2-24-147174/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-147174

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2026, Tallinn

Kohtuasi

PLACET GROUP OÜ hagi M C

V vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2265,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

PLACET GROUP OÜ (registrikood

11198910), lepingulised esindajad K K ja D K (e-post

xx)

Kostja:

M

C

V

(isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PLACET GROUP OÜ hagiavaldus M C V´i vastu osaliselt.

2. Mõista M C V’ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev

võlgnevus põhiosas 617,50 eurot ja intress 9,11 eurot, kokku 626,61 eurot.

3. Mõista M C V’ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis alates 04.02.2025

põhinõude 617,50 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni määras 0,021%

päevas.

4. Mõista M C V’ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev

võlgnevus põhiosas 1140 eurot ja intress 14,83 eurot, kokku 1154,83 eurot.

5. Mõista M C V’ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja viivis alates 30.01.2025

põhinõude 1140 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni määras 0,021%

päevas.

6. Jätta maakohtu menetluskuludest 86,52% kostja kanda ja 13,48% hageja kanda.

7. Määrata PLACET GROUP OÜ menetluskulude suuruseks 350 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele M C V´ilt PLACET GROUP OÜ kasuks välja

302,82 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on PLACET GROUP OÜ hagi M C Vi (V) vastu.

Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 09.01.2026 tervikliku hagiavalduse koos

ümberarvestatud nõudega.

2.

09.01.2026 hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.08.2024 laenulepingu

nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu summas 650 eurot ning laenu väljamaksmisel

peeti laenusummast kinni lepingutasu 32,50 eurot. Lisaks on hageja ja kostja sõlminud

22.08.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 1200 eurot ning

laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 60 eurot.

3. Laenulepingule XXX lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt

kohustus kostja tagastama saadud laenu 12 osamaksena osamakse suurusega 62,50 eurot.

Laenulepingule XXX lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt

kohustus kostja tagastama saadud laenu 23 osamaksena osamakse suurusega 70,76 eurot.

Vastavalt laenulepingu nr XXX sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele

oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 48%, intressimäär aastas 28,54%, intressimäär

päevas 0,021% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete summa 782,47 eurot. Vastavalt laenulepingu nr XXX Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikule

oli lepingu krediidi kulukuse aastamäär 48%, intressimäär aastas 33,22%, viivisemäär päevas

0,021% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma 1687,36 eurot. Mõlema lepingu viivisemäär on 0,021%

päevas.

4. Laenulepingu XXX ega XXX alusel tagasimakseid teostatud ei ole. Laenulepingu

XXX alusel edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus 10.11.2024, milles antud täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks oli 14 päeva ehk kuni 24.11.2024. Kuivõrd kostja võlgnevust

ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu üles 27.12.2024. Laenulepingu XXX alusel edastati

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus samuti

10.11.2024, milles antud täiendav tähtaeg oli samuti 14 päeva ehk kuni 24.11.2024. Kuivõrd

kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu üles 13.12.2024.

2/12

5. Kokku palub hageja kohtult kostjalt hageja kasuks välja mõista: laenulepingust XXX

tulenev võlgnevus põhiosas 650 eurot, tasumata intressid 55,64 eurot, 03.02.2025

sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 5,19 eurot (põhinõudelt 650 eurot) ning 10

eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 720,83 eurot; viivis alates 04.02.2025 põhinõude

650 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras; laenulepingust XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1200 eurot, tasumata intressid

116,25 eurot, 29.01.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 11,84 eurot

(põhinõudelt 1 200 eurot) ning 10 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 1338,09 eurot;

viivis alates 30.01.2025 põhinõude 1200 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; riigilõiv summas 525 eurot.

6. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja palunud: mõista kostjalt välja hageja kasuks laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus

põhiosas 617,50 eurot, intressid 9,26 eurot, kokku 626,76 eurot; edaspidi nõuda kostjalt

viivist alates 04.02.2025 põhinõude 617,50 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; mõista kostjalt välja hageja kasuks

laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1140 eurot, intressid 15,07 eurot, kokku

1155,07 eurot; edaspidi nõuda kostjalt viivist alates 30.01.2025 põhinõude 1140 eurot

tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv summas 525 eurot; kohustada kostjat

tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

7.

05.02.2025 hagiavaldus (tsiviilasjas nr 2-24-147174), 21.02.2025 puuduste

kõrvaldamine ja 26.02.2025 menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale kätte

11.04.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 05.02.2025 hagiavaldus (algselt

tsiviilasjas nr 2-24-145683) ja 15.04.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud e-kirja teel. Kostja on 29.04.2025 avaldanud tsiviilasjas nr 2-24-145683 soovi

vaidluse lahendamiseks. 09.01.2026 hagiavalduse terviktekst on kostjale kätte toimetatud

04.02.2026 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja: laenulepingust

nr XXX tuleneva võlgnevuse põhiosas 617,50 eurot, intressi 9,11 eurot ja viivise alates

04.02.2025 põhinõude 617,50 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni määras

0,021% päevas; laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse põhiosas 1140 eurot, intressi

14,83 eurot ja viivise alates 30.01.2025 põhinõude 1140 eurot tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni määras 0,021% päevas.

Laenuleping XXX

8. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 21.08.2024 sõlmitud laenuleping nr

XXX (dtl 496, 533-535). Hageja nõuab hagis lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevust 617,50

eurot, intressi 9,26 eurot ja viivist alates 04.02.2025 põhinõude 617,50 eurot tasumata osalt

kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 514).

9. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

3/12

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2

kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

10. Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Hagiavalduse

kohaselt on tegemist sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kostja esitas

21.08.2024 Placet Group OÜ taotluse XXX elektrooniliselt Placet Group OÜ kodulehe

www.smsraha.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele, mis

on antud juhul toimunud 21.04.2024 Smart-ID vahendusel, end registreerida Placet Group OÜ

www.smsraha.ee koduleheküljel. Taotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma

andmetega, tutvuma lepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus Placet

Group OÜ-le taotlus esitada. www.smsraha.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 21.04.2024

kell: 12:45 registreerimise xxx kostja logis www.smsraha.ee veebilehele sisse, kasutades

selleks Smart-ID. Sisselogimisel ja toimingute tegemisel küsib veebileht kasutajalt nii PIN1

kui ka PIN2 koodi (dtl 497, 516-518).

11. Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjale 21.08.2024 e-kirjadega (dtl 522, 569)

saatnud makseteatise (dtl 523), üldtingimused (dtl 524-527), laenulepingu nr XXX (dtl 528-

530), hinnakirja (dtl 531-532), lepingueelse teabe (dtl 571-573), Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (dtl 574-576). Hageja esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on hageja

kandnud kostjale 21.08.2024 üle 617,50 eurot viitega lepingule nr XXX (dtl 620).

12. Kohus on tuvastanud, et 21.08.2024 kuupäevaga laenulepingu nr XXX põhitingimuste

kohaselt oli laenusumma 650 eurot, lepingutasu 32,50 eurot, osamaksete arv 12, aastane

intressimäär 28,54%, krediidi kulukuse määr 48% ning viivise määr 0,021% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 534).

13. Kohtule on ülal märgitud tõendite alusel usutav, et kostja on soovinud hagejaga

lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud, kostja oli lepingu tingimustest teadlik ja on

laenu kätte saanud. Seega loeb kohus, et laenulepingu nr XXX vorminõuded olid täidetud ja

leping on kehtivalt sõlmitud.

14. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuist osamakset

summas 62,50 eurot iga kuu 10. kuupäeval (välja arvatud esimene osamakse 21.08.2024

summas 32,50 eurot ehk lepingutasu ning viimane osamakse, mille suurus oli 62,47 eurot) (dtl

534). Hageja väitel ei ole laenulepingu XXX alusel tagasimakseid teostatud ning eeltoodust

tulenevalt on kostja jätnud krediidiandjale tagastamata põhiosa summas 650 eurot (dtl 507).

Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus

loeb hageja väite õigeks.

15. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,00% aastas (dtl 534). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,65%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 *

16,65% = 49,95%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

4/12

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

18. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja

selgituste kohaselt on kostja enne laenulepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale

LHV Panga arvelduskonto XXX väljavõtte perioodi 23.02.2024– 21.08.2024 kohta ning LHV

Panga arvelduskonto XXX väljavõtte sama perioodi kohta. Konto XXX analüüsimisel ei

tuvastatud sissetulekuid ega regulaarseid finantskohustusi. Konto XXX alusel tuvastati kostja

sissetulek xxx-lt. Lisaks tuvastati Maksu- ja Tolliameti 21.08.2024 päringu tulemusel, et

kostja sai ajavahemikul aprillist 2024 kuni juulini 2024 xxx-lt töötasu sularahas igakuiselt

summas 2467,84 eurot. Hageja teostas päringu töötamise registrisse ning päringu tulemuse

alusel tuvastas, et kostja tööandjaks on xxx, tööstaaž 8 kuud ja 2 päeva ning lepingu liik on

tööleping. Kokku laekus kostja LHV konto väljavõtte XXX kohaselt keskmiselt 4 kuu jooksul

igakuiselt 2467,84 eurot. Finantskohustusi tuvastas hageja kostjal 140 eurot (Bondora AS

laen). Lisaks teostati päringud 21.08.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et

kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas

hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 21.08.2024 teostati

päring Maksuametile, mille tulemusel tuvastas hageja, et kostjal puudusid maksuvõlgnevused.

Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei

ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 21.08.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Hageja poolt

arvestati kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 370 eurot (taotluse kohaselt

120 eurot) (dtl 499-502). Hageja on tõendina esitanud konto XXX väljavõtte perioodil

23.02.2024 - 21.08.2024 (dtl 595), konto XXX väljavõtte perioodil 28.03.2024-04.08.2024

(dtl 596-611) ja tõendi teostatud päringute kohta (dtl 612-615).

19. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

19.1.

Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane

lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

19.2.

Hageja selgituste kohaselt on kostja sissetulekut kontrollitud kahelt konto

väljavõttelt ning Maksu- ja Tolliameti päringu abil, kuid hageja selgitused kostja

sissetuleku kontrollimisel on vastuolulised.

Hageja on välja toonud, et konto nr XXX analüüsimisel on tuvastatud töötasu

laekumine xxx-lt (lõpparve 2024. aasta juulis). Lisaks on Maksu- ja Tolliameti

päringu tulemusel tuvastatud, et kostja sai xxx-lt töötasu sularahas igakuiselt summas

2467,84 eurot. Samas on hageja välja toonud, et kokku laekus kostja konto väljavõtte

XXX kohaselt keskmiselt 4 kuu jooksul igakuiselt 2467,84 eurot. Lisaks on hageja

välja toonud kuvatõmmise programmist, mille kohaselt on Accountscoring tuvastanud

konto XXX alusel sissetuleku 2467,84 eurot (dtl 499-501).

Kohus märgib, et hagiavalduses välja toodud Töötamise registri päringus puudub

info, kelle kohta on päring tehtud ning millal. Hageja selgituste alusel jääb

ebaselgeks, kuidas on kostja sissetulek summas 2467,84 eurot tuvastatud. Nimelt on

hageja korraga väitnud, et eelnimetatud sissetulek laekus kostjale sularahas, samas

5/12

välja toonud, et sissetulek 2467,84 eurot on tuvastatud konto nr XXX analüüsiga.

Kohtule esitatud konto XXX väljavõttest ei nähtu maksed

xxx-lt ega sularaha sissemaksed, mis kinnitaksid töötasu saamist sularahas.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja välja selgitanud kostja regulaarset

sissetulekut ning tõendatud ei ole regulaarne sissetulek keskmiselt summas 2467,84

eurot.

19.3. Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu

sõlmimist kindlaks kostja majapidamiskulutuste suurust. Hagiavalduse kohaselt

märkis kostja enda igakuisteks majapidamiskuludeks 120 eurot ning hageja poolt on

kostja igakuisteks majapidamiskuludeks arvestatud 370 eurot. Hageja arvutus tugineb

Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kliendi igakuist sissetulekut,

elukoha piirkonda ja tarbijahinnaindeksi muutust (dtl 502). Samas nähtub esitatud

konto väljavõttest, et ainuüksi kostja makstav rent oli keskmiselt 500 eurot (dtl 600,

601, 603, 608). Seega ei ole hageja enne laenulepingu sõlmimist välja selgitanud

kostja tegelikke igakuiseid majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse

analüüsimisel arvesse võtnud.

19.4. Esitatud konto väljavõttest nähtuvad mitmed maksed xxx-le, mille selgituses on

mainitud xxx (dtl 601-603). See tähendab suure tõenäosusega, et kostja mängis

hasartmänge. Hageja selgitustest ei nähtu, kas ja kuidas on eelnimetatut kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud.

19.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui

selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

19.6. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha

adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr

2-22-142669, p 11.2.2).

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS

§ 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

21. Hageja on 09.01.2026 hagiavalduses palunud juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja

laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 617,50 eurot, intressid 9,26 eurot,

kokku 626,76 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viivist alates 04.02.2025 põhinõude

617,50 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (dtl 514).

22. Laenulepingu XXX laenusumma oli 650 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu summas 32,50 eurot. Seega teostati laenulepingu

XXX alusel väljamakseid kokku summas 617,50 eurot (650 – 32,50). Kostja ei ole

laenulepingu XXX alusel teinud ühtegi tagasimakset. Eeltoodust tulenevalt on

6/12

ümberarvestuse tulemusel kostja poolt laenuandjale tagastamata põhiosa 617,50 eurot.

Ümberarvestuse tulemusel on kostja poolt laenuandjale tagastamata intress 9,26 eurot.

Intressi on arvestatud alates laenulepingu XXX sõlmimisele järgnevast päevast, s.o

22.08.2024, kuni laenulepingu XXX ülesütlemisele eelneva päevani, s.o 26.12.2024,

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras (dtl 514).

23. Hageja ei ole ümberarvestuses esitanud seisukohta ega selgitust lepingu ülesütlemise

osas. Seejuures nähtub esitatud ümberarvestusest, et hageja lähtub eeldusest, et leping

nr XXX on ka ümberarvestuse korral üles öeldud (dtl 514).

24. Kohus nõustub hagejaga, et ka ümberarvestuse korral on leping XXX üles öeldud

27.12.2024. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja teinud lepingu XXX katteks ühtegi makset

(dtl 507), seega oli 27.12.2024 seisuga ehk lepingu ülesütlemisel hageja võlgnevuses enam

kui 3 osamaksega vastavalt maksegraafikule (dtl 534).

25. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul laenulepingu nr XXX alusel tagastamata

põhiosa summas 617,50 eurot (dtl 514). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja on

lepingu nr XXX alusel teinud kostjale väljamakse summas 617,50 eurot (dtl 620),

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 617,50 eurot.

26. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul intressi summas 9,26 eurot. Intressi on

arvestatud alates laenulepingu XXX sõlmimisele järgnevast päevast, s.o 22.08.2024,

kuni laenulepingu XXX ülesütlemisele eelneva päevani, s.o 26.12.2024, VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud määras (dtl 514). Hageja on kohtule esitanud ka intressiarvestuse (dtl 676-

689). Kohtule nähtuvalt on hageja intressiarvestuses lähtutud 360-päevasest aastast,

mis ei vasta seadusjärgsele intressimäärale. Lähtuda tuleb seadusjärgsest

intressimäärast ning 365-päevasest aastast. Kohtu arvutuste kohaselt on hagejal õigus

saada perioodil 22.08.202426.12.2024 põhivõlgnevuselt 617,50 eurot intressi 9,11

eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 9,11 eurot.

27. Lisaks nõuab hageja ümberarvestatud nõude puhul viivist alates 04.02.2025 põhinõude

617,50 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (dtl 514).

28. VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on hagejal õigus saada seadusjärgset viivist,

tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. VÕS § 415 lg

1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Käesoleval juhul on lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,021% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 534) ehk 7,665% aastas (0,021% x 365). Seega

on lepingus kokkulepitud viivisemäär väiksem seadusjärgsest viivisemäärast.

29. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕ § 415 lg 1 alusel

välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 617,50 eurot alates 04.02.2025 kuni

tasumiseni määras 0,021% päevas.

30. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid,

kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 10 eurot.

Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses

kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 639-655).

Laenuleping XXX

31. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 22.08.2024 sõlmitud laenuleping nr

XXX (dtl 496-497, 555-557). Hageja nõuab hagis lepingu nr XXX alusel

põhivõlgnevust 1140 eurot, intressi 15,07 eurot ja viivist alates 30.01.2025 põhinõude

1140 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (dtl 514).

7/12

32. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mistõttu kohalduvad ka sellele lepingule otsuse

p-s 9 antud selgitused.

33. Kohtule esitatud andmete põhjal lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Hagiavalduse

kohaselt on tegemist sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kostja esitas

22.08.2024 Placet Group OÜ-le taotluse XXX elektrooniliselt Placet Group OÜ

kodulehe www.smsraha.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku

tuvastamisele, mis on antud juhul toimunud 21.04.2024 Smart-ID vahendusel, end

registreerida Placet Group OÜ www.smsraha.ee koduleheküljel ning taotluse

esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu

tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus Placet Group OÜ-le taotlus

esitada. www.smsraha.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 21.04.2024 kell: 12:45

registreerimise xxx. 22.08.2024 kostja logis www.smsraha.ee veebilehele sisse,

kasutades selleks Smart-ID. Sisselogimisel ja toimingute tegemisel küsib veebileht

kasutajalt nii PIN1 kui ka PIN2 koodi. (dtl 497, 516-518).

34. Kohus on tuvastanud, et hageja on kostjale 22.08.2024 e-kirjadega (dtl 544, 580)

saatnud makseteatise (dtl 545), üldtingimused (dtl 546-549), laenulepingu nr XXX (dtl

550-552), hinnakirja (dtl 553-554), lepingueelse teabe (dtl 582-584), Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 585-587). Hageja esitatud

maksekorraldustest nähtuvalt on hageja kandnud kostjale 22.08.2024 üle 1140 eurot

viitega lepingule nr XXX (dtl 621).

35. Kohus on tuvastanud, et 22.08.2024 kuupäevaga laenulepingu nr XXX põhitingimuste

kohaselt oli laenusumma 1200 eurot, lepingutasu 60 eurot, osamaksete arv 23, aastane

intressimäär 33,22%, krediidi kulukuse määr 48% ning viivise määr 0,021% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 556).

36. Eelnimetatud tõendite alusel on kohtule usutav, et kostja on soovinud hagejaga

lepingulepingu sõlmida ja see on ka sõlmitud, kostja oli lepingu tingimustest teadlik ja

laenu kätte saanud. Seega loeb kohus, et laenulepingu nr XXX vorminõuded olid

täidetud ja leping on kehtivalt sõlmitud.

37. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuist osamakset

summas 70,76 eurot iga kuu 10. kuupäeval (välja arvatud esimene osamakse

22.08.2024 summas 60 eurot ehk lepingutasu ning viimane osamakse, mille suurus oli

70,64 eurot) (dtl 556). Hageja väitel ei ole laenulepingu XXX alusel tagasimakseid

teostatud ning eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud krediidiandjale tagastamata

põhiosa 1200 eurot (dtl 507). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub

kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

38. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 48,00% aastas (dtl 556). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2024 rakenduva krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,65%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise

ajal oli seega 3 * 16,65% = 49,95%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem,

kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi

kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

39. Lepingule kohalduvad otsuse p-s 16-17 antud selgitused vastutustundliku laenamise

põhimõtte osas

40. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja

selgituste kohaselt on kostja enne laenulepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud

Placet Group OÜ-le LHV Panga arvelduskonto XXX väljavõtte perioodi 23.02.2024–

21.08.2024 kohta ning LHV Panga arvelduskonto XXX sama perioodi kohta. Konto

8/12

XXX analüüsimisel ei tuvastatud sissetulekuid ega regulaarseid finantskohustusi.

Konto XXX tuvastati kostja sissetulek xxx-lt. Lisaks tuvastati Maksu- ja Tolliameti

21.08.2024 päringu tulemusel, et kostja sai ajavahemikul aprillist 2024 kuni juulini

2024 xxx-lt töötasu sularahas igakuiselt summas 2467,84 eurot. Hageja teostas päringu

töötamise registrisse ning päringu tulemuse alusel tuvastas, et kostja tööandjaks on

xxx, tööstaaž 8 kuud ja 2 päeva ning lepingu liik on tööleping. Kokku laekus kostja

LHV konto väljavõtte XXX kohaselt keskmiselt 4 kuu jooksul igakuiselt 2467,84

eurot. Finantskohustusi tuvastas hageja kostjal 202,50 eurot (Bondora AS laen 140

eurot ja varasemalt hagejaga sõlmitud XXX laen kuumaksega 62,50 eurot). Lisaks

teostati päringud 21.08.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida

kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja,

et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad maksehäired. 22.08.2024 teostati

päring Maksuametile, mille tulemusel tuvastas hageja, et kostjal puudusid

maksevõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena

tuvastas hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 22.08.2024 päring

Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta

puuduvad ametlikud teadaanded. Hageja poolt arvestati kostja kuludeks igakuised

majapidamiskulud summas 370 eurot (taotluse kohaselt 150 eurot) (dtl 502-505).

Hageja on tõendina esitanud arvelduskonto XXX väljavõtte perioodil 23.02.2024 -

21.08.2024 (dtl 595), arvelduskonto XXX väljavõtte perioodil 28.03.2024-04.08.2024

(dtl 596-611) ja tõendi teostatud päringute kohta (dtl 616-619).

41. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

41.1.

Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane

lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

41.2.

Hageja selgituste kohaselt on kostja sissetulekut kontrollitud kahelt konto

väljavõttelt ning Maksu- ja Tolliameti päringu abil, kuid hageja selgitused kostja

sissetuleku kontrollimisel on vastuolulised.

Hageja on välja toonud, et konto nr XXX analüüsimisel on tuvastatud töötasu

laekumine xxx-lt (lõpparve 2024. aasta juulis). Lisaks on Maksu- ja Tolliameti

päringu tulemusel tuvastatud, et kostja sai xxx-lt töötasu sularahas igakuiselt summas

2467,84 eurot. Samas on hageja välja toonud, et kokku laekus kostja konto väljavõtte

XXX kohaselt keskmiselt 4 kuu jooksul igakuiselt 2467,84 eurot. Lisaks on hageja

välja toonud kuvatõmmise programmist, mille kohaselt on Accountscoring tuvastanud

konto XXX alusel sissetuleku 2467,84 eurot (dtl 502-504).

Kohus märgib, et hagiavalduses välja toodud Töötamise registri päringus puudub

info, kelle kohta on päring tehtud ning millal. Hageja selgituste alusel jääb

ebaselgeks, kuidas on kostja sissetulek summas 2467,84 eurot tuvastatud. Nimelt on

hageja väitnud, et eelnimetatud sissetulek laekus kostjale sularahas, samas välja

toonud, et sissetulek 2467,84 eurot on tuvastatud konto nr XXX analüüsiga. Kohtule

esitatud konto XXX väljavõttest ei nähtu maksed xxx-lt ega sularaha sissemaksed,

mis kinnitaksid töötasu saamist sularahas.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja välja selgitanud kostja regulaarset

sissetulekut ning tõendatud ei ole regulaarne sissetulek keskmiselt summas 2467,84

eurot.

41.3.

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu

sõlmimist kindlaks kostja majapidamiskulutuste suurust. Hagiavalduse kohaselt

9/12

märkis kostja enda igakuisteks majapidamiskuludeks 150 eurot ning hageja poolt on

kostja igakuisteks majapidamiskuludeks arvestatud 370 eurot. Hageja arvutus tugineb

Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kliendi igakuist sissetulekut,

elukoha piirkonda ja tarbijahinnaindeksi muutust (dtl 504-505). Samas nähtub

esitatud konto väljavõttest, et ainuüksi kostja rent oli keskmiselt 500 eurot (dtl 600,

601, 603, 608). Seega ei ole hageja enne laenulepingu sõlmimist välja selgitanud

kostja tegelikke igakuiseid majapidamiskulusid ning neid krediidivõimelisuse

analüüsimisel arvesse võtnud.

41.4.

Esitatud konto väljavõttest nähtuvad mitmed maksed xxx OÜ-le, mille

selgituses on mainitud xxx (dtl 601-603). See tähendab, et suure tõenäosusega mängis

kostja hasartmänge. Hageja selgitustest ei nähtu, kas ja kuidas on eelnimetatut kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võetud.

41.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui

selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

41.6.

Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need

andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK

28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

42. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS

§ 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

43. Hageja on 09.01.2026 hagiavalduses palunud juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt välja hageja kasuks

laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus põhiosas 1140 eurot, intressid 15,07 eurot,

kokku 1155,07 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viivist alates 30.01.2025 põhinõude

1140 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (dtl 514).

44. Laenulepingu XXX laenusumma oli 1200 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu summas 60 eurot. Seega teostati laenulepingu XXX

alusel väljamakseid kokku summas 1140 eurot (1200 – 60). Kostja ei ole laenulepingu

XXX alusel teinud ühtegi tagasimakset. Eeltoodust tulenevalt on ümberarvestuse

tulemusel kostja poolt laenuandjale tagastamata põhiosa 1140 eurot. Ümberarvestuse

tulemusel on kostja poolt laenuandjale tagastamata intress 15,07 eurot. Intressi on

arvestatud alates laenulepingu XXX sõlmimisele järgnevast päevast, s.o 23.08.2024,

kuni laenulepingu XXX ülesütlemisele eelneva päevani, s.o 12.12.2024, VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud määras (dtl 514).

45. Hageja ei ole ümberarvestuses esitanud seisukohta ega selgitust lepingu ülesütlemise

osas. Seejuures nähtub esitatud ümberarvestusest, et hageja lähtub eeldusest, et leping

nr XXX on ka ümberarvestuse korral üles öeldud (dtl 514).

10/12

46. Kohus nõustub hagejaga, et ka ümberarvestuse korral on leping XXX üles öeldud

13.12.2024. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja teinud lepingu XXX katteks ühtegi makset

(dtl 507), seega oli 13.12.2024 seisuga ehk lepingu ülesütlemisel hageja võlgnevuses enam

kui 3 osamaksega vastavalt maksegraafikule (dtl 556).

47. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul laenulepingu nr XXX alusel tagastamata

põhiosa summas 1140 eurot (dtl 514). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja on

lepingu nr XXX alusel teinud kostjale väljamakse summas 1140 eurot (dtl 621),

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1140 eurot.

48. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul intressi summas 15,07 eurot (dtl 514).

Hageja on kohtule esitanud ka intressiarvestuse (dtl 690-700). Kohtule nähtuvalt on

hageja intressiarvestuses lähtutud 360-päevasest aastast, mis ei vasta seadusjärgsele

intressimäärale. Lähtuda tuleb seadusjärgsest intressimäärast ning 365-päevasest

aastast. Kohtu arvutuste kohaselt on hagejal õigus saada perioodil 23.08.2024-

12.12.2024 põhivõlgnevuselt 1140 eurot intressi 14,83 eurot. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja intressi 14,83 eurot.

49. Lisaks nõuab hageja ümberarvestatud nõude puhul viivist alates 30.01.2025 põhinõude

1140 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (dtl 556).

50. VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on hagejal õigus saada seadusjärgset viivist,

tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. VÕS § 415 lg

1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Käesoleval juhul on lepingus kokku lepitud viivisemääras 0,021% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest (dtl 534) ehk 7,665% aastas (0,021% x 365). Seega

on lepingus kokkulepitud viivisemäär väiksem seadusjärgsest viivisemäärast.

51. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕ § 415 lg 1 alusel

välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 1140 eurot alates 30.01.2025 kuni

tasumiseni määras 0,021% päevas.

52. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid,

kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 10 eurot.

Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses

kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 659-675).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

53. Hageja on 09.01.2026 hagiavalduses palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista

riigilõiv summas 525 eurot (dtl 513, 515). Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude

nimekirja osas seisukoha esitamiseks, kostja vastanud ei ole.

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg

1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

55. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

56. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

11/12

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud.

57. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 525 eurot (riigilõiv) (dtl 513, 515).

58. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtust suuremas summas. Hagi hinnalt

2265,20 eurot tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus tasuda riigilõivu 350 eurot

(hageja on tasunud riigilõivu 525 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 350 eurot.

59. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 350 eurot.

60. Kohus selgitab, et hageja avalduse alusel on võimalik hagejale enamtasutud riigilõivu

tagastamine (TsMS § 150 lg 1 p 1).

61. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

62. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2058,92 euro tasumist.

Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 1781,44 eurot

(põhivõlg 1757,50 eurot, intress 23,94 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

86,52% (arvestuse aluseks olev tehe: 1781,44 / 2058,92 * 100% = 86,52%). Seega

jäävad menetluskulud 86,52% ulatuses kostja kanda ning 13,48% ulatuses hageja

kanda.

63. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 86,52% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 350 * 86,52% = 302,82 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal

saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

64. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

12/12