2-24-9696/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-9696

Kohtuasi

X.R-i avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

V.C avaldus X.R-i vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse viibimiskoha, hariduse ja

tervise osas ning selles osas ainuhooldusõiguse

üleandmiseks avaldajale

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X.R-i 17.06.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Merili Piir

Puudutatud isik I V.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik II C.Y (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa

Eestkosteasutus Pärnu linn (Linnavalitsuse kaudu,

registrikood 75000064), lepinguline esindaja W.Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X.R-i 17.06.2025 määruskaebusele ja 09.02.2026

seisukohale lisatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.

2. Võtta asja materjalide juurde V.C 17.02.2026 seisukohale lisatud täiendavad

dokumentaalsed tõendid.

3. Võtta asja materjalide juurde V.C 13.03.2026 esitatud täiendavad dokumentaalsed

tõendid (vanemate 13.01.2025–15.01.2025 kirjavahetus, ema 16.12.2024 kiri isale,

vanemate 13.02–21.02 sõnumivahetus).

4. Jätta asja materjalide juurde võtmata V.C 13.03.2026 esitatud täiendavad

dokumentaalsed tõendid (ema 01.02.2025 kiri lastekaitsele, 19.01.2023 pöördumine

lastekaitseteenistusse, vanemate 17.08.2023–09.11.2023 kirjavahetus, vanemate

2-24-9696

04.07.2025–30.07.2025

kirjavahetus,

vanemate

02.10.2024–11.10.2024

kirjavahetus, vanemate 25.03.2024 kirjavahetus, ema 04.01.2024 kiri isale,

vanemate 02.10.2024–07.10.2024 kirjavahetus).

5. Jätta asja materjalide juurde võtmata X.R-i 15.03.2026 ja 16.03.2026 esitatud

täiendavad dokumentaalsed tõendid.

6. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.05.2025 määrus osas, millega lõpetati X.R-i ja V.C

ühine hooldusõigus C.Y suhtes hariduse ja tervise küsimustes ja anti hooldusõigus

üle V.C-le (resolutsiooni p 3) ja teha selles osas uus määrus, millega jätta X.R-i ja

V.C ühine hooldusõigus C.Y suhtes hariduse ja tervise küsimustes lõpetamata.

Lisaks muuta vaidlustatud määrusega kindlaks määratud X.R-i ja C.Y

suhtlemiskorra IV etappi (01.09.2026 kuni koolikohustuse tekkimiseni) selliselt, et

isa kohtub lapsega üle nädala laupäeval kella 09.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-

ni (resolutsiooni p-d 3.4.1 ja 3.4.2), resolutsiooni p-s 3 nimetatud I–III etapi

kohtumised toimuvad XXX. Täiendada resolutsiooni p-i 5 selliselt, et vanemad

korraldavad IV etapis vaheldumisi lapse transpordi ühe vanema juurest teise

juurde. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

7. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Rahuldada V.C avaldus osaliselt.

7.2. Rahuldada X.R-i avaldus osaliselt.

7.3. Lõpetada V.C ja X.R-i ühine hooldusõigus alaealise lapse C.Y suhtes osaliselt,

s.o C.Y viibimiskoha küsimuses ning anda lõpetatud osas ainuhooldusõigus üle

V.C-le.

7.4. Määrata kindlaks isa X.R-i ja lapse C.Y vaheline suhtlemiskord etapiviisiliselt

järgmiselt:

I etapp (01.06.2025 kuni 14.07.2025)

7.4.1. X.R kohtub lapse C.Y-ga:

7.4.1.1.14.06.2025 ajavahemikul 09.00 kuni 12.00;

7.4.1.2.28.06.2025 ajavahemikul 09.00 kuni 17.00;

7.4.1.3.12.07.2025 ajavahemikul 09.00 kuni 12.00.

II etapp (15.07.2025 kuni 31.08.2025)

7.4.2. X.R kohtub lapse C.Y-ga:

7.4.2.1.15.07.2025 ajavahemikul 15.40 kuni 18.00;

7.4.2.2.26.07.2025 ajavahemikul 09.00 kuni 17.00;

7.4.2.3.09.08.2025 ajavahemikul 09.00 kuni 12.00;

7.4.2.4.12.08.2025 ajavahemikul 15.40 kuni 18.00;

7.4.2.5.23.08.2025 ajavahemikul 09.00 kuni 17.00.

III etapp (01.09.2025 kuni 31.08.2026)

7.4.3. X.R kohtub lapse C.Y-ga paarisarvulisel nädalal, üle nädala, laupäeval

ajavahemikul 09.00 kuni 17.00.

IV etapp (01.09.2026 kuni koolikohustuse tekkimiseni)

7.4.4. X.R kohtub lapse C.Y-ga üle nädala laupäeval kella 09.00-st kuni

pühapäeval kella 17.00-ni.

7.5. Resolutsiooni p-s 7.4 nimetatud I–III etapi kohtumised toimuvad XXX.

Kohtumis(t)e toimumise kohta võivad vanemad muuta üksnes kirjalikul

kokkuleppel.

7.6. Lapse üleandmine toimub etappides I–III XXX, XXX mänguväljakul.

Vanemad korraldavad etapis IV vaheldumisi lapse transpordi ühe vanema

juurest teise juurde. Üleandmise kohta võivad vanemad muuta üksnes

kirjalikul kokkuleppel.

2

2-24-9696

7.7. X.R kohustub tagama lapse esmavajaduste rahuldamise (s.o söök, jook, uni,

hügieen jne).

7.8. Suhtlemise korda tuleb täita resolutsiooni p-s 7.4 ettenähtud etappide

järjekorras, st ühe etapi läbimisel liigutakse järgmisesse etappi. Etapp

loetakse täidetuks, kui määratud kohtumistest on kõik kohtumised toimunud

(sh ära jäämisel kohtumisel asendatud). Kuniks kõiki etapis ette nähtud

kohtumisi ei ole täidetud, järgmisesse etappi ei liiguta.

7.9. Lapse haigestumisel jäävad kohtumised ära juhul, kui lapse haigusseisund ei

võimalda kohtumisel osalemist ja see on fikseeritud perearsti poole

pöördumisega. Asenduskohtumise(d) lepivad vanemad kokku esimesel

võimalusel kirjalikult.

7.10. Lapse reisimis(t)e tõttu ära jäävad kohtumised asendatakse vanemate

kirjalikul kokkuleppel (asenduskohtumised võivad toimuda nii enne reisi kui

ka pärast reisi).

7.11. Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja hoiduvad lapse

juuresolekul teise vanema halvustamisest. Vanemad teevad koostööd

käesoleva suhtlemiskorra täitmiseks ega takista teisel vanemal lapsega

suhtlemist.

7.12. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh e-kirja või SMS-i teel)

nõustunud. Ettepanekud suhtluskorra muutmiseks (koos põhjendustega) tuleb

esitada nii vara kui võimalik, ent mitte hiljem kui 3 päeva enne suhtluskorras

taotletavat muudatust. Teine vanem peab teatele vastama esimesel võimalusel.

7.13. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Alaealisele lapsele

määratud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda.

8. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

9. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda ning lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.R (avaldaja, isa) esitas 24.06.2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata

kindlaks alaealise lapse C.Y-ga (puudutatud isik II, laps) suhtluskorra. Koos avaldusega esitas

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse suhtlemiskorra määramiseks kohtumenetluse ajaks.

1.1. Avalduse kohaselt taotles isa suhtluskorra määramist selliselt, et üleminekuperioodi (s.o

esimene kuu) iga nädalased 2-tunnised kohtumised Pärnus ja Tartus (üks nädal Pärnus ja teine

nädal Tartus). Alates teisest kuust kohtub laps isaga üle nädala reedel kella 18.00-st kuni

3

2-24-9696

esmaspäeva kella 11.00-ni. Alates neljandast kuust viibib laps vanemate juures nädal ja nädal

põhimõttel.

2. Maakohus kuulas vanemad ja eestkosteasutuse esindaja ära 01.07.2024 kohtuistungil.

Pärnu Maakohtu 03.07.2024 määrusega rahuldati isa esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja

määrati kohtumenetluse ajaks (s.o kuni 09.09.2024) kindlaks isa ja lapse ajutine

suhtlemiskord järgmiselt: isa kohtub lapsega 09.07, 16.07, 23.07, 30.07, 06.08, 13.08, 21.08,

03.09 ja 09.09.2024 kõikidel päevadel ajavahemikul 15.30–17.00. Kohtumiste juures on õigus

viibida lapse emal ja Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsetöötajal. Kohus määras, et

kokkusaamised toimuvad XXX, XXX mänguväljakul. Kui ilmastikutingimused ei võimalda

kohtumise ajal olla välitingimustes (mänguväljakul) toimuvad kokkusaamised XXX

ruumides.

3. 09.09.2024 toimus kohtuistung, kus kuulati ära vanemad ja arutati edasist menetlust.

Kohtuistungil lepiti kokku uus ajutine suhtlemise kord kuni 09.12.2024, mille maakohus

määras kindlaks 10.09.2024 määrusega.

4. 09.12.2024 toimus kohtuistung, kus kuulati ära vanemad, lapse esindaja, kohaliku

omavalitsuse esindaja ja arutati edasist menetlust.

5. Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrusega määrati ühtlasi kindlaks isa ja lapse vaheline

ajutine suhtlemiskord kuni 27.01.2025 järgmiselt: isa kohtub lapsega 17.12 ja 20.12.2024 ja

14.01, 18.01, 21.01, 25.01 ning 27.01.2025. 17.12.2024, 14.01 ja 21.01.2025 kohtumised

toimuvad ajavahemikus 15.40–18.00. 20.12.2024 kohtumine toimub ajavahemikus 09.00–

17.00. 18.01, 25.01 ja 27.01.2025 kohtumised toimuvad ajavahemikul 10.00–18.00. Lapse

üleandmine toimub tugiisiku juuresolekul XXX, XXX mänguväljakul. Isal on kohtumiste ajal

õigus veeta lapsega aega ilma teiste isikute juuresolekuta. Isa kohustub tagama lapsele

esmavajaduste rahuldamise (s.o söök, jook, uni, hügieen jne).

6. Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrusega määrati kindlaks isa ja lapse vaheline ajutine

suhtlemiskord kuni 31.05.2025 järgmiselt: isa kohtub lapsega 08.03, 15.03, 29.03, 12.04,

26.04, 10.05 ja 31.05.2025. Kohtumised toimuvad ajavahemikul 09.00–18.00. Lapse

üleandmine toimub tugiisiku juuresolekul XXX, XXX mänguväljakul. Isal on kohtumiste ajal

õigus veeta lapsega aega ilma teiste isikute juuresolekuta. Isa kohustub tagama lapsele

esmavajaduste rahuldamise (s.o söök, jook, uni, hügieen jne).

7. V.C (puudutatud isik I, ema) esitas 28.01.2025 vastuavalduse ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes. Koos

vastuavaldusega esitas ema taotluse esialgse õiguskaitse korras otsustusõiguse üleandmiseks

emale, et reisida lapsega ajavahemikul 01.02.2025–03.03.2025 /välisriiki/, mille Pärnu

Maakohus 31.01.2025 määrusega rahuldas.

8. 16.04.2025 toimus kohtuistung, kus kuulati ära vanemad, lapse esindaja, kohaliku

omavalitsuse esindaja ja arutati edasist menetlust, sh määrati tähtaeg lõplike suhtluskorra

ettepanekute tegemiseks.

9. Pärnu Maakohtu 16.04.2025 määrusega täiendati ja muudeti Pärnu Maakohtu 20.01.2025

määrusega esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks suhtlemise korra tingimusi

selliselt, et isa kohtub lapsega 26.04 ja 10.05.2025 ajavahemikul 09.00–17.00 XXX. Isa

kohtub lapsega 31.05.2025 ajavahemikul 09.00–12.00 XXX. Lapse üleandmine toimub

tugiisiku juuresolekul XXX, XXX mänguväljakul ja isal on kohtumiste ajal õigus veeta

4

2-24-9696

lapsega aega ilma teiste isikute juuresolekuta, kuid viibida lapsega üksnes XXX. Lisaks

märkis kohus, et isa kohustub tagama lapsele esmavajaduste rahuldamise (s.o söök, jook, uni,

hügieen jne).

10. Ema ettepanek suhtluskorra kindlaksmääramiseks oli neljas etapis. I etapp kestab juunist

juulini. Isa kohtub lapsega 14.06.2025 kell 09.00–12.00, 28.06.2025 kell 09.00–17.00 ja

12.07.2025 kell 09.00–12.00. II etapp kestab 15.07.2025–31.08.2025 ja selles etapis lisandub

lasteaiajärgne kohtumine lühikeste kohtumiste nädalale. Isa kohtub lapsega 15.07.2025 kell

15.40–18.00, 26.07.2025 kell 09.00–17.00, 09.08.2025 kell 09.00–12.00, 12.08.2025 kell

15.40–18.00 ja 23.08.2025 kell 09.00–17.00. III etapp kestab 01.09.2025–31.08.2026. Isa

kohtub lapsega iga kahe nädalase intervalli tagant paaris nädalavahetuseti selliselt, et esimese

nädalavahetuse kohtumisel kohtub isa lapsega laupäeval ajavahemikus 09.00–17.00 ning

teisel nädalavahetusel, s.o kahe nädala möödudes, laupäeval 09.00–12.00. IV etapp kestab

01.09.2026 kuni koolikohustuse tekkimiseni. Isa kohtub lapsega iga kahe nädalase intervalli

tagant paaris nädalatel selliselt, et esimesel nädalal kohtub isa lapsega teisipäeviti ja laupäeviti

kell 09.00–12.00 ning teisel nädalal, s.o järgneva kahe nädala möödudes, laupäeviti kell

09.00–17.00. Lapse üleandmine toimub XXX, XXX mänguväljakul. Vanemad võivad lapse

üleandmise kohta eelneval kirjalikul nõusolekul muuta. Isa kohustub tagama lapse

esmavajaduste rahuldamise (s.o söök, jook, uni, hügieen jne). Lapse haigestumisel jäävad

kohtumised ära juhul, kui lapse haigusseisund ei võimalda kohtumise aset leidmist ning see

on fikseeritud perearsti poole pöördumisega.

11. Isa ettepanek oli määrata, et laps viibib mõlema vanema juures nädala kaupa. Ema viib

lapse isa juurde kell 18.00 Tartusse. Isa viib lapse reede õhtul ema juurde hiljemalt kell 18.00.

Jõulude ajal viibib laps paaritutel aastatel 23.–24. detsembril ema juures ja 25.–26. detsembril

isa juures ning paarisaastatel vastupidi. Laps läheb ühe vanema juurest teise vanema juurde

25.12 kell 14.00. Lapsele tuleb järele vanem, kelle juurde laps läheb. Lapse haigestumise

korral raske haiguse korral isa ja lapse kokkusaamist kuni lapse tervenemiseni ei toimu. Kui

laps haigestub isa juures, informeerib isa sellest viivitamatult lapse ema ja kui lapse

terviseseisund võimaldab, läheb ema lapsele isa juurde järgi. Ära jäänud kohtumise haiguse

tõttu lükkub edasi lapse kohtumine järgnevale nädalavahetusele. Kui laps läheb kooli muutub

suhtluskord selliselt, et paarisnädalatel viibib laps isa juures reedest pühapäeva õhtuni (või

esmaspäeva hommikuni). Ema võtab lapse reedel ja viib Tartusse isa juurde kell 18.00 ning

isa viib pühapäeva õhtul kell 18.00 lapse ema juurde Pärnusse.

12. Lapse esindaja leidis, et ema pakutud suhtluskord on liialt kitsas ja suveperioodil peaks

laps suhtlema lahuselava vanemaga ulatuslikumalt. Lapse esindaja ettepanek oli etapis II

lisada ühel nädalavahetusel kuus kohtumine, mis algab laupäeval 12.00 ja kestab kuni

pühapäevani 16.00. Samuti võiks lubada ööbida etappides III ja IV, asendades ühe laupäevase

kohtumise ööbimisega kohtumiseks. Kohtumiste asendamine tuleks reguleerida selliselt, et

nädalavahetusel ära jäänud kohtumine toimub järgmisel nädalavahetusel, kui laps on selleks

ajaks tervenenud.

13. Eestkosteasutus oli seisukohal, et ööbimistega kohtumisi ei peaks toimuma kuni lapse

kooli minekuni. Küll peaks reguleerima kohtumiste asendamist, et nädalavahetusel ära jäänud

kohtumine lükkub järgmisesse nädalavahetusse, kui laps on tervenenud.

MAAKOHTU MÄÄRUS JA PÕHJENDUSED

14. Pärnu Maakohus rahuldas 30.05.2025 määrusega ema avalduse ja osaliselt isa avalduse.

Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt, s.o lapse

5

2-24-9696

viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning andis lõpetatud osas ainuhooldusõiguse üle

emale. Maakohus määras isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra etapiviisiliselt järgmiselt:



I etapp (01.06.2025–14.07.2025)



Isa kohtub lapsega:

o

14.06.2025 ajavahemikul 09.00–12.00;

o

28.06.2025 ajavahemikul 09.00–17.00;

o

12.07.2025 ajavahemikul 09.00–12.00.



II etapp (15.07.2025–31.08.2025)



Isa kohtub lapsega:

o

15.07.2025 ajavahemikul 15.40–18.00;

o

26.07.2025 ajavahemikul 09.00–17.00;

o

09.08.2025 ajavahemikul 09.00–12.00;

o

12.08.2025 ajavahemikul 15.40–18.00;

o

23.08.2025 ajavahemikul 09.00–17.00.



III etapp (01.09.2025–31.08.2026)

o

Isa kohtub lapsega paarisarvulisel nädalal, üle nädala, laupäeval ajavahemikul

09.00–17.00.



IV etapp (01.09.2026 kuni koolikohustuse tekkimiseni)

o

Isa kohtub lapsega paarisarvulisel nädalal, üle nädala, laupäeval ajavahemikul

09.00–17.00;

o

Isa kohtub lapsega paarituarvulisel nädalal, üle nädala, teisipäeval

ajavahemikul 09.00–12.00.



Kõik kohtumised toimuvad XXX. Kohtumis(te) toimumise kohta võivad vanemad

muuta üksnes kirjalikul kokkuleppel.



Lapse üleandmine toimub XXX, XXX mänguväljakul. Üleandmise kohta võivad

vanemad muuta üksnes kirjalikul kokkuleppel.



Isa kohustub tagama lapse esmavajaduste rahuldamise (s.o söök, jook, uni, hügieen

jne).



Suhtlemise korda tuleb täita resolutsiooni p-s 3 ettenähtud etappide järjekorras, st ühe

etapi läbimisel liigutakse järgmisesse etappi. Etapp loetakse täidetuks, kui määratud

kohtumistest on kõik kohtumised toimunud (sh ära jäämisel kohtumised asendatud).

Kuniks kõiki etapis ette nähtud kohtumisi ei ole täidetud, järgmisesse etappi ei liiguta.



Lapse haigestumisel jäävad kohtumised ära juhul, kui lapse haigusseisund ei võimalda

kohtumisel osalemist ja see on fikseeritud perearsti poole pöördumisega.

Asenduskohtumise(d) lepivad vanemad kokku esimesel võimalusel kirjalikult.



Lapse reisimis(t)e tõttu ära jäävad kohtumised asendatakse vanemate kirjalikul

kokkuleppel (asenduskohtumised võivad toimuda nii enne reisi kui ka pärast reisi)



Vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ja hoiduvad lapse juuresolekul

teise vanema halvustamisest. Vanemad teevad koostööd käesoleva suhtlemiskorra

täitmiseks ega takista teisel vanemal lapsega suhtlemist.



Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (sh e-kirja või SMS-i teel) nõustunud. Ettepanekud suhtluskorra

muutmiseks (koos põhjendustega) tuleb esitada nii vara kui võimalik, ent mitte hiljem

kui 3 päeva enne suhtluskorras taotletavat muudatust. Teine vanem peab teatele

vastama esimesel võimalusel.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning alaealisele lapsele määratud

riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.

6

2-24-9696

15. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kuulanud maakohus ära last, sest esinesid

mõjuvad põhjused lapse ära kuulamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

5521 lg 3 mõttes. Kogutud tõendid kinnitasid, et laps on enda vanusest tulenevalt võimeline

seisukohti omama ning neid eakohasel määral ja viisil ka avaldama (mida kinnitavad

vanemate selgitused, aga ka lasteaia arvamused, dtl 32–33, 533–534). Siiski ei ole lapse

ärakuulamine olnud käesoleval juhul õigustatud, kuna küsitlemise eesmärki arvestades, ei ole

laps (arvestades eakohasust ja arengutaset) suuteline väljendama vajalikul määral asjaolusid,

mis puudutavad lapse ja isa vahelist suhtlemist. Arvestada tuleb, et lapse ja isa vaheline

turvaline side on sisuliselt alles loomisel. Suuremal määral algas suhtlemine lapsega vähem

kui aasta tagasi (esialgse õiguskaitse kohaldamisega, dtl 46–48). Menetluse kestel on

toimunud kohtumisi lapse ja isa vahel, kuid kohtumistesse on jäänud pause ning tekkinud on

tagasilööke (laps on vajanud täiendavat motiveerimist kohtumisele minekuks või keeldunud

kohtumisest). Viimaste kohtumiste üleandmiste kohta tagasiside oli murettekitav, kuna laps ei

ole soovinud isaga kohtumist ja keeldus taaskord suhtlemisest. Sellest tulenevalt oli maakohtu

arvates ilmne, et laps ei ole võimeline eakohasel viisil ja määral avaldama seisukohti, mis

annaksid menetlusse olulist informatsiooni. Olulist teavet on võimalik kohtul hinnata ka last

ära kuulamata. Menetluses välja toodud asjaolusid arvestades võib lapse ärakuulamine

hoopiski süvendada lojaalsuskonflikti ja seeläbi kahjustada last olulisel määral.

16. Maakohus jättis rahuldamata isa 16.04.2025 taotlused Tartu linna menetluse kaasamiseks

ning ekspertiisi läbiviimiseks.

16.1. Maakohus pidas oluliseks, et menetlusse on kaasatud olnud Pärnu linn kohaliku

omavalitsusena (sh TsMS § 552 lg-d 1 ja 2), s.o omavalitsus, mille tööpiirkonnas asub lapse

alaline elukoht. Tartu linna ei kaasanud maakohus menetlusse, kuna laps on seotud ennekõike

Pärnu linnaga. Tartu linnaga on tal tekkinud kokkupuuted hilisemas menetlusfaasis (kui isa

transportis last pikematel kohtumistel Tartusse). Lisaks ei ole menetluses tõusetunud vajadust

teha kodukülastust isa elukohta (mida saanuks teha kohalik omavalitsus oma pädevuse piires)

(dtl 519), mis õigustanuks kohaliku omavalitsuse menetlusse kaasamist. Seda, et Tartu linn

kohaliku omavalitsusena astuks menetlusse ja tuleks last ära kuulama Pärnu linna ning

selgitama võimalikke põhjuseid, miks laps isaga kohtumistest keeldub, ei olnud põhjust

realistlikuks pidada.

16.2. Ühtegi arusaadavat ja mõjuvat põhjust ekspertiisi läbiviimiseks ei olnud, kuna selliseid

eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, mida saaks üksnes ekspertiisi kaudu tuvastada käesoleval

juhul ei olnud (TsMS § 293 lg 1). Maakohtu hinnangul oli ilmselge, et laps on selle vanema

mõjusfääris, kellega ta suurema osa ajast koos veedab, ning selle kinnitamiseks ei ole vajalik

saada eriteadmistega isiku arvamust. Isa arvates ema võõrandab last, kuid ta ei ole sealjuures

tuginenud konkreetsetele asjaoludele, mida näiteks eriteadmistega isik saaks hinnata ja millele

tuginedes arvamust anda. Asjaolu, et suhtlemiskorda ei täideta, kuna ema ei suuda tõendada

lapse haigust, ei ole piisav. Lisaks järeldus menetluse kestel tuvastatud asjaoludest, et lapse

seisundit on ilmselgelt mõjutanud ka asjaolud, mis on olnud tingitud isa tegevusest (sh

lühikeste kohtumiste ärajäämine, kohtumistel Tartusse sõitmine).

17. Maakohus tuvastas, et vanematel on üks ühine laps (dtl 238–241). Tsiviilasjas kogutud

andmed kinnitavad, et vanemate vaidlused algasid juba enne lapse sündimist (dtl 3). Kuigi isa

sai hooldusõiguslikuks vanemaks käesoleva aasta jaanuaris, kui jõustus Tallinna Halduskohtu

20.12.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-970 (dtl 324–330), on sellele eelnenud põlvnemise

tuvastamise menetlus (Pärnu Maakohtu 21.03.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-4910, mis

jõustus 12.12.2022). Lisaks on vanemad omavahel arutanud hooldusõiguslikke küsimusi ja

olnud tõsistel erimeelsustel. Tsiviilasjas ei olnud kahtlust selles, et vanemate omavahelised

7

2-24-9696

suhted on äärmiselt keerulised ja konfliktsed. Tsiviilasjas kogutud andmed võimaldasid

veendunult asuda seisukohale, et hooldusõiguse osaline lõpetamine on igati põhjendatud ja

lapse parimates huvides. Maakohtu arvates takistas isal nõuetekohaselt hooldusõigust

teostamast ennekõike vaimse valmisoleku ja pühendumuse puudumine hooldusõiguse

teostamiseks, aga ka selleks ebapiisav hingeline seotus lapsega.

17.1. Kogutud andmed kinnitasid, et vanematel on läbivalt olnud vaidlusi lapse viibimiskoha

osas. Isa on soovinud lapsele vahelduvat elukohta juba enne kohtumenetlust, sh enne lapse

sündi (dtl 66, 560–561, 570, 618 jj) (kuigi on arvanud, et lapse huvides oleks õige kui ema

koliks Tartusse – dtl 554, 570, 605). Selle arvamuse juurde on isa jäänud, esitades kohtule

avalduse ka sellise suhtlemiskorra määramiseks. Ema ei ole sellega nõustunud. Isa ei ole

täitnud ka kohtu poolt kehtestatud ajutist suhtluskorda korrektselt, vaid on asunud lapse

viibimiskohta määratlema ainuisikuliselt ja vastuolus kohtuistungil kokku lepituga. Nimelt on

maakohus kehtestanud esialgse õiguskaitse korras ajutised suhtluskorrad etapiviisiliselt

eesmärgiga, et isa saaks luua turvalise suhte lapsega. Kohtu määratud kohtumised pikenesid

vastavalt lapse vajadustele ja vanema võimalustele. Vaatamata sellele asus isa meelevaldselt

ja ilma teise vanema nõusolekuta viima last pikemate kohtumiste ajal Pärnust Tartusse ja

tagasi, s.o esmakordselt 18.01.2025. Ema sõnul rääkis talle laps 15.01.2025, et isa plaanib

lapse Tartusse viia ja ema selle peale teatas kirjalikult, et ta ei ole sellega nõus (dtl 340).

Vaatamata sellele, et isa käis 15.01.2025 kohtumisel lapsega Tartus, viis ta lapse Tartusse ka

08.03 ja 15.03.2025, st tegemist on olnud järjepideva ja teadliku käitumisega. Kõikidel

päevadel tegeleti Tartus tegevustega, mida oleks saanud ka Pärnus teha, v.a isa kodus

viibimine ja vanavanematega koos olemine. Maakohus nõustus, et lapse isa kodus käimine

peaks lapse jaoks olema tavapärane ja elementaarne. Seda ei saa aga mõistlikuks pidada

olukorras, kus isa kodu asub lapse tavapärasest asukohast sedavõrd kaugel ning lapse ja isa

vaheline suhe on alles loomisel. Asjaolu, et isa ei ole ise viibimiskoha üle ainuisikuliselt

otsustamisel probleemi näinud, andis alust arvata, et hooldusõiguses muudatusi tegemata,

jätkavad vanemad vaidlusi lapse viibimiskoha üle.

17.2. Vanemate vahel on olnud erimeelsusi ka reisimise osas (dtl 584, 618 jj, 622–623, 624–

625, 635; dtl 72, 630; dtl 133–137; dtl 364 jj; dtl 250, 333–336; dtl 489; dtl 648 jj). Kuna iga-

aastased reisimised on saanud ema ja lapse elu tavapäraseks osaks, aga vanemad vaidlevad

reisimisteks nõusolekute andmise üle sisuliselt juba aastaid, oli ilmne, et edasiselt tekib

vanematel selles valdkonnas taaskord vaidlusi kui kohus hooldusõiguslikke muudatusi ei tee.

17.3. Tsiviilasjas esitatud asjaolud kinnitasid ka seda, et vanemate vahel on vaidlusi tervise

küsimustes. Vanemad ei olnud senini vaielnud selle üle, kes on lapse perearst või millise

eriarsti juures peaks laps käima. Samas oli vanematel tõsiseid erimeelsusi selles, kas ja kui

palju peaks laps arsti juures käima ning kas ja milliseid toiminguid peaks arst tegema. Kõik

on seotud sellega, kas ja kuidas tuleb tõendada lapse haigust ajal, kui peaks toimuma isaga

kohtumine ning kas ja milliste haigussümptomite tõttu kohtumine isaga võiks üleüldse ära

jääda (dtl 151–152, 223–224, 448, 488–489). Isa oli veendumusel, et temaga kohtumine võib

ära jääda üksnes juhul, kui on vastav arsti tõend (dtl 204, 248, 448, 562–565, 612, 653) või on

lapse üle vaadanud isa või tugiisik (dtl 223, 505jj, 641jj, 652). Kuna senini on isaga

kohtumised toimunud nädalavahetusel, tuleks laps viia erakorralise meditsiini osakonda või

kutsuda kiirabi (dtl 489, 512jj, 898–899). Vanemate vahel on usaldamatust ja seetõttu on

omavahelistesse suhetesse liigselt kaasatud olnud ka meditsiinitöötajad (lisaks teistele

kõrvalistele isikutele ja asutustele). Näiteks on isa nõudnud perearsti dokumente või

suhtlemist perearstiga (dtl 225, 505–508, 653jj), aga ka seda, et perearst lapse vastu võtaks

(dtl 549–553) või et määratakse vastuvõtuks aeg, et temal oleks võimalik arsti vastuvõtul

osaleda (dtl 613, 617). Samuti on isa käinud perearsti juures kaasas ja suhelnud lapse kuuldes

8

2-24-9696

kõrgendatud hääletoonidel (dtl 341). Pärast hooldusõiguse saamist on nõudmised suurenenud.

Sealjuures on isa väitel lapse haigused põhjustatud ema poolsest lapse riietamisest, mille

kohta on isa esitanud fotod (dtl 228–232). Usaldamatus on sedavõrd suur, et isa on pöördunud

ka politsei (dtl 500–501) ja kohtutäituri poole (selgitused 16.04.2025 kohtuistungil). Samas

perearsti vastusest nähtuvalt on laps põdenud ülemiste hingamisteede katarre, kuid mitte

sagedamini kui samaealised lasteaialapsed tavaliselt (dtl 543). Seega arsti hinnangul lapse

tervises eripärasust eakaaslastega võrreldes ei ole.

Vanemate omavahelist suhtlemist ja konfliktsust arvestades oli ilmselge, et ühise

hooldusõiguse jätkumisel omavahelised erimeelsused suurenevad. Samas kaasatakse

konfliktidesse kõrvalisi isikuid (arste), kelle ülesandeks ei ole vanemate vahelisi vaidlusi

lahendada, vaid tegeleda abivajajate ravimise ja abistamisega. Lisaks saab kahjustada

vanemate vaidlusest lapse heaolu, kellel tuleb järjepidevalt käia arsti juures vastuvõttudel ja

lasta enda tervist kontrollida, mis niivõrd väikese lapse jaoks võib olla siiski liigselt koormav.

17.4. Maakohtu hinnangul oli alust arvata, et vanemate vahel võivad tekkida vaidlused ka

haridusküsimustes. Näiteks on 09.12.2024 istungil isa avaldanud, et laps võiks viibida nädal

aega järjest tema juures ja käia Tartus lasteaias (dtl 248, 570). Varasemalt on ema küsinud

seisukohta muusikaringi osas, mille puhul isa on vastanud, et Tartus oleks sobilikke

muusikaringe küll (dtl 618–619). Lõpuks muusikaringi osas ettepanekuid ei tulnud (dtl 632).

Seega ka hariduslike otsustuste tegemisel on vanemate omavaheline koostöö edasiselt suure

tõenäosusega puudulik. See omakorda ei ole lapse parimates huvides.

17.5. Kuigi isa on menetluse kestel järjepidevalt ette heitnud lapse emale suhtlemiskorra mitte

täitmist ning isa ja lapse vahelise suhte loomise takistamist, järeldus kogutud tõenditest, et isa

on pidevalt tööd teinud selle nimel, et saavutada endale sobiv suhtluskord, sh mitte täita kohtu

määratud suhtlemise korda. Seda kinnitas kohtule esitatud kirjavahetus (dtl 331). Samas

järeldus see ka isa tegevusest, mille järgi viis isa last pikkadel kohtumistel Tartusse, s.o

esimest korda 18.01.2025. On ilmselge, et isa ei ole suuteline tegema koostööd emaga

hooldusõiguslikes küsimustes, kui ta ei ole pidanud vajalikuks ema informeerida sellest, et

pikkadel kohtumistel viiakse laps ära Tartusse. Veelgi enam, isa ei saa aru, et mitte

teavitamises on midagi valesti. Siinkohal pidas maakohus kõige olulisemaks asjaolu, et isal

puudub igasugune taju ja arusaamine selle kohta, mida vajab 4-aastane laps ja kuidas tema

vajadusi vajalikul määral rahuldada. Nimelt ei ole 4-aastase lapse huvides sõita autos viis

tundi selleks, et olla mõnda aega isa kodus või näha enda vanavanemaid. Sedavõrd pika

teekonna ette võtmisest järeldus, et isa ei suuda aru saada, et 4-aastane laps vajab aktiivset

tegutsemist ja toimetamist. Seda eriti aegadel kui ta on mõnda aega tagasi ärganud või peagi

magama läheb. Isa ei ole pikkade autosõitude korraldamisel austanud lapse vajadust olla

füüsiliselt aktiivne, aga ka lapse vajadust süüa, juua ja magada õigel ajal. Mõistetamatu on isa

arusaam, et autosõidu ajal on võimalik luua 4-aastase lapsega turvalist kiindumussuhet.

Igasugune kontakti loomine lapsega eeldab vanema jäägitut tähelepanu ja tegutsemist (sh

füüsilist tegutsemist) lapsega, sh tema reeglite järgi. Kiindumussuhet isaga ei looda selliselt,

et laps iseseisvalt autos toimetab legode või raamatutega. Asjaolu, et isa eelnimetatud

asjaolusid ei teadvusta või nendega ei arvesta, ilmestas, et tal puudub valmisolek ja

pühendumus hooldusõiguse teostamiseks, aga ka selleks piisav hingeline seotus lapsega.

17.6. Vaidlust ei olnud selles, et laps on keeldunud kohtumistest või vajanud motiveerimist

(sh olulisel määral). Kuigi isa pidas süüdlaseks ema, puudusid kohtu arvates andmed, mis

seda kinnitaksid. On elementaarne, et laps on oma vanema mõjualas. Nii peabki olema ja seda

ei saa pidada negatiivseks või last kahjustavaks iseenesest. Mõjutamine on last kahjustav, kui

seeläbi kuritarvitab vanem lapse suhet teise vanemaga. Puudusid igasugused tõendid ja viited

9

2-24-9696

sellele, et ema on avaldanud lapsele sellist mõju, mis kahjustaks lapse suhet tema isaga.

Ainuüksi asjaolu, et laps on palju haige, ei kinnita seda.

17.7. Isa väitel takistas ema lapse ja isa sidet ka sellega, et keelab lapsel isa kallistada (dtl

204). Maakohtu hinnangul isa esitatud helisalvestis seda ei kinnitanud (dtl 233). Sellisel viisil

lapsega suhtlemine, nagu kuuldus helisalvestiselt, ei ole lapse huvidega kooskõlas ja tekitab

lapses lojaalsuskonflikti. Lisaks avaldab isa sellise tegevusega lapsele ülemäärast survet

tegevusteks ja läheduseks, milleks laps ise ei pruugi valmis olla. Sellise suhtlemisviisi ja

väljaütlemistega saavutabki isa selle, et laps ei soovi temaga suhelda. Isa väiteid ja kahtlusi

ema pahatahtliku tegevuse kohta ei kinnitanud ka teised kohtule esitatud helisalvestised (dtl

843, 846, 847). Neist järeldus vastupidine, et isa oma tegevusega (sh küsitlemisviisiga) tekitab

lapses segadust ja suurendab lojaalsuskonflikti. Isal jääb tähelepanuta, et tema on lapse jaoks

inimene, kellega suhe on alles loomisel, st konflikti korral valib laps oma ema ja hakkab

vältima just isa.

17.8. Seda, et isa ei ole suuteline arvestama lapse parimaid huve, kinnitas tema tegevus lapse

viibimiskoha osas. Ennekõike selles, et isa on taotlenud lapse enda juurde saamist pikaks

ajavahemikuks juba sügisel 2024 (dtl 133–137), s.o ajal kui isa oli lapsega koos viibinud vaid

mõned korrad (dtl 46–48, 126–129). Ainuüksi nimetatud asjaolu näitas seda, et isa ei suuda

mõista adekvaatselt lapse vajadusi, sest ilmselgelt ei ole 3-aastane laps suuteline olema oma

emast eemal, kes on olnud tema peamine hoolitseja sünnist alates, mitukümmend päeva

järjest. Sealjuures jääma ilma emata inimesega, kellega ta ei ole varem olnud pikemat aega

kui mõned tunnid (sh ei ole olnud ööbimistega kohtumisi). Veelgi enam, 05.12.2024

menetlusdokumendis on isa asunud seisukohale, et talle võiks üle anda hooldusõiguse, st

emalt hooldusõiguse ära võtta (dtl 200–205). Tegemist ei olnud ühekordse avaldusega, vaid

18.03.2025 menetlusdokumendis on isa sellist seisukohta korranud (dtl 489). Eeltoodu

kinnitas, et isal puudub vaimne valmisolek ja pühendumus lapse huvisid tagada. Sealjuures ei

ole isa suuteline adekvaatselt tajuma enda ja lapse hingelist seotust.

17.9. Kokkuvõttes leidis maakohus, et ühine hooldusõigus tuleb lõpetada lapse viibimiskoha,

hariduse ja tervise küsimustes. Tsiviilasjas esitatud asjaolud ja kogutud tõendid kinnitasid, et

vanemate vahel on põhimõttelised erimeelsused väga paljudes erinevates kasvatuslikes

küsimustes. Samuti on täielikult puudulik vanemate omavaheline suhtlemine. Ilma (vähemalt

osaliselt) toimiva kommunikatsioonita ei ole ühise hooldusõiguse teostamine võimalik.

Vanemate vahelist suhtlust on käesoleval ajal vahendanud erinevad asutused või ametnikud

(nt lastekaitsetöötaja, tugiisik jne). Ka üleandmise juures on kõrvaliste isikute viibimine

vajalik vanemate konfliktsuse tõttu. Sama konfliktsus on mõistagi mõjutanud kirjalikku

suhtlust, kus vanemad ei jõua sisuliselt mitte üheski küsimuses kokkuleppele. Ka olulised

kasvatuslikud ja lapse tervist puudutavate arutelude pidamine ei ole vanemate vahel võimalik

(nt magusa tarbimine – dtl 146–147, vahetult enne magama minekut videokõnede tegemine –

dtl 148–149).

18. Maakohus, hinnates kõiki kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis, leidis, et isa taotletud

suhtlemise kord ei olnud põhjendatud ega vastanud lapse parimatele huvidele. Maakohus

pidas aga põhjendatuks ema ettepanekuid suhtlemiskorras, ennekõike etappide I ja II osas.

18.1. Isa on taotlenud lapsele vahelduvat elukohta (dtl 688), st lapse liikumist vanemate vahel

nädala kaupa. Selline suhtlemise kord ei olnud käesoleval juhul õigustatud. Vahelduv elukoht

ei ole lapse huvides vanemate konfliktsete suhete ja vanemate elukohtade kauguse tõttu. Isal

puudub valmisolek ja pühendumus lapse parimaid vajadusi tagada. Lapsel on õigus suhelda

oma isaga, kuid nimetatud õigus ei saa olla kõige olulisem. Lapse jaoks peab olema vähemalt

10

2-24-9696

sama oluline teiste baasvajaduste tagamine (nt uni, söök, jook, füüsiline aktiivsus jne).

Arvestades senises menetluses toimunud kohtumisi ja nende arvu, aga ka lapse reaktsioone

(dtl 247jj, 509jj), oli ilmne, et senised kohtumised ei ole olnud piisavad, et isaga turvaline

suhe luua. Kuna turvalist suhet loodud ei ole, ei ole mingil juhul lapse huvides hakata isaga

suhtlema üle nädala nädal aega järjest. Ainuüksi asjaolu, et isa on pikkadel kohtumistel last

viinud korduvalt Tartusse (sh enda koju), ei andnud alust veendumuseks, et laps on valmis isa

juures viibima pikki ajavahemikke järjest. Veelgi enam ei olnud põhjust olla veendunud, et

laps on valmis olema enda peamisest turvaisikust (s.o oma emast) nii pikka aega järjest eemal.

Arvestades lapse vanust, oleks selline pikk eemalolek ja sellega toimetulek ebarealistlik ootus

lapsele.

18.2. Maakohus leidis, et lapse ja isa vaheline suhtlemise kord peaks jätkuma etapiliselt sealt,

kus menetluses on pooleli jäänud, st kohtumised toimuvad üle nädala laupäeviti, ühel päeval

ennelõunal ja teisel päeval õhtuni (dtl 670–672). Lapse jaoks on lühemad kohtumised

vajalikud, kuna lapses on tekkinud vastumeelsus kohtumiste suhtes. Kuigi isa peab põhjuseks

ema tegevust, ei olnud see maakohtu arvates menetluses kinnitust leidnud. Pigem pidas

maakohus tõenäoliseks, et põhjuseks on isa tegevus. Nimelt on üldteadaolev asjaolu, et 4-

aastased lapsed ei ole suutelised ennast hästi tundma päevas üle 4-tunniseid autosõite

kannatades ja nii väikese lapsega autos sõites ei ole võimalik luua mingisugust kvaliteeti

omavat suhet. Sellises vanuses lapsega saab suhet luua läbi mängu ja neile jäägitut tähelepanu

pöörates, nende vajadustega arvestades ja neid tagades. Seega oli põhjendatud, et kohtumised

toimuvad üle nädala nädalavahetusel, kuid ühel nädalavahetusel on lühike kohtumine, teisel

nädalavahetusel pikk kohtumine.

18.3. Maakohtu hinnangul ei olnud ööbimistega kohtumiste määramine õigustatud, sest isa ja

lapse suhe on kogutud tõendite pinnalt selgelt alles loomisel. Seda, kas ja kui usaldusliku

suhte laps oma isaga loob, sõltub väga suurel määral järgnevatest kohtumistest ja kohtumistel

planeeritavatest tegevustest ning sellest, kas ja kui palju aega pühendab isa ainult lapsele,

austab lapse vajadusi ning on suuteline neid tagama. Isa ei ole suure osa ajast osalenud lapse

elus, regulaarsemad kohtumised algasid vähem kui aasta aega tagasi ja lapsel on esinenud

murettekitavaid tagasilööke. Käesolevalt ei ole võimalik prognoosida, et isa suudab lapsega

luua sedavõrd turvalise ja usaldusliku suhte, et laps on nõus ja valmis isaga veetma pikemalt

aega koos, sh ööbimistega. Ilma turvalise suhte loomiseta saab lapse vaimne tervis ja heaolu

tõsiselt kahjustada, kui tal tuleb ööbida oma peamisest hoolitsejast eemal ilma vajaliku

kindlustundeta. Ka edasiselt on võimalik, et vanemate vaheline konflikt on jätkuvalt terav ja

lapse huvide arvestamine ning täitmine varjutab vanemate omavaheliste suhete klaarimine ja

üksteisele ära tegemine. Sellises olukorras ei olnud õigustatud määrata last isa juurde ööbima.

Küll aga pidas maakohus mõistlikuks, et suhtlemiskord tuleb kehtestada kuni lapse

koolikohustuse tekkimiseni. Selleks ajaks on selge, kas ja milline on isa ja lapse vaheline suhe

ning kui vanemad jätkuvalt vaidlevad suhtlemise korra üle, saab kohus määrata lapse huvidest

lähtuva suhtlemise korra uuesti.

18.4. Maakohus leidis, et vältimatult vajalik oli määratleda, et kõik kohtumised isa ja lapse

vahel toimuvad XXX. Seda eesmärgiga takistada isal lapse ära viimist ilma ema teadmata.

Vanemad võivad kohtumise toimumise kohta muuta üksnes kirjalikul kokkuleppel. Samuti

määras maakohus, et lapse üleandmine toimub XXX, XXX mänguväljakul. Mänguväljakul on

toimunud varasemad üleandmised, mänguväljak on lapse jaoks turvaline ning vanemate jaoks

neutraalne koht. Üleandmise kohta võivad vanemad kirjalikul kokkuleppel muuta. Maakohus

pidas oluliseks sedagi, et suhtlemise korda tuleb täita määruse resolutsiooni p-s 3 ettenähtud

etappide järjekorras, st ühe etapi läbimisel liigutakse järgmisesse etappi. Etapp loetakse

täidetuks, kui määratud kohtumistest on kõik kohtumised toimunud (sh ära jäämisel

11

2-24-9696

kohtumised asendatud). Tingimuse eesmärgiks on tagada, et lapsel on piisav aeg ja võimalus

luua sidet isaga ning ta ei pea tundma survet ega üleliigset pinget. Samas seab nimetatud

tingimus isale kohustuse läbida kõik etapid järjekorras, mitte liikuma endale meeldivamate

etappide täitmise juurde.

18.5. Maakohus pidas põhjendatuks määratleda, et isa kohustub tagama lapse esmavajaduste

rahuldamise (s.o söök, jook, uni, hügieen jne). Seda põhjusel, et kogutud tõenditest järelduvalt

on isal lapse baasvajadustega tegelemine jäänud pigem tahaplaanile. Näiteks ei ole tagatud

lõunaund vajalikul ajal, laps ei ole saanud vajalikus koguses vett või süüa või on saanud toitu

sellisel ajal, et ta ei suuda süüa hiljem õhtusööki jne. Maakohus nõustus isa seisukohtadega ja

leidis, et mõnel päeval või kohtumisel võib tõepoolest lapse rutiinis lasta tekkida nihkeid ja

olla erandeid, st ebaregulaarset söömist või toimumata lõunaund. Samas see peaks pikkade

kohtumiste ajal olema siiski erand, st valdav osa pikkadest kohtumistest peaks vanem

püüdlema selle poole, et enda väikelapse vajadusi maksimaalselt tagada.

18.6. Maakohus ei pidanud õigustatuks nõuda arsti tõendeid selle kohta, et isaga kohtumine

võiks ära jääda. Kolmandaid isikuid ja asutusi ei ole võimalik ebaratsionaalselt vanemate

vahelistesse vaidlustesse kaasata. Lapse haigused, mis takistavad kohtumistele minemist,

tuleb fikseerida perearsti juures. Siinkohal tuleb esmajoones hinnata lapse seisundit ja

enesetunnet. Haiguste tõttu ära jäävad kohtumised asendatakse vanemate kirjalikul

kokkuleppel. Maakohus ei pidanud mõistlikuks reguleerida asenduskohtumisi selliselt, et need

toimuvad nädalavahetusel peale lapse tervenemist (dtl 908). Kindlaks määratud suhtlemise

kord peaks tagama ka vanematele võimaluse oma aega planeerida. Lapse haiguste kulg ei ole

ka tavaliselt prognoositav.

18.7. Tsiviilasjas kogutud andmetest järelduvalt on laps osalenud koos perekonnaga erinevatel

reisidel, sh pikemalt kestvatel reisidel. Jätkuvalt on lapse huvides see, et laps saaks reisidel (sh

kestusega kuni 30 päeva) koos oma emaga osaleda ja seega suhtlemine isaga sel ajal katkeb.

Küll tuleb määrata asenduskohtumised vastavalt enne või pärast reisi.

18.8. Maakohus ei pidanud põhjendatuks isa ettepanekut suhelda teise vanemaga segamatult

telefoni või muude kommunikatsioonivahendite teel (dtl 688). Siinkohal arvestas maakohus,

et laps on 4-aastane, kes ei ole suuteline telefoni või muude sidevahendite kaudu

tähenduslikult suhtlema. Selleks, et side selles vanuses lapsega säiliks, tuleb temaga silmast

silma kohtuda, mitte video- või telefonikõnesid teha. Selline õigus määrab vanematele

kohustuseks tagada suhtlemine, mis vanemate konfliktsust arvestades ei ole mõistlik.

Ennekõike arvestades seda, et eesmärk ei oleks saavutatav, st lapse side teise vanemaga ei

muutu.

18.9. Kuna maakohus lõpetas vanemate hooldusõiguse osaliselt, siis ei pidanud maakohus

põhjendatuks isa suhtluskorra ettepanekute p 1–3, 5–6 (dtl 688). Maakohus pidas aga

põhjendatuks isa suhtlemiskorra ettepaneku p 7 ja 8 (dtl 688).

19. Maakohus leidis, et praegusel juhul oli õiglane jätta menetluskulud vanemate endi kanda.

Vanemate vahel on puudunud koostöö, kuid vaidluse korral saabki vanem realiseerida enda

õigust pöörduda kohtu poole. Antud õigust on kasutanud ka ema, esitades menetluses osaliselt

ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse. Sellest tulenevalt ei nõustunud maakohus ema

seisukohaga, et menetluse on tinginud isa koostööle mittesuunatud ja lapse huve minetav

käitumine. Kuna maakohus andis alaealisele lapsele riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada

tasu ja kulud (dtl 12), tuli nimetatud kulud jätta riigi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise

12

2-24-9696

tõttu, puudus vajadus TsMS § 174 lg 1 kohaselt kindlaks määrata menetluskulude rahalist

suurust.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

Määruskaebus

20. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning teha

uue määruse, millega jätta ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

rahuldamata ning määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskord järgnevalt:



laps viibib igal paarisnädalal isaga reedest kuni esmaspäevani või alternatiivselt

reedest kuni pühapäevani;



isa võtab lapse igal paarisnädala reedel lasteaiast (ajavahemikus 17.00–18.00). Kui

suhtluskorra esimesel päeval ei ole lasteaeda, võtab isa lapse ema juurest kodust kell

12.00 ja viib esmaspäeval lasteaeda (ajavahemikus 08.00–09.00). Alternatiivselt võtab

isa lapse reedel kell 18.00 ema elukohast ning ema toob lapse pühapäeva õhtul kell

16.00 tagasi ema elukohta.



perekondlikud tähtpäevad (vanemate sünnipäevad, emadepäev, isadepäev) veedab laps

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on 10.00–19.30. Lapse toob enda juurde

ja viib tagasi vanem, kellega tähtpäev seotud on;



jõulud (24–26.12) ja aastavahetuse (31.12–01.01) veedab laps vanemate juures

vaheldumisi selliselt, et 2025. a viibib laps jõuludel emaga ja aastavahetusel isaga ning

järgnevatel aastatel vastupidi. Kui pühad langevad teise vanema suhtlusaega,

lähtutakse käesolevast punktist. Lapse toob kell 10.00 enda juurde ja viib tagasi kell

19.30 see vanem, kellega laps pühad veedab;



lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta on suhtluskorra

alusel. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema

sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi. Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem

lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku;



alates 2026. a viibib suvekuudel laps isa puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat isaga

ning ema puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat emaga. Vanemad kooskõlastavad

puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks

kokkuleppele, veedab laps juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga

ning juuli kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga;



vanematel on enda suhtlemiskorra ajal õigus lapsega reisida ilma teise vanema

nõusolekuta Euroopa Liidu piires. Reisi ajast ja kohast sh koos hotelli ja majutuse

teabega tuleb teist vanemat teavitada vähemalt kolm päeva ette. Ülejäänud riikidesse

ning väljaspool enda suhtlemiskorda reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek;



suhtluskorra välisel ajal on lahus oleval vanemal õigus lapsega suhelda sidevahendite

(telefoni, videokõne jms) teel. Lahus olev vanem saadab vanemale, kelle juures laps

on SMS-i palvega lapsele helistada, mille peale helistab laps vanema abiga eemal

olevale vanemale esimesele lapsele sobilikul hetkel;



kerge haigestumine või pikale veninud haigusnähud, kui lapsel pole palavikku, ei

tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Haigusseisund, mis tingib kohtumise

ära jätmise on fikseeritud perearsti poole pöördumisega. Kui laps jääb haigeks, siis

jääb ta selle vanema juurde, kus ta haigestus. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata;

13

2-24-9696



vanemad selgitavad lapsele suhtlemise graafiku, kui oma ühise seisukoha ja

julgustavad last määratud ajal teise vanema juures olema;



vanemad toetavad lapse suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse

kuuldes teist vanemat;



vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega Messengeris või e-kirja

teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul. Kiireloomulistes küsimustes

suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni teel ning vanemad vastavad esimesel

võimalusel;



vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses lapsega suhtlemise

korras;



suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (sh e-kirja või SMS-i teel) nõustunud.

Alternatiivselt palub isa saata määruse tühistatud osas samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud palub isa jätta ema kanda, v.a lapsele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

21. Määruskaebuse kohaselt on vanemate vaheline läbisaamine küll pingeline, kuid vaatamata

sellele ei tuleks ühist hooldusõigust lõpetada lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise

küsimustes. Vanemate vahel ei ole olnud sisulist vaidlust hooldusõiguse seisukohalt, vaid

vaidlus on suhtlemise korras, mis on põhjustanud vaidluseid ka lapse viibimiskoha, hariduse

ja tervise küsimustes.

21.1. Isa hinnangul ei saanud maakohus asuda seisukohale, et praegusel juhul esines alus jätta

laps ära kuulamata. Laps on menetluse kestel väljendanud end nii sõnade kui ka käitumisega

sedavõrd, et selle on edastanud kohtule teised menetlusosalised. Seega suudab laps ennast

piisavalt hästi väljendada, mis tähendab, et lapsel on õigus olla ära kuulatud ka siis, kui tema

ja isa vahel on turvaline side alles loomisel. Siinsel juhul ei saa olla veendunud, et kui

maakohus oleks lapse ära kuulanud, siis oleks maakohus jõudnud ikkagi samale järeldusele.

Ei saa välistada, et laps võib avaldada, et talle meeldib isaga Tartus käia, pikemal sõidul

vestelda, isaga isa kodus olla jms. Vaidlustatud määrusest ei ole aru saada, et keegi

menetlusosalistest oleks üldse kohtule esitanud, mida laps ise nimetatud asjaolude kohta on

arvanud. Seega ei ole maakohus lapse arvamust kuulnud ega arvesse võtnud.

21.2. Isa leiab, et maakohus oleks pidanud menetlusse kaasama Tartu Linnavalitsuse, et anda

seisukoht selle kohta, kas ja kuidas on lapse isa valmisolek ning soov ühist hooldusõigust

teostada. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Samuti on laps sündinud Tartus. Seega ei saa nõustuda maakohtuga selles, et lapsel on

tekkinud Tartu linnaga kokkupuuted alles hilisemas menetlusfaasis, vaid lapsel on

kokkupuude Tartuga juba lapse sünnist alates. Maakohtu tegevus on vastuolus Riigikohtu

seisukohaga TsMS § 552 lg 2 tõlgendamisel (RKTKm 20.12.2011, 3-2-1-132-11, p 19).

21.3. Maakohus oleks pidanud vähemalt lastekaitsespetsialistil laskma hinnata lapse heaolu

ning vanema tegevuse mõju. Fakt on see, et ema võõrandas lapse isast pärast lapse sündi. Ema

on tähtsal perioodil isa ja lapse suhte loomise asemel valinud kuu pikkuseid reise, millega

14

2-24-9696

katkeb juba loodud suhe. Seega ei saa maakohtuga nõustuda, et menetluses ei esinenud

asjaolusid, millised tingivad kahtluse seadmist sellele, et ema last isast võõrandab.

21.4. Isa hinnangul ei ole lapsega kooselaval vanemal vajalik kooskõlastada igasuguseid

otsuseid lahuselava vanemaga. Lapsega elaval vanemal on PKS § 145 lg 2 järgi võimalik

ainuisikuliselt otsustada lapsega seotud igapäevaelu küsimusi. Kui lapsega kooselav vanem

tahab ainuisikuliselt otsustada lapsega seotud igapäevalu küsimusi, siis selleks ei ole vajalik

ühise hooldusõiguse lõpetamine. Lapse ja isa vahel oli loodud 2025. a jaanuariks selline side,

et laps oli meeleldi koos isaga. Tuvastatud ei ole, et isa seaks ohtu lapse elu või heaolu

selliselt, et sellesse tuleks sekkuda. Isa teostas PKS § 145 lg-te 1–3 alusel last 18.01.2025,

08.03.2025 ja 15.03.2025 Tartusse viies tavahooldust, mis ei olnud Pärnu Maakohtu

20.01.2025 määrusega keelatud. Seetõttu on väär väita, et määrusega keelati isal lapsega

Tartus käia. Isa ei pidanud lapsega oma kodus käimiseks emalt luba küsima, vaid võis selle

otsuse ise vastu võtta. Tartus käimised ei olnud lapsele sedavõrd kahjulikud, et see annaks

aluse isal tavahooldusõigust piirata. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et isa ja laps saavad

palju paremini teineteisega tutvuda ja suhelda autosõidu ajal, mitte Pärnu linna poes,

mänguväljakul vms. Autos puuduvad kõrvalised isikud, kes üldiselt mujal kohtades olemas

on. Samuti pole maakohus arvestanud sellega, et laps käib pidevalt emaga pikkadel

välisreisidel ning lapsele ei ole „seiklemine“ võõras. Maakohus ei ole arvestanud, et isa ütles,

et käis lapsega Tartus, kus viis lapse enda koju, tutvustas last vanavanematega ja käis

batuudikeskuses jm. Seega on maakohus asunud ebaõigesti seisukohale, et isa ei taganud

lapsega neil aegadel füüsilist tegevust. Järelikult ei ole olnud vanemate vahel sisulist vaidlust

lapse viibimiskohas osas hooldusõiguse seisukohalt. Isalt hooldusõiguse ära võtmine lapse

viibimiskoha osas ei muuda seda, et avaldaja ei võiks jätkuvalt teha emale ettepanekuid, et

ema võiks lapsega Tartusse kolida, et vanemad võiks kokku leppida vahelduvas elukohas

vms. Seejuures ei ole õige, et isa ei anna emale teada, kus laps käib (dtl 340).

21.5. Ka reiside osas on vaidlus suhtluskorras, mitte hooldusõiguslikus küsimuses. Nii lapse

reisimine kui ka isaga koosolemine on lapse huvides. Isa ei olnud reisile vastu lapse huvi

vastaselt, vaid sellistel juhtudel on küsimus selles, kumma kasuks tuleb otsustada. Selleks

puhuks on asjakohaseks üksikjuhtumi otsustusõigus mitte kogu viibimiskoha küsimuse

hooldusõigus. Arusaamatuks jääb kohtu viide sellele, et isal oli hooldusõigus olnud vaid ühe

päeva. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, miks ei saa nõustuda sellega, et isa väidetud

usalduslik suhe lapsega oli viidatud ajaks olemas. Põhjendustest ei tulene, milline suhe

maakohtu hinnangul viidatud ajaks isa ja lapse vahel oli, et tingimata ei võinud laps ema

tööreiside ajal olla isaga.

21.6. Terviseküsimuste osas on vaidlus samuti suhtluskorra tõttu, mitte hooldusõiguslikus

küsimuses. Maakohus on isale ette heitnud, et isa on kaasanud olukordadesse, milledes on isa

ja lapse kohtumised ära jäänud lapse haigusseisundi tõttu perearsti, politsei ja kohtutäituri.

Maakohtu etteheide on hooldusõiguse küsimuse otsustamise juures alusetu. Isa on viidatus

pöördunud põhjusega, et välja selgitada, kas laps ei saa isaga kohtuda lapse haiguse tõttu nagu

ema väidab selleks, et tagada lapse õigus suhelda oma isaga. Sellises olukorras, kus käib

kohtumenetlus lapse suhtluskorra ja ema algatatud hooldusõiguse lõpetamise küsimuses, ei

saa olla tõendite kogumine ja asjaolude väljaselgitamine pöördudes riigi usalduslike asutuste

poole pöördujale etteheidetav. Maakohus on jätnud tähelepanuta ema öeldu, et arsti vastuvõtul

osales isa, tugiisik ja arst, mis tähendab seda, et kõrgendatud hääletooni ei saa pelgalt isa

peale panna. Arst ei ole seejuures vastuvõtu kohta kirjutanud midagi isa kõrgendatud

hääletoonist ega sellest, et isa oleks midagi nõudnud (dtl 549). Ka arsti visiidil osalenud

tugiisik ei esitanud sellekohast infot (dtl 898-899). Asjaolud, et isa soovib arstilt saada lapse

15

2-24-9696

kohta infot või juhib tähelepanu lapse riietusele, ei anna alust isalt võtta ära hooldusõigust

terviseküsimustes.

21.7. Maakohtu etteheide, et isa ei esitanud emale ühtegi muusikaringi ettepanekut, ei anna

alust isalt lapse hariduseküsimustes otsustusõigust ära võtta. See, et isa ei soovinud

muusikaringis kaasa rääkida ja jättis selle ema otsustada ei tähenda, et isa ei soovigi lapse

hariduse osas hooldusõigust teostada või seda, et mitte kaasa rääkimine oleks olnud lapsele

kahjulik. See, et isa on avaldanud emale soovi vahelduva elukoha tõttu last Tartu lasteaeda

panna ei tähenda, et lapse vahelduva elukoha puhul ei suudaks vanemad Tartu lasteaia valiku

osas kokkuleppele jõuda. Maakohtu poolt esitatu, et vanematel võib tekkida tulevikus

vaidluseid haridusküsimustes, ei tähenda seda, et vaidlused lapse jaoks parimat lahendust ei

too.

21.8. Arvestades seda, et isa sai kohtu määratud aegadel lapsega kohtuda vaid mõned päevad

kuus 2,5–3 tundi või 8–9 tundi ning ema ja lapse lennureise, on ebaõiglane öelda, et kuna isa

ei sobita kodus, vanavanematega kohtumiste korraldamistel aegu lapse päevakava järgi, siis ei

sobi isa hooldusõiguslikuks vanemaks. Ka ema ja lapse lennureisid ei ühildu lapse tavapärase

päevakavaga. Lisaks nii nagu on lapse huvidega kooskõlas reisimine, mida tuleb paratamatult

asukohta arvestades teha ka lapse päevakava arvelt, on lapse huviga kooskõlas ka see, et laps

saab viibida isa kodus, tutvuda oma perekonnaga. Maakohus ei ole tuvastanud, et lapsele oli

isaga Tartus käik või perekonnaga tutvumine vastumeelne või, et laps oleks olnud

hoolitsemata. Ka autoga sõites on võimalik lapsel süüa, magada ja juua õigel ajal. Seda kõike

saab autos teha. Kui isa oleks täitnud suhtluskorra määrust Pärnu linnas, siis on eeldatav, et ka

seal oleks isa lapse magamist, söömist ja joomist pidanud korraldama autos. Autoga sõitmine

kahe linna vahel ei takista lapse füüsilist aktiivsust. Kui laps soovib olla füüsiliselt aktiivne,

tehakse autosõidul peatused. Lapse ja isa vaheline kiindumussuhe on sellisel tasemel, et isa ja

laps võivad koos olla ja seda nii, et isal on lapse osas ka hooldusõigus ja piiranguteta

tavahooldusõigus. Kohtule on kolmandad isikud kinnitanud, et lapse ja isa vahel on tekkinud

selline suhe, mis ei ole lapsele ohtlik ja milles laps on isa omaks võtnud. Seega asus

maakohus ebaõigesti seisukohale, et isal puudub valmisolek ja pühendumine hooldusõiguse

teostamiseks.

21.9. Maakohus jättis mh arvestamata, miks isa lapsega maakohtu määruse p-s 14.9

kirjeldatud vestluse pidas. Isa ja lapse vestluse käigus oli isale teatavaks saanud, et ema ei

luba lapsel isa kallistada, batuudikeskusesse minna jm. Kuna kohtuvaidlusesse oli vaja esitada

tõendeid, siis pidas isa kohtuvaidluse jaoks need vestlused lapsega uuesti. Isa möönab, et

oleks piisanud ka korrast lapse käest küsimisest ja vastuse saamisest, kuid soovis vältida seda,

et laps ei saanud ühe korra küsimise peale küsimusest tegelikult arugi. Fakt on see, et laps

ütles isale, et ema ei luba ja emale ei meeldi, mistõttu oleks võinud siiski uurida, kas

praegusel juhul võib olla tegemist juhtumiga, milles ema mõjutab last selliselt, et laps ei soovi

isaga igal ettenähtud kohtumise korral kohtuda.

21.10. Asjaolu, et isa soovis menetluse kestel endale hooldusõigust, oli samuti seotud

suhtluskorraga. Kuna ema võõrandas lapse pärast sündi isast ning ei võimaldanud erinevatel

põhjustel lapse ja isa kohtumisi, siis on arvestades kõike mõistetav, miks isa hooldusõigust

endale taotles. Nimetatud asjaolu ei ole hooldusõiguse ära võtmise aluseks, vaid seda on

peetud suhtluskorra korrigeerimise aluseks (nt RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922).

21.11. Maakohtu viidatud dtl 146–147 on tavahoolduse küsimus PKS § 145 mõttes. Viidatud

vestlus lõppes sellega, et ema kirjutas 07.10.2024 isale, et üldpõhimõttes oleme ühel meelel,

see on suurepärane algus. Ka ülejäänud viidatud kirjavahetusest nähtub, et vanemate vahel ei

16

2-24-9696

olnud magusa söömise osas vaidlust. Maakohtu viidatud dtl 148–149 käib suhtlusõiguse mitte

hooldusõiguse kohta. Maakohus on seejuures jätnud tähelepanuta, et viidatus tegi isa

ettepaneku, et laps ja isa võiksid ka nutiseadme vahendusel suhelda, sest kohtumisi on vähe

ning suhtlus võiks olla enne magama jäämist. Sellele ettepanekule vastas ema, et nõustub

nutiseadme vahendusel suhtlemisega, kuid ei nõustunud suhtluse ajaga ega esitanud ka

omapoolset sobivat aega. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et vanemad ei suuda milleski

ühel meelel olla ja ilma kõrvaliste isikuteta asju arutada. Kui isa vajas kolmanda isiku

juuresolekut lapse üleandmisel emale ja emalt lapse vastuvõtmisel, siis ei tähenda see, et

vanemad ei saanud kirjalikul teel omavahel asju arutada. Lisaks on maakohus määranud

suhtluskorra, mis eeldab vanemate omavahelisi kokkuleppeid ja seda olukorras, kus järeldas,

et vanemad milleski kokkuleppele ei jõua. Seega on maakohtu järeldused ka vastuolulised.

22. Ema on meelevaldselt kohut eksitanud ning loonud isast vale ettekujutuse enne lapse

sündi toimunud sündmustest. Ajast, mil sai isale teatavaks, et laps sünnib, on isa tundnud

ootusärevust jm head seoses lapsega. Isa esitab tõendina kirjavahetuse, millest on näha, et

ema seisukohad selle kohta, et ema oli nii hirmul, et vahetas perekonnanime ja kolis teise

linna isa kohutava käitumise tõttu või, et isa nõudis last teisest elukuust endale pooleks ajaks,

on meelevaldsed. Lapsele pole võõras olukord, et tema eest hoolitseb keegi teine. Laps on

isaga kohtunud juba alates 1-aastaselt, lapse isa ja kohtumised katkesid aastaks ning laps on

harjunud palju sõitma. Asjaolu, et lapsel on XXX ei tähenda, et lapsele ei peaks tagama PKS

§-st 143 tulenevat suhtlusõigust ja seda ka selliselt, et laps saaks lahuselava vanema juures

viibida nii, et ta saab ka lahuselava vanema juures rutiini, rahu jm tunda. Kuigi lapse ja isa

vahelises suhtluses on olnud tagasilööke, ei tähenda see seda, et laps ei taha oma isaga

suhelda, vaid seda, et ta oma loomu, tunnete ja emotsioonide poolest vajabki ema

motivatsiooni, väikest toetust oma kodusest mugavustsoonist ja/või ema juurest lahkumiseks.

22.1. Isa ei nõustu maakohtu määruse p-s 24 öelduga. Lapse lasteaia iseloomustusest tuleneb,

et laps oskab ennast väljendada. Kui laps ei suhtle sidevahendi vahendusel isaga

tähenduslikult, siis see mittetähendusliku suhtluse ära jätmine oma isaga ei ole kooskõlas

lapse huviga. Ka kohtupraktikas on peetud lapse huviga kooskõlas olevaks seda, kui laps, kes

on lasteaiaealine, suhtleb lahuselava vanemaga nutiseadme teel ja seda isegi siis, kui

vanemate vahelised suhted on väga konfliktsed (TlnRnKm 12.03.2015, 2-13-28397,

TlnRnKm 04.04.2024, 2-22-18900). Kui nutiseadme teel isa ja lapse vaheline side ei muutu,

siis sellised suhtlemised aitavad vähemalt olemasolevat sidet hoida. Lapsele mõjub hästi see,

kui ta kuuleb nt igal õhtul või mõnel päeval nädalas, et tema isa huvitab see, kuidas lapsel

päev möödus. Seega ei ole maakohtu otsustatu, et lapsele ja isale ei pea võimaldama

omavahelist suhtlemist nutiseadme vahendusel kooskõlas lapse huviga.

22.2. Isa juhib tähelepanu, et 22.05.2025 esitatud menetlusdokumendis on isa alternatiivselt

palunud suhtluskorra määrata reedest pühapäevani. Seetõttu ei saa nõustuda maakohtuga

selles, et isa ei ole arvestanud sellega, et nädal ja nädal suhtluskord ei ole lapsele parim.

Maakohtu etteheited isale on ebaõiglased, sest isa leidis alati lapsele võimaluse pikkadel

kohtumistel magamiseks. Rääkimata sellest, et isa andis lapsele süüa ja juua alati, kui nägi, et

laps seda soovib või vajab. Menetluses esitatust ei tulene, et isa oleks jätnud lapse nälga,

janusse või püstijalu magama. Olukorras, kus maakohus on lubanud isal olla lapsega koos

vaid pühapäevaisana, kellega vaid hängitakse ringi ühest mängutoast teisele mänguväljakule,

siis tuleb arvestada, et need päevad on lapse jaoks nagu puhkusel käik. See tähendab, et need

on võrreldavad päevadega, millistel lüüakse lapse rutiin pea peale ning sellistel puhkudel on

paratamatult keeruline lapse emotsioone maha saada ja saavutada rutiin. Praegu ei ole laps

kordagi saanud koos oma isaga tunda rutiini – ta pole saanud koos isaga isa juures oma

tavapärasel ajal ärgata, süüa, mängida jne. Laps saaks isaga rutiini nautida vaid siis, kui laps

17

2-24-9696

saaks vähemalt kaks ööd isaga olla. Seega on maakohus põhjendamatult leidnud, et isa ei taga

lapse baasvajaduste rahuldamist ning on nõudnud last pooleks ajaks enda juurde.

22.3. Isale ei ole arusaadav, kuidas maakohtu määratud suhtluskorda täita. Isale jääb

arusaamatuks, kas määrus tähendab seda, et isa ja laps kohtuvad igal paarisarvulisel nädalal

või igal üle paarisarvulisel nädalal. Sama segadus tekib paaritute nädalate kohta. Isa palub

ringkonnakohtul lähtuda sellest, et isal ei ole võimalik oma töökohustuste täitmise tõttu ja

oma teiste laste osas suhtlusõiguse ja hooldusõiguse teostamise tõttu kohtuda ka edaspidi

lapsega igal nädalal või üle nädala, nädala sees, nagu maakohus on otsustanud.

22.4. Isa kinnitab, et lapsele on siiani meeldinud isaga koos olla. Laps ei ole avaldanud, et

soovib isa juurest lahkuda. Lapsel pole tekkinud ema igatsust isaga koos olles.

Mänguväljakutel, mängutubades, autosse tõstes ja autost välja tõstes laseb laps isal ennast

tõsta, võtab isal käest kinni, räägib isaga muretult ja vabalt. Isa armastab oma last ja soovib

teda hoida ja kasvatada. Isa ja lapse vahel peetud 03.07.2024–30.05.2025 suhtluskord on

taganud selle, et laps tunneb ennast isaga hästi ning usaldab isa.

Menetlusosaliste seisukohad

23. Lapse esindaja leidis, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata osas, mis puudutab ühise

hooldusõiguse lõpetamist, kuid kaaluda tuleks isa ja lapse suhtlemiskorra laiendamist selliselt,

et isa suhtleb lapsega ühel nädalavahetusel kuus ka ööbimise võimalusega. Lapse esindaja

pakkus välja, et isa võiks suhelda lapsega ühel nädalavahetusel kuus laupäeval kella 12.00-st

kuni pühapäeval kella 16.00-ni. Isa korraldab lapse transpordi. On küll raske prognoosida,

millal oleks lapse parimates huvides isa juures ööbimine. Samas tuleks eeldada seda, et

mõistlik ei ole seda täielikult välistada kuni lapse kooliminekuni. See võib kaasa tuua selle, et

vanemad pöörduvad uuesti kohtusse senise suhtlemiskorra muutmiseks.

24. Lastekaitsespetsialisti hinnangul ei ole tänasel päeval laps ega vanemad vahelduvaks

vanemluseks veel valmis. Isa välja pakutu eeldab vanemate parimat koostööd ja võimekust

konflikte ennetada. Vanematel tuleb harjuda uue olukorraga, kus lapse üleandmisel tugiisik

senises mahus enam ei osale. Määratud suhtlemiskord vastab praegusel ajahetkel lapse

parimatele huvidele ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Lisaks arvestades lapse iga,

arengut ja menetluse sisu ei oleks lapsega vestlus toonud menetlusse lisandväärtust sellisel

moel, et see oleks mõjutanud hooldusõiguse või suhtlemiskorra kindlaksmääramist.

25. Ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud isa kanda.

25.1. Menetluses on leidnud tõendamist, et isaga ei ole võimalik mistahes last olulist ja

püsivalt mõjutavate otsustuste vastuvõtmiseks vanemate vahelist arutelu pidada. Isa

vastandub põhimõtteliselt kõigele, mida ema aruteluna tõstatab, reageerides sageli n-ö

kauplemisega („sa võid minna lapsega reisile, kui laps hakkab edaspidi pool aega minu juures

elama“). Isa on menetluse kestel nõudnud ise vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja

selle endale üleandmist, mis tõendab, et tegelikkuses on ka isa pidanud menetluse vältel

emaga ühise hooldusõiguse teostamist ületamatuid erimeelsusi tekitavaks. Alles nüüd on isa

muutnud oma narratiivi ning leidnud, et ühine hooldusõigus peaks vanematele säilima.

Asjaolu, et määrus subjektiivselt isale ei sobi, ei anna eraldiseisvat alust määruse

tühistamiseks.

25.2. Oluline on esiteks see, et vanematel on olnud erinevaid erimeelsusi ühise hooldusõiguse

teostamises igast last puudutavas eluvaldkonnas ning teiseks see, et vanemate suhted on

18

2-24-9696

konfliktsed, mis ei võimalda ühise koostöö tegemist. Sellises olukorras on kohane, et ühise

hooldusõiguse teostamine lõpetatakse ning antakse üle vanemale, kelle suhtes kohus ei kahtle,

et vanem on seda teostanud seni lapse huvides ning teeks seda ka edaspidi. Maakohus on

õigesti tuvastanud, et lapse peamiseks hooldajaks on sünnist alates olnud tema ema, kes ei ole

teinud isale mistahes ebamõistlikke takistusi lapsega suhtlemiseks. Isa määruskaebus

keskendub minevikule, mil pole lapse tänase elukorralduse, arengutaseme ja vajadustega

puutumust. Väikelapse areng on kiire ning kui vanem kaob oma lapse elust aastaks ajaks, ei

pruugi mõne-aastane laps oma vanemat mäletadagi. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tuleb

arvestada seda, millised on suhted vaidluse lahendamise hetkel, mitte asjaolusid, mis selleni

enne seda viisid. On paratamatu, et sellises olukorras peab laps hakkama oma bioloogilist isa

sisuliselt algusest peale uuesti tundma õppima, sest lapse jaoks on taaskohtumisel tegemist

võõra isikuga. Selle eesmärgi täitmist on ema terve menetluse isale mistahes takistusteta

pakkunud, mh on kohus sel eesmärgil reguleerinud isa-lapse suhtlust etapiviisiliselt, et see

oleks lapsele jõukohane ning võimaldaks jõuda terve ja tugeva isa-lapse suhteni.

25.3. Määruskaebuses on isa Tartus käike õigustanud tavahooldamise otsustamise egiidi all,

ent see on tagantjärele otsitud õigustus, et enda käitumisega kaasnenud kahju pisendada.

Reaalsuses hakkas laps pärast sõite isa pelgama, ei soovinud enam igal korral rahumeelselt

kaasa minna, kuni selleni välja, et esines üleandmisi, mis ka tugiisiku kaasamisel ei

õnnestunud. Laps jooksis isa eest ära, puges ema taha peitu ja sõnas, et ta lihtsalt ei lähe. On

mõistetav, et 4-aastase lapse jaoks on ühes päevas pikkade vahemaade läbimine kurnav ja

igav, ent isa ei ole võimeline selliseid lapse vajadusi mõistma ja lähtub üksnes sellest, mis on

talle sobiv ja vajalik, eirates väikelapse ealisi vajadusi. Ema selgitab, et koos emaga reisib

laps lennukitega, st laps ei istu tundide viisi sundasendis turvatoolis ühes päevas viis tundi,

vaid saab vabalt liikuda, tõusta jms. Liiatigi ei toimu need reisid regulaarselt mitmeid kordi

igakuiselt, vaid üksikutel kordadel aastas. See pole võrreldav isa suhtluskorra nõudega. Siingi

on oluline, et lapsel on oma emaga väga lähedane kiindumussuhe ning lapse jaoks on tegemist

tema esmase turvaisikuga. Samaväärselt ei ole võrreldavad lapse ja isa kohtumised, kelle suhe

on loomisel, ning nendeks ettevõetavate pikkade vahemaade läbimine.

25.4. Maakohus on ema hinnangul põhjendatult asunud seisukohale, et vanemate ühise

hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik ning see tuleb anda üle lapse emale, sh tuleb

määrata etapiviisiliselt kindlaks isa ja lapse suhtlemiskord kuni lapse kooliminekuni.

Praegusel ajal ei ole võimalik ega lapse huvides määrata kindlaks kohtumisi, mis toimuvad

ööbimistega, sest kogu pika menetluse vältel ei tekkinud lapsel isaga sellist kiindumussuhet,

mis võimaldaks seda last toetavalt ja talle turvalisel moel kindlaks määrata. Seda, millal ja

kuidas see tekib, näitab üksnes aeg ja isa järjepidevus, sh tema oskus lapse vajadusi märgata,

neile kohaselt reageerida ja lapsega turvaline ning usalduslik kontakt saavutada.

Menetluse edasine käik

26. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

27. Isa esitas Tallinna Ringkonnakohtule 09.02.2026 seisukoha ning uued tõendid pärast

vaidlustatud määrust ning määruskaebuse esitamist vanemate ühise hooldusõiguse teostamise

kohta. Isa leidis, et vanemad saavad ja suudavad normaalselt teostada lapse suhtes ühist

hooldusõigust. Isa palub arvestada ringkonnakohtul järgmisi asjaolusid:



isa andis ema taotlusel emale lihtkirjaliku nõusoleku lapsega /välisriiki/ reisimiseks

2025. augustis;

19

2-24-9696



ema oli otsustanud kolida lapsega uude elukohta ja panna lapse uude lasteaeda,

millega isa nõustus, st isa ema otsuseid ei vaidlustanud. Seega on vanemate

kokkuleppel lapsel alates 04.11.2025 uus elukoht ning laps käib alates 01.09.2025

uues lasteaias;



isa andis ema taotlusel emale notariaalse nõusoleku lapsega 01.–31.12.2025

/välisriiki/ reisimiseks ning 08.01–02.02.2026 /välisriiki/ reisimiseks.

Isale teadaolevalt ei ole pärast määruse vaidlustamist jäänud lapse osas midagi tegemata ega

otsustamata seetõttu, et vanemad pole jõudnud hooldusõiguslikus küsimuses kokkuleppele.

28. Ringkonnakohus andis 10.02.2026 emale tähtaja seisukoha esitamiseks seoses isa

09.02.2026 seisukoha ning tõenditega.

29. Ema 09.02.2026 seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et isa on asunud kohut eksitama.

Tõele ei vasta väide, et ei maakohtu menetluse eelselt ega selle ajal pole olnud vanemate

vahel hooldusõiguse teostamisega seonduvaid vaidlusi. Selle väite lükkavad ümber isa enese

maakohtu menetluse vältel esitatud seisukohad ja taotlused, milles väidetakse vastupidist.

Ema ei vaidle vastu sellele, et määruskaebemenetluse kestel on toimunud lapse

elukorralduslikes küsimustes mõningaid muudatusi, millest teavitas isa ja palus viimase

nõusolekuid nende muudatuste elluviimiseks. Arvestades, et isa narratiiv on

määruskaebemenetluses muutunud, siis on mõistetav, et isa nendeks muudatusteks takistusi ei

teinud. Selleks puudus ka objektiivne põhjus. Ema on veendunud, et selline koostöisus on

ajutine, sest seda distsiplineerib aktiivne kohtumenetlus ja nendele muudatustele

vastandumine tähendanuks automaatselt maakohtu järeldustega nõustumist. Ema jaoks on

oluline, et pärast niivõrd pikka kohtumenetlust ei tekiks uuesti olukorda, kus kummalgi

vanemal tuleks mistahes lapse elukorralduslikke küsimusi lahendades korduvalt kohtusse

pöörduda, sest üksmeel lapse kasvatamises puudub.

/Välisriiki/ reis, milleks ema nõusolekut küsis jäi tegelikkuses ära, sest isa viivitas nõusoleku

andmisega ebamõistlikult pikalt. Seejärel küsis ema isalt nõusolekut minna lapsega mõne

viimase hetke pakkumisega /väliriiki/, ent ka see reis jäi toimumata, sest isa nõusolekut

õigeaegselt saada ei õnnestunud. 2025. a lõpu reis /välisriiki/ toimus, aga ka selleks vajaliku

notariaalse nõusoleku postitas isa emale alles 27.11.2025 (reis algas 01.12.2025). Seega ema

ei vaidle vastu sellele, et vanematel on olnud võimalik neis küsimustes justkui arutelusid

pidada, ent nõusolekuid ei jõua emani sõltumata teavitamise varajasusest õigeaegselt või nii

hilisel hetkel, et emal ei ole reisi toimumise alguspäevadeni selgust, kas reis saab toimuda või

mitte.

Ema on endiselt seisukohal, et vanemate omavahelised suhted on keerulised ning pisemgi

eriarvamus võib viia ulatuslike konfliktideni, mis ei võimalda vanematel võtta vastu last

oluliselt puudutavaid otsuseid üksmeeles ja heavanemlikus koostöös. Kummagi vanema

nägemus lapsele vajaduspõhisest suuremas pildis on kardinaalselt erinev, mis on üheselt

tõendamist ja tuvastamist leidnud maakohtu menetluses ning see ei ole tänaseni muutunud.

30. Ringkonnakohus kuulas 12.02.2026 ära vanemad. Ärakuulamise kohta on koostatud

protokoll (dtl 1206-1209).

20

2-24-9696

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p

2 alusel tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes

hariduse ja tervise küsimustes ning andis selles osas ainuhooldusõiguse üle emale ning muuta

määrusega kindlaks määratud isa ja lapse suhtlemiskorra IV etappi (01.09.2026 kuni

koolikohustuse tekkimiseni). Teha uus määrusPärnu , millega jätta ema avaldus vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse hariduse ja tervise küsimustes rahuldamata ning

määrata isa ja lapse suhtlemise kord IV etapis (01.09.2026 kuni koolikohustuse tekkimiseni)

selliselt, et isa kohtub lapsega üle nädala laupäeval kella 09.00-st kuni pühapäeval kella

17.00-ni. Lisaks muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-i 4 selliselt, et resolutsiooni p-s 3

nimetatud I–III etapi kohtumised toimuvad Pärnu linnas ning täiendada resolutsiooni p-i 5

selliselt, et vanemad korraldavad etapis IV vaheldumisi lapse transpordi ühe vanema juurest

teise juurde. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

32. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659

ja § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu

määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3–9. Muus osas on maakohtu määrus edasi kaebamata

jõustunud (TsMS § 659 ja § 456 lg 4 ls 2).

33. Isa on esitanud koos 17.06.2025 määruskaebusega täiendava dokumentaalse tõendi

(07.06.2020–04.02.2021 vanemate kirjavahetus). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab

nimetatud tõendi asja materjalide juurde. Isa on esitanud 09.02.2026 seisukohaga täiendavaid

dokumentaalseid tõendeid (04.07.2025–19.08.2025 vanemate kirjavahetus; kuvatõmmised

rahvastikuregistrist seoses lapse elukoha vahetamisega; Arno väljavõte lapse registreeringust

uude lasteaeda; 12.11.2025-25.11.2025 vanemate kirjavahetus; 04.11.2025–11.11.2025

vanemate kirjavahetus). Ema on esitanud 17.02.2026 seisukohaga täiendava dokumentaalse

tõendi (23.09.2025–04.10.2025 vanemate kirjavahetus). Ringkonnakohus võtab nimetatud

tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde.

34. Ringkonnakohus andis 12.02.2026 ärakuulamisel vanematele võimaluse esitada

täiendavad tõendid lapse päevakava ja toitumist puudutavas. Ema esitas täiendavad

dokumentaalsed tõendid 13.03.2026 ning isa 15.03.2026 ja 16.03.2026.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel vastu ema 13.03.2026 esitatud järgnevad

dokumentaalsed tõendid: vanemate 13.01.2025–15.01.2025 kirjavahetus, ema 16.12.2024 kiri

isale, vanemate 13.02–21.02 sõnumivahetus. Nimetatud tõendid seonduvad lapse päevakava

ning toitumisega. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata ema esitatud

01.12.2025 kirja lastekaitsele ja 19.01.2023 pöördumise lastekaitseteenistusse, kuivõrd need

ei seondu lapse päevakava ega toitumisega. Ringkonnakohus tagastab elektrooniliselt ema

13.03.2026 esitatud järgmised tõendid, mis on juba asja materjalide hulgas: vanemate

17.08.2023–09.11.2023 kirjavahetus, vanemate 04.07.2025–30.07.2025 kirjavahetus,

vanemate 02.10.2024–11.10.2024 kirjavahetus, vanemate 25.03.2024 kirjavahetus, ema

04.01.2024 kiri isale, vanemate 02.10.2024–07.10.2024 kirjavahetus.

Ringkonnakohus jätab isa 15.03.2026 ja 16.03.2026 esitatud tõendid asja materjalide juurde

võtmata, kuivõrd need ei puuduta lapse päevakava ega toitumist.

21

2-24-9696

35. Kolleegium käsitleb esmalt hooldusõigust puudutavat ning seejärel isa ja lapse suhtlemise

korda.

36. Ringkonnakohus selgitab, et vanematel on PKS § 116 lg 1 kohaselt laste suhtes võrdsed

õigused ja kohustused. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, mis

tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma

alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara

(varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud olulisi asju (otsustusõigus), samuti on

hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja

täidavad hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset

heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama

lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu

korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, millised on konkreetse lapsega seotud olulised ja

millised igapäevaelu küsimused. Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha

erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide

vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on

võimalik teha muudatusi üksnes hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või

ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (RKTKm 12.02.2016,

3-2-1-159-15, p 24; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p-d 13 ja 14).

Kui kohtule esitatakse PKS §-de 119 või 137 alusel avaldus, sest vanematel on ühise

hooldusõiguse teostamisel erimeelsused, peab kohus kõigepealt välja selgitama, milles

vanemate erimeelsused seisnevad. Seejärel hindab kohus hagita menetluse põhimõtteid

arvestades, milline lähenemine on lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud (PKS § 123, TsMS §

477 lg 5). PKS § 119 kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last

puudutava ühekordse olulise küsimuse üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra

lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada. Ühise hooldusõiguse

osaline või täielik lõpetamine PKS § 137 alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate

muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi

tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles on talle ainuhooldusõigus antud.

Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata

teise vanema õigus üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada

tuleb võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus. Kui lapsel on mõlema

vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest

hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult

hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist

kohtus selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku

hoolitsust võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu

korral lapse suhet mõlema vanemaga (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 18; RKTKm

19.05.2021, 2-20-1708, p 19; RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 15).

Vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2

ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last

kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elamistingimusi. Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine kohtu

kaalutlusotsustus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda üksnes juhul, kui alama

astme kohus on väljunud kaalumispiiridest, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

22

2-24-9696

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult lõpetanud vanemate ühise

hooldusõiguse lapse haridus- ja terviseküsimustes ning andnud selles osas emale

ainuhooldusõiguse.

37.1. Maakohus tugines ühise hooldusõiguse lõpetamisel lapse haridusküsimustes mh isa

poolt 09.12.2024 istungil väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt võiks laps viibida

vaheldumisi tema juures ning käia Tartus lasteaias (dtl 248, 570), samuti viitele sealsetele

huvitegevuse võimalustele (dtl 618–619). Selline kaalutlus ei ole iseenesest põhjendamatu,

kuivõrd see võib viidata vanemate erimeelsustele lapse elukorralduse põhiküsimustes ja

võimalikule koostöö raskusele. Samas tuleb arvestada, et isa ei ole määruskaebuses enam

taotlenud lapse vahelduvat elukohta ega 50/50 suhtluskorda, mistõttu ei saa varasemad

seisukohad, mis ei kajastu enam isa taotluses, olla määravaks ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks lapse haridusküsimustes. Vanemate vahel ei ole käesoleval ajal olnud

erimeelsusi lasteaia valikul ning isa on andnud lapse uude lasteaeda registreerimiseks

nõusoleku (dtl 1104, 1111). Isa avaldas ärakuulamisel, et soovib lapse haridusküsimustes

kaasa rääkida, kuid selgitanud, et usaldab kooli valiku osas ema. Ema on ärakuulamisel

avaldanud, et huviringide osas toimuvad harvad muudatused, mis ei ole kriitilise tähtsusega.

Vanemad mingisuguseid konkreetseid erimeelsusi lapsega seotud haridusküsimustes

ärakuulamisel esile ei toonud. Seega võib eeldada, et vanemad suudavad langetada edaspidi

ühiselt otsuseid lapse haridusküsimustes, mistõttu ei ole selles valdkonnas ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks alust.

37.2. Maakohus on vanemate ühise hooldusõiguse lapse terviseküsimustes lõpetanud

põhjusel, et vanemate konfliktidesse kaasatakse kõrvalisi isikuid (arste) ning vanematel on

tõsised erimeelsused selles, kas ja kui palju peaks laps arsti juures käima ning milliseid

toiminguid peaks arst tegema. Samas on maakohus tuvastanud, et peamised konfliktid

terviseküsimustes tekkisid seoses suhtluskorra täitmisega ning isa kahtlusega lapse tegelikus

haigestumises isa suhtlemise korra ajal. Ringkonnakohus nõustub iseenesest sellega, et lapse

heaolu võib saada järjepidevalt arsti juures vastuvõttudel käimise tõttu kahjustada ning võib

olla lapsele liigselt koormav, kuid praegusel juhul ei ole alust tuvastada sellise ulatuse ja

intensiivsusega vanemate vahelisi lahkarvamusi, mis tingiksid lapsele ebavajaliku ja liigselt

koormava arstivisiitide korraldamise. Mõlemad vanemad kinnitasid ringkonnakohtus

toimunud ärakuulamisel, et lähtuvad lapse terviseküsimustes perearsti arvamusest.

Ema on menetluse kestel esile toonud, et vanematel on probleeme esinenud seoses sellega, kui

palju sööb laps magusat. Toimiku materjalidest nähtub, et vanemad on lapse toitumise

üldpõhimõtetes jõudnud varasemalt üksmeelele (dtl 214–215). Isa on ärakuulamisel

tunnistanud, et on andnud lapsele pulgakommi, kuid kinnitanud, et tasakaalustatud toitumine

on oluline ning tehakse koduseid toite. Seejuures on isa avaldanud, et kui ema toitumise osas

infot annab, siis saab isa seda järgida. Ema on isaga jaganud lapse harjumuspäraseid magusa

tarbimise põhimõtteid (dtl 214–215) ning teavitanud isa arsti suunistest toitumise osas (dtl

1163, 1165). Seega saab järeldada, et isa on võimeline mõistma lapse toitumisvajadusi ning

eelduslikult tegema ka koostööd emaga lapsele antud toitumissoovituste järgimiseks. Üksikud

võimalikud kõrvalekalded kokkulepitud toitumiskavast ei ole käsitatavad sellise lapse huve

ohustava käitumisena, mis õigustaks muutusi hooldusõiguses tervise valdkonnas. Asjas

puuduvad andmed ja tõendid süstemaatilise või lapse tervist reaalselt ohustava käitumise

kohta.

37.3. Kolleegium selgitab, et eeskätt on lapse huvides, et tal on mõlemad hooldusõiguslikud

vanemad, kes koos otsustavad laste elu puudutavaid olulisi küsimusi. Ühine hooldusõigus on

põhjendatud lõpetada üksnes vanemate tõsiste erimeelsuste korral, sest erimeelsused

23

2-24-9696

takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada.

Samas ei tähenda ühise hooldusõiguse teostamine seda, et teine vanem peaks olema kõigega

nõus, kuid mittenõustumine peab olema põhjendatud. Lapsevanemateks saades pidid ema ja

isa arvestama, et neil tuleb last kasvatada koostööd tehes. Omavahelised isiklikud

erimeelsused ei anna ühele vanemale alust pidada teist vanemat ebapädevaks. Seega ei lõpeta

ringkonnakohus vanemate ühist hooldusõigust lapse haridus- ja terviseküsimustes ning

märgib, et vanematel tuleb selles osas teha koostööd lapse heaolu tagamiseks.

38. Küll leiab kolleegium, et maakohus lõpetas põhjendatult vanemate ühise hooldusõiguse

lapse viibimiskoha määramiseks ning andis selles osas ainuhooldusõiguse üle emale. Isa

määruskaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks. Selleks ei

anna alust ka asjaolu, et isa on andnud nõusoleku lapse uue elukoha registreerimiseks (dtl

1109–1110) või see, et vanemad on saavutanud kokkuleppe ema ja lapse erinevateks reisideks

(dtl 1112–1117, 1118–1119). Kuigi isa ei taotle määruskaebuses enam vahelduval elukohal

baseeruvat 50/50 suhtlemise korda, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vanematel on

olnud erimeelsusi lapse viibimiskoha küsimustes, isa ei ole näinud lapse viibimiskoha üle

ainuisikuliselt otsustamise üle probleemi, mistõttu jätkuvad hooldusõiguses muudatusi

tegemata vanemate vaidlused lapse viibimiskoha üle. Samuti nõustub kolleegium

maakohtuga, et vanematel on olnud erimeelsusi reisimise osas, mille osas nõusolekute

andmise üle on vanemad vaielnud juba aastaid, mistõttu tekib edasiselt vanematel selles

valdkonnas vaidlusi, kui kohus hooldusõiguslikke muudatusi ei tee. Isa on esitanud

ringkonnakohtule vanemate kirjavahetused erinevate lapse ja ema reiside jaoks nõusoleku

andmiseks (dtl 1112–1117, 1118–1119). Ema on aga selgitanud, et vanematel on küll olnud

võimalik reisimise küsimustes arutelusid pidada, kuid nõusolekud ei jõua emani sõltumata

teavitamise varajasusest õigeaegselt (mistõttu on reisid ära jäänud) või nõusolekud jõuavad

niivõrd hilisel hetkel, et emal ei ole reisi toimumise alguspäevadeni selgust, kas reis saab

toimuda või mitte (dtl 1134, p 2.5). Seda kinnitavad ka eelviidatud isa esitatud vanemate

vahelised kirjavahetused ning ema esitatud kirjavahetus (dtl 1136–1138). Asjaolu, et isa

seisukohad on menetluse vältel korduvalt muutunud nii lapse hooldusõiguse kui ka suhtlemise

korra osas, ei anna ringkonnakohtule piisavat veendumust, et vanemate erimeelsused lapse

viibimiskoha küsimuses on ületatud või et nende koostöö selles küsimuses oleks käesoleval

ajal piisavalt toimiv ja stabiilne. Kuna lapse viibimiskohta puudutavates küsimustes võib olla

vajalik teha ka kiireloomulisi otsuseid, ei ole lapse huvides olukord, kus need otsused jäävad

vanemate erimeelsuste tõttu tegemata või viibivad põhjendamatult. Arvestades seejuures, et

laps elab püsivalt koos emaga ning ema korraldab lapse igapäevaelu, on põhjendatud anda

emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses, tagamaks lapsele stabiilne

ja järjepidev elukorraldus. Maakohus lõpetas seega õigesti ning kaalutletult vanemate ühise

hooldusõiguse viibimiskoha määramise õiguses ning andis ainuhooldusõiguse emale

väljumata seejuures kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse

kohaselt perekonnaasja lahendamisel on.

39. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtluskorra kindlaksmääramisel

lähtus maakohus PKS § 143 lg 21 ls-st 2, mis näeb ette, et vanemate vaidluse puhul määrab

vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Vanema ja lapse suhtlemise korda

määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvides, kuid arvestama

seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse

õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda

arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh

lastekaitse seaduse § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära

sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamust arvesse ühe

24

2-24-9696

asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et

kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb

määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut

ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõigust määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (vt RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p-d 14–15; RKTKm 09.11.2011, 3-2-

1-83-11, p-d 21–22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33).

40. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas

piisavalt, miks kohus määras just sellise suhtluskorra, kuid muuta tuleb maakohtu määratud

suhtluskorra IV etappi (01.09.2026 kuni koolikohustuse tekkimiseni). Seetõttu tuleb muuta ka

IV etapi lapse üleandmise korraldust.

41. Isa on ärakuulamisel ringkonnakohtule selgitanud, et soovib kohtumisi üle nädala

nädalavahetuseti, lapsega on tänaseks suhe loodud ja laps on selleks valmis. Isa on selgitanud,

miks on muutusteks sobiv aeg praegu, kui lapsel õppimiskohustust pole ja lapsel on rohkem

aega – kui muutused kooliaega lükata, siis on keerulisem. Ema on aga leidnud, et isa soovitud

ööbimistega nädalavahetused ei pruugi last kahjustada, aga võivad, sest ta ei ole valmis –

unerutiinid, magusa osa samuti. Ema palub vaadata isa varasemat käitumist. Maakohus on

ööbimistega kohtumiste määramata jätnud seetõttu, et isa ja lapse suhe on alles loomisel ning

vanemate vaheline konflikt on jätkuvalt terav.

Kolleegium leiab, et kuigi isa ja lapse suhe on alles kujunemisjärgus ning vanemate vahel on

esinenud konflikte lapsega seotud küsimustes, ei ole põhjendatud lükata ööbimistega

kohtumiste algust aastaid edasi. Asja materjalidest nähtub, et isa ja lapse kohtumised on

toimunud regulaarselt alates 03.07.2024, mil maakohus määras kohtumenetluse ajaks ajutise

suhtlemiskorra (dtl 46–48). Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid suhtlemisel

sellistele tagasilöökidele, mis seaksid kahtluse alla isa ja lapse suhte järkjärgulise tugevnemise

või välistaksid ööbimistega kohtumised. Vastupidi, ema on kinnitanud, et lapse ja isa suhted

on paranenud ning et laps vajab isaga järjepidevat suhtlemist, märkides seejuures ka, et isa

võimalused nädala sees kohtumiseks on piiratud ning alustamine ühe ööbimisega oleks

asjakohane.

Kolleegiumi hinnangul on lapse ja isa vahel turvalise ja usaldusliku suhte kujunemiseks

vajalik, et suhtlemine hõlmaks lisaks lühiajalistele kohtumistele ka viibimist isa juures viisil,

mis võimaldab lapsel osa saada isa igapäevaelust. Selline suhtlemine loob eeldused lapse

tavapärase päevakava järgimiseks ning rutiini kujunemiseks ka isa juures, mis omakorda

toetab lapse turvatunnet ja suhte süvenemist. Arvestades lapse vanust ja senist suhtlemise

kulgu, on alust eeldada, et laps on arenguliselt valmis ööbimistega kohtumisteks ja

põhjendatud ei ole selleks oodata koolimineku aega. Seetõttu on põhjendatud alustada

nendega varasemalt, et vältida olukorda, kus lapse elukorralduses toimuksid mitmed olulised

muudatused samaaegselt. Selline lähenemine toetab lapse sujuvat kohanemist ning aitab

tagada stabiilse ja järjepideva elukorralduse.

Ringkonnakohtul ei ole asja materjalidest ega vanemate esitatud seisukohtadest alust

järeldada, et ööbimised isa juures ohustaksid lapse heaolu või et isa ei oleks võimeline lapse

eest hoolitsema ja tema esmavajadusi tagama. Ainuüksi asjaolu, et üks vanem peab teise

vanema kasvatusoskusi või pädevust ebapiisavaks, ei anna iseenesest alust jätta sellist

suhtlemiskorda määramata, kui puuduvad objektiivsed ja tõendatud asjaolud, mis viitaksid

lapse heaolu tegelikule ohustatusele.

25

2-24-9696

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata alates IV etapist isa ja lapse suhtlemiskord

selliselt, et isa kohtub lapsega üle nädala ajavahemikus laupäeval kell 09.00 kuni pühapäeval

kell 17.00. Samuti tuleb muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 selliselt, et Pärnu

linnaga on piiratud ainult resolutsiooni punktis 3 nimetatud I–III etapi kohtumiste

toimumiskoht. Arvestades, et IV etapis laieneb suhtlemine ajaliselt ning hõlmab lapse

viibimist isa juures koos ööbimisega, puudub vajadus siduda kohtumisi konkreetse

asukohaga.

Ema on avaldanud ringkonnakohtule, et kui last tuleb Tartusse transportida, siis eelistab ema,

et üks vanem viib ja toob ühel nädalavahetusel. Isal ei olnud sellele vastuväiteid. Seega tuleb

täiendada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 5 selliselt, et vanemad korraldavad IV etapis

vaheldumisi lapse transpordi ühe vanema juurest teise juurde.

42. Vastuseks isa määruskaebuse väidetele seoses lapse ära kuulamata jätmisega, Tartu linna

menetlusse kaasamata jätmisega ning ekspertiisi läbi viimata jätmisega märgib

ringkonnakohus järgmist.

42.1. Maakohus on hinnanud lapse ärakuulamise vajadust lapse parimatest huvidest lähtudes

ning põhjendanud ärakuulamisest loobumist asjakohaselt. Maakohus ei ole asunud

seisukohale, et laps ei oleks võimeline ennast eakohaselt väljendama, vaid leidnud, et lapse

seisukoht ei annaks menetlusele täiendavat olulist informatsiooni. Samuti on maakohus

arvestanud, et lapse ärakuulamine võiks konkreetseid asjaolusid arvestades süvendada lapse

lojaalsuskonflikti ning seeläbi kahjustada tema heaolu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega. Isa määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et lapse

ärakuulamisest loobumisel oleks rikutud menetlusõigust. Asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud on tuvastatavad olemasolevate tõendite ja vanemate selgituste pinnalt ning puudub

alus arvata, et lapse ärakuulamine annaks sellist lisateavet, mis võiks mõjutada lahendi sisu.

42.2. Isa leidis, et maakohus oleks pidanud menetlusse kaasama Tartu Linnavalitsuse

arvamuse avaldamiseks. Asjaolud, et laps on sündinud Tartus ning

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei ole asjakohased, kuivõrd koostöö valla- ja

linnavalitsusega toimub alaealist last puudutavas tema elukohajärgse valla- või

linnavalitsusega. Vastupidist ei tulene isa viidatud Riigikohtu seisukohast (RKTKm

20.12.2011, 3-2-1-132-11, p 19). Seega jättis maakohus õigesti praegusel juhul Tartu

Linnavalitsuse arvamuse avaldamiseks menetlusse kaasamata.

42.3. Isa ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et menetluses ei esinenud asjaolusid, mis

tingiksid kahtluse selles, et ema võõrandab last isast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole isa ka

määruskaebuses esile toonud mõjuvat põhjust ekspertiisi läbiviimiseks ning nõustub

ekspertiisi läbi viimata jätmise osas maakohtu määruse põhjendustega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

43. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning käesolevas asjas tehakse lahend alaealise

lapse huvides on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega

seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse

esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Tulenevalt menetluskulude

jaotusest ei ole vajadust menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.

44. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

26

2-24-9696

(allkirjastatud digitaalselt)

27