 55 lg 1 esimene lause). Isegi kui tõlgendada kaebust selliselt, et see on tegelikult esitatud täiskogu otsuse peale, oleks kaebus lubamatu.

16. PSJKS § 16 tagab kohtuliku kaitse Riigikogu liikmele ka siseõigussuhtes, kui Riigikogu täiskogu otsus, sh päevakorra kinnitamise otsus võib riivata Riigikogu liikme õigusi, mis on käsitatavad parlamentaarse demokraatia ja Riigikogu liikme mandaadi kesksete, põhiseadusega kaitstud osadena (RKPJKo 23.12.2021, 5-21-32/8, p-d 32 ja 34, viidatud 5-24-12/2, p 11).

17. Umbusaldusavaldus on parlamentaarse demokraatia oluline instrument. Seetõttu võib küsimus, kas umbusalusavalduse arutelu pannakse piisavalt kiiresti täiskogu istungi päevakorda, mõjutada

5-26-3

4(4) vähemalt umbusalduse algataja mandaadi tuuma. Sellist kaalukat tähendust ei ole aga küsimusel, mitmenda päevakorrapunktina umbusaldusavaldust mingil päeval arutatakse (vrd PS § 97 lg 3).

18. Kaebust ei saa pidada lubatavaks ka osas, mis puudutab eelnõu 745 OE. Sellega sooviti teha Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja seaduseelnõu. Kolleegiumi hinnangul ei vaja PS § 103 lg-s 2 nimetatud otsuste päevakorda võtmise asjus õiguskaitset Riigikogu liige, kes ei osalenud sellise otsuse eelnõu algatamisel. Seaduseelnõu on võimalik algatada igal Riigikogu liikmel endal (PS § 103 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)