3-24-472/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kristjan Siigur ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-472

Haldusasi

OÜ Karpo kaebus Keskkonnaameti tegevuse peale

sunniraha rakendamisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. juuli 2024. a otsus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja OÜ Karpo, esindaja Ingrid Vinnal

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Kristel Saik

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Karpo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde käesoleva otsuse punktis 11 nimetatud

dokumendid.

2. Jätta OÜ Karpo apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.

juuli 2024. a otsus muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

4. Avaldada lahend tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-472

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet kohustas 30. mai 2023. a ettekirjutusega nr 2991 OÜ-d Karpo:

1) lõpetama koheselt Vardja farmi biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee (reovee)

juhtimise suublasse (Partsi kraavi), sulgedes täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu

suublasse;

2) peatama koheselt kaebaja tegevuse käigus tekkiva reovee juhtimise biotiikidesse

senikauaks, kuni ettevõte on tõendanud analüüsitulemustega, et biotiikidest suublasse juhitav

heitvesi vastab veeseaduse (VeeS) alusel kehtestatud saasteainete piirväärtustele.

Keskkonnaamet hoiatas, et kui osaühing ettekirjutuses nimetatud kohustusi ei täida, rakendab

Keskkonnaamet sunniraha iga ettekirjutuse resolutsiooni punkti eest eraldi 5000 eurot.

2. Keskkonnaamet rakendas 16. oktoobri 2023. a teatega nr 14-8/23/4988-9 OÜ-le Karpo

sunniraha 5000 eurot, kuna ettevõte polnud täitnud ettekirjutuse resolutsiooni punkti 2.

Keskkonnaamet selgitas, et järgmine kontroll ettekirjutuse täitmise üle toimub 30. oktoobril

2023.

3. Keskkonnaamet rakendas 14. detsembri 2023. a teatega nr 14-8/23/4988-13 OÜ-le

Karpo

sunniraha ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmata jätmise eest 5000 eurot ja resolutsiooni

punkti 2 täitmata jätmise eest 5000 eurot. OÜ Karpo ei lõpetanud Vardja farmi biotiikidest

nõuetele mittevastava heitvee juhtimist suublasse. Lisaks ei esitanud analüüsitulemusi, et

tõendada biotiikidest suublasse juhitava heitvee vastavust VeeS alusel kehtestatud

saasteainete piirväärtustele.

4. Kohtutäitur teatas kaebajale 26. jaanuaril 2024 ja 8. veebruaril 2024, et kaebaja suhtes

algatati Keskkonnaameti avalduse ja 30. mai 2023. a ettekirjutuse nr 2991 alusel

täitemenetlused (täiteasjad nr 170/2024/95 ja nr 170/2024/96). Nõude vabatahtliku tasumise

tähtpäevadeks määrati 26. veebruar 2024 ja 11. märts 2024. OÜ-l Karpo tuli tasudaa 15 890,6

eurot.

5. OÜ Karpo esitas halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16. oktoobri ja 14. detsembri

2023. a teadete õigusvastasuse tuvastamiseks ning sunniraha rakendamise keelamiseks.

Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebaja täitis ettekirjutuse resolutsioonid;

2) heitvett ei juhita suublasse. Partsi kraav on kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse vett

maaparandussüsteemi. Asukoht, kust vastustaja võttis proovi analüüsiks, ei ole Partsi kraav.

Biotiigid jäid kevadel ummuksisse. Biotiike ei ole võimalik lekkekindlalt sulgeda. Kui

kaebaja ehitab sinna tammi, siis vesi imbub tammi kõrvalt ikka kõrvalpinnasesse, samuti

tammi alt. Kui tamm paigaldada, siis tammi ehitamise tulemusel tõuseks oluliselt veetase ja

sellega hävitataks rohukonna kudemise (sigimise) ala;

3) rikutud on proovide võtmise nõudeid;

4) sunniraha pole proportsionaalne. Vastustaja oleks võinud ise rakendada asendustäitmist ja

ehitada süsteemi ümber.

6. Keskkonnaamet taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) 30. mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 oli täidetud ja selles osas sunniraha 10

000 eurot ei nõuta;

2(9)

3-24-472

2) kaebaja pole täitnud ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1. Reoveepuhasti kinnistul on

biotiigist väljavoolav kraav kaevatud sügavamaks ja suurendatud seeläbi nõuetele

mittevastava heitvee äravoolu Partsi kraavi. Sellest tulenevalt on veelgi enam suurenenud

kaebaja tegevusest tulenev ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Biotiigist suublasse juhitava

heitvee nõuetele mittevastavus nähtub kontrolli käigus Vardja biotiigi väljavoolust võetud

heitvee punktproovi analüüsitulemustest.

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 12. juuli 2024. a otsusega menetluse sunniraha

rakendamise teadete õigusvastasuse osas, millega nõuti 30. mai 2023. a ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 2 täitmist (resolutsiooni punkt 1). Halduskohus jättis ülejäänud osas

kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused:

1) kuna vastustaja lõpetas sunniraha sunniviisilise täitmise 10 000 euro ulatuses, siis tuleb

selles osas menetlus lõpetada;

2) 30. mai 2023. a ettekirjutus kehtib. Vastustaja hoiatas sunniraha rakendamise eest;

3) täitemenetluse tulemusena on 14. detsembri 2023. a täitekorraldusega rakendatud sunniraha

5000 eurot laekunud vastustajale 27. märtsil 2024;

4) vaidlus on, kas kaebaja oli ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitnud 14. detsembri 2023. a

täitekorralduse andmise ajaks. Kaebaja väidab, et Partsi kraavi ei juhitud heitvett;

5) kaebaja ei olnud 14. detsembri 2023. a seisuga lõpetanud Vardja farmi biotiikidest heitvee

juhtimist Partsi kraavi ega sulgenud täielikult ja lekkekindlalt biotiigi väljavoolu suublasse.

Kuigi kaebaja selgitas, et alates 4. maist 2023 puudus mõlemast biotiigist väljavool, kinnitas

ta, et väljavool biotiikidest oli olemas 12. oktoobril 2023 (dtl 9), mil ta võttis proovid (vt

kaebuse lisa 7). Seisuga 12. oktoober 2023 ei täitnud kaebaja Keskkonnaameti 30. mai 2023.

a ettekirjutuse punkti 1. Seda kinnitab objekti kontrollimise 23. augusti 2023. a protokoll nr

1124042, milles on märgitud, et kohapealsel kontrollil tuvastati, et reoveepuhasti kinnistul

asuva biotiigi väljavoolukohale (maapinnas oleva süvend/kraav) oli asetatud 2 kivi.

Kontrollimise hetkel väljavool biotiigist puudus, kuid kivide taga olev kraaviosa oli niiske (dtl

2). Ühtlasi on tõendatud, et kaebaja ei ole 20. novembri 2023. a seisuga täitnud

Keskkonnameti 30. mai 2023 ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 (vt dtl-d 43–44). Fakt on, et

ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et kaebaja juhitud reoveest ei ole põhjustatud

biotiikide veeseisundi mittevastavus VeeS-s sätestatud nõuetele, on jätkuvalt kaebaja

kohustus tagada, et biotiikide nõuetele mittevastav heitvesi Partsi kraavi ei voolaks. Sellest

johtuvalt ongi Keskkonnaamet teinud kaebajale ettekirjutuse sulgeda biotiigi väljavool

lekkekindlalt. On ilmselge, et kahe kivi väljavoolu avasse panek seda lekkekindlalt ei sulge.

Sest nagu on märgitud ka 23. augusti 2023. a objekti kontrollimise protokollis nr 1124042,

biotiikidest väljavoolu olemasolu mõjutavad mitmed asjaolud, nt sademed (dtl 9). Juhul, kui

biotiikides tõuseb vesi nt sademete tulemusel selliselt, et ulatub üle kaebaja asetatud kivide,

siis ei ole tagatud biotiikide sulgemine lekkekindlalt. Nii nähtub 20. novembri 2023. a objekti

kontrollimise protokollist nr 1127449, et Keskkonnaameti inspektor võttis Vardja biotiigi

väljavoolust heitvee punktproovi (dtl 43). Ka olukorras, kus väljavool biotiigist Partsi kraavi

ajutiselt puuduks, ei vabane kaebaja ettekirjutuse täitmisest, sest tegemist on ka kaebaja sõnul

ajutise nähtusega (kevadperioodil). Juhul, kui biotiikides olev vesi ei vasta VeeS-s sätestatud

nõuetele, ei tohi sealt suunata heitvett Partsi kraavi. Asjakohatud on kaebaja selgitused, et

Partsi kraav ei ole peakraav ega muu nimetatud veekogu VeeS § 3 lg 1 tähenduses. Nimelt on

Keskkonnaameti 30. mai 2023. a ettekirjutuses toodud sulgudes välja selgelt Partsi kraav,

mitte pelgalt suubla. Seetõttu puudub kahtlus, et Keskkonnaameti ettekirjutusega on üheselt

selgelt kohustatud kaebajatlõpetama biotiikidest nõuetel mittevastava heitvee juhtimine Partsi

kraavi (dtl 2);

6) keskkonnakompleksloa nr KKL/318373 tabeli 18 punktis 18.1 on märgitud, et väljuva

heitvee proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga viimasest seirekaevust pärast

3(9)

3-24-472

biotiike enne suublasse juhtimist. Kontrolliga tuvastati, et viimasest biotiigist valgub heitvesi

mööda maapinda seirekaevu suunas. Seirekaevu betoonrakkes on augud sees. Kontrollimisel

tuvastati, et OÜ-l Karpo ei ole võimalik täita keskkonnakompleksloas kehtestatud

proovivõtunõuet. Vastustaja teavitas 27. aprillil 2023 telefoni teel OÜ Karpo juhatuse liiget

P.E, et Keskkonnaamet paigaldab Vardja biotiigi väljavooluks olevasse pinnaskraavi renni, et

võtta suublasse juhitavast heitveest punktproov. Proovi võtmise juures viibis OÜ Karpo

agronoom T.V.. Vardja biotiigi väljavoolust võeti punktproov (dtl 48). Ka kaebaja ise laskis

6. juunil 2023 proovid võtta Karpo väljavoolust (dt 477);

7) vastustaja võttis 23. jaanuaril 2024 punktproovi Vardja biotiigi väljavoolust. Proovi

võtmisel juhinduti keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruses nr 49

„Proovivõtumeetodid“ (määrus nr 49) § 25 lg-st 4, mille kohaselt, kui reoveepuhasti puudub,

tuleb heitveeproov võtta kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolab, nt

lähimast kanalisatsioonikaevust, kraavist vms. Määruse nr 49 § 25 lg 5 kohaselt tuleb

proovivõtukoht enne proovivõttu puhastada ning oodata ajutiste lisandite äravoolu.

Proovivõtmisel määrati näitajad, mis on nõutavad kaebaja keskkonnakompleksloas nr

KKL/318373 (tabel V7): biokeemiline hapnikutarve (BHT7), heljum, üldfosfor,

üldlämmastik, keemiline hapnikutarve (KHT) ja vesinikioonide kontsentratsioon (pH).

Kaebuses nimetatud näitajaid (veetemperatuur, vees lahustunud gaaside, nt hapniku sisaldust,

vee elektrijuhtivust, pH-d ehk vesinikioonide sisalduse negatiivset logaritmi) mõõdetakse

ühiskanalisatsiooni juhitavast reoveest vaid vajaduse korral. Kaebaja ei juhi heitvett

ühiskanalisatsiooni, mistõttu ei ole need asjakohased;

8) keskkonnakompleksloa kohaselt on väljalaskme nimetus Vardja farm ning väljalaskme

koordinaadid (L-Est) X: 6455190, Y: 613470; samas on loetletud ka seiratavad näitajad:

BHT7, heljum, üldfosfor (Püld), üldlämmastik (Nüld), KHT ja pH;

9) keskkonnakompleksloa nr KKT/318373 punkti 15.14 kohaselt on lubatud saasteainete

kogused järgmised: BHT7 – 40 mg/l, KHT – 150 mg/l, heljum – 35 mg/l ning pH – 9 mg/l.

20. novembril 2023 võetud punktproovi tulemused oli järgmised: BHT7 – 34 mg/l, heljum –

62 mg/l, KHT – 164 mg/l ja pH – 7,5 mg/l (dtl 50). Seega ületas heljum ja KHT piirväärtust,

mistõttu oli tõendatud, et biotiikidest juhitakse nõuetele mittevastavat heitvett suublasse.

Seetõttu on 14. detsembri 2023. a täitekorralduse tegemisel tõendatud, et Keskkonnaameti 30.

mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni p 1 täidetud ei olnud. Seega oli sunniraha määramine

õiguspärane;

10) sunniraha pole ebaproportsionaalne. Maksimaalne sunniraha määr on 32 000 eurot.

Sunniraha määrati 14. detsembril 2023, kuigi ettekirjutus tehti 30. mail 2023;

11) vaidlusaluse lõunapoolse biotiigi alal tuvastati 16 rohukonna kudupalli ning rohukonn

kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka (dtl 918). Samas ei tähenda eeltoodu, et 30.

mai 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmine on muutunud võimatuks. Kuna

kaebaja enam biotiiki reovett ei juhi, siis biotiikide veetase sõltus põhiliselt sademeveest.

Kaebajal polnud keelatud biotiikidest suublasse nõuetele vastavat heitvett juhtida. Seda,

kuidas biotiike puhastada, tagamaks heitvee nõuetelevastavus viisil, et tagatud oleks III

kategooria kaitsealuste liikide kaitse, saab kaebaja kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Ainuüksi asjaolu, et ekspert on tuvastanud rohukonna kudepallid ühes biotiigis, ei väära

asjaolu, et kaebaja suunas nõuetele mittevastava heitvee suublasse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

4(9)

3-24-472

1) vastustaja esitas küll kohtutäiturile avalduse 10 000 euro ulatuses täitemenetluse

lõpetamiseks, kuid ta palus täitekulude osas menetluse jätkamist. Täitemenetlus pole seega

täielikult lõppenud. Halduskohus oleks pidanud täitekulude osas menetlust jätkama;

2) kui vastustaja sai kolm päeva hiljem teada, et ettekirjutuse punkt 2 oli täidetud, ei võtnud ta

midagi ette, et täitmisavaldused tagasi võtta. Kohtutäitur polnud 23. jaanuariks 2024

täitmisteateid esitanud;

3) hinnata tuleb seda, kas ettekirjutus oli otsuse tegemise ajaks täidetud;

4) Partsi kraav on kuivenduskraav, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi. Tegemist

ei ole suublaga. Keskkonnaamet ei võtnud proove Partsi kraavist. Vastustaja ei tõendanud, et

suublasse sattus saastunud vesi;

5) halduskohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, kas aluseks võeti kompleksloa tabel 15 või 18.

Ettekirjutuses lähtuti tabelist 18, otsuses tabelist 15;

6) halduskohus pole hinnanud seda, et kraavi polnud võimalik lekkekindlalt sulgeda. Vesi

imbub kraavi tammi kõrvalt ja selle alt. Ebaproportsionaalne on kogu tiik piirata

betoonservaga või ehitada bassein.

9. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) vastustaja esitas kohtutäiturile avalduse lõpetada täitemenetlus. Selles osas lõpetas

halduskohus asja menetluse. Täiendava täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks

kohustamine jääb arusaamatuks;

2) vastustaja võttis proove Vardja farmi biotiikide väljavoolu alalt. Analüüsi tulemused

näitasid, et biotiikidest imbub nõuetele mittevastavat heitvett Partsi kraavi. Proov võeti

kohast, kus heitvesi saasteallika territooriumilt välja voolas. Kõik proovid näitavad, et

piirmäärasid ületati;

3) vastustaja jättis kaebajale valikuvabaduse, kõrvaldamaks rikkumine (nt biotiikide

puhastamine, väljavoolu sulgemine vmt). Biotiigid kuuluvad kaebajale ja ta kasutab neid

farmide majandamiseks. Kaebaja ei saa õigustada nõuete mittejärgimist sellega, et tiigid on

hooldamata ja halvas seisukorras. Asjaolu, et tiigid asuvad teise isiku kinnistul, ei ole oluline.

Teine isik kinnitas, et tal puuduvad vastuväited sellele, kui kaebaja tiike hooldaks;

4) kaebaja väidab, et ta ei kasuta tiike. Kuigi kaebaja esitas keskkonnaloa muutmise taotluse,

siis see menetlus veel kestab;

5) sunniraha rakendamist ei väära asjaolu, et 2024. a aprillis tuvastati lõunapoolse biotiigi alal

rohukonna sigimispaik. Sunniraha rakendati ja nõuti sisse enne selle asjaolu ilmnemist.

Tegemist oli kehtiva ettekirjutusega. Hilisemad asjaolud ei mõjuta tagasiulatuvalt sunniraha

rakendamise õiguspärasust. Kaebaja oli 22. augusti 2024. a kontrolli ajaks sulgenud biotiigist

väljuva kraavi;

6) täitekulu nõue ja sunniraha nõuded on eraldi nõuded. Sunniraha sissenõudmise lõpetamine

ei mõjuta täitekulusid. Täitekulud kannab võlgnik (täitemenetluse seadustiku § 38 lg 1). Need

kulud tuleb kanda kaebajal, sest täitemenetluse algatamisest kuni 22. maini 2024 olid

sunniraha nõuded kehtivad. Täitetoimikud avati 20. jaanuaril 2024. Kohtutäitur võttis

sunniraha nõuded täitmiseks 22. jaanuaril 2024. Vastustaja ei teinud 23. jaanuaril 2024 otsust

peatada sunniraha sissenõudmine, sest läbi oli vaja viia täiendav kontroll. Sunniraha täitmine

peatati 22. mail 2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Asjaolu, et vastustaja esitas vastuse kaebusele pärast kohtu määratud tähtaega, ei tähenda,

et vastus tuleks jätta tähelepanuta. Tegemist oli kohtu määratud tähtajaga ning mõningane

hilinemine ei mõjuta asja lahendamist.

5(9)

3-24-472

11. Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega fotod (mh väljavoolu sulgemise kohta), samuti

kuvatõmmise KOTKAS infosüsteemist (dtl 986–970 ja 1023–1027, 1028–1030). Vastustaja

esitas koos vastusega 27. augusti 2024. a kirja ettekirjutuse kontrollimise kohta, 22. augusti

2024. a objekti kontrollimise protokolli nr 1133217, fotod väljavoolu sulgemise kohta ja

kuvatõmmise KOTKAS infosüsteemist kompleksloa muutmise taotluse kohta (dtl 983–996).

Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde, kuna need võivad omada

tähendust asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

12. Kaebaja nõudis kaebuses, et kohus tuvastaks Keskkonnaameti 16. oktoobri ja 14.

detsembri 2023. a teadete õigusvastasuse ning keelaks Keskkonnaametil sunniraha (korduva)

rakendamise või alternatiivselt kohustaks Keskkonnaametit esitama täitemenetluse lõpetamise

avalduse.

13. Halduskohus lõpetas asjas menetluse osas, milles kaebaja taotles teadete õigusvastasuse

tuvastamist nendes osades, millega määrati sunniraha 30. mai 2023. a ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 2 täitmata eest 10 000 eurot ning Keskkonnaameti kohustamist viimati

viidatud osas esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus. Halduskohus menetles

14. detsembri 2023. a teate õigusvastasust osas, millega kaebajale määrati 30. mai 2023. a

ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 täitmata jätmise eest sunniraha 5000 eurot, ning keelaks

sunniraha korduva rakendamise.

14. Keskkonnaamet rakendas 16. oktoobri 2023. a teatega kaebajale sunniraha 5000 eurot,

sest ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 oli täitmata. Keskkonnaamet esitas kohtutäiturile

avalduse, et selle sunniraha täitmiseks algatatud täitemenetluse lõpetataks ning

täitemenetluses nr 170/2024/95 seda sunniraha kaebajalt ei nõuta. Selles osas on halduskohus

menetluse lõpetanud. Kas kohtutäitur võib täitekulusid nõuda või mitte, ei seondu enam

vastustaja sunniraha täitmisele pööramisega. Keskkonnaamet ei saa kohtutäituri asemel

otsustada täitekulude sissenõudmise küsimuse üle. Seega kohustamisnõudega pole kaebajal

võimalik saavutada seda eesmärki, et täitur temalt täitekulusid ei nõuaks. Kui täitur on nt

isikult nõudnud sisse täitekulud, mida ta ei pidanud tasuma, siis on võimalik esitada

hüvitamisnõue (vt RKHKm 3-3-1-31-15, p 12; vt ka käesolev otsus, p 15.4).

15. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et ta peab lõpetatud täitemenetluste osas

kandma täitekulud.

15.1.

Vastustaja viis 23. jaanuaril 2024 vaidlusalusel objektil läbi vaatluse. Protokollis nr

1128443 on kajastatud vaatluse tulemust järgmiselt: „[E]ttekirjutuse nr 2991 resolutsiooni

punkt 2 täitmise kontrollimisel tuvastati, et [---] kinnistul kogutakse lüpsiplatsipesuveed

hoonete vahelisse kogumiskaevu. Ettevõtte esindaja sõnul on kogumiskaevus reoveetrassi

mineva toru ots suletud ning kogumiskaevu tühjendamine toimub paakautoga

vedelsõnnikuhoidlasse. Kontrollimise hetkel on reovee hulk reoveekaevus piisavalt kõrge,

mistõttu ei ole suletud toru otsa võimalik tuvastada. Keskkonnaametil ei ole võimalik

kontrollida, kas toru ots on suletud sellisel viisil, et seda ei ole võimalik ettevõttel igal

ajahetkel avada ning jätkata reovee juhtimist trassi. Lisaks selgitab OÜ Karpo farmi mehaanik

[---], et on alustanud poegimislaudas ehitustöid, mille käigus kogutakse reoveed kokku 200-

liitrisesse mahutisse ning pumbatakse sõnnikurenni ning seejärel reovesi koos sõnnikuga

lükatakse laudast välja tahesõnnikuhoidlasse. Kohapealsel kontrollil tuvastatakse, et

tahesõnnikuhoidla ja poegimislauda vahelisel alal on virtsavesi. Kohapealsel kontrollil

tuvastatakse, et tahesõnnikuhoidla virtsarennid on hooldamata (täitunud jää, lume ja

sõnnikuga), mistõttu ei toimi virtsavee kogumine hoidla virtsakaevudesse. Kohapeal antud

6(9)

3-24-472

farmijuhatajale suuline korraldus puhastada tahesõnnikuhoidla virtsavee kogumisrennid, et

vältida virtsavee valgumist sõnnikuhoidlast väljaspoole ümbritsevasse keskkonda (pinnasele).

Eeltoodust tulenevalt on OÜ Karpo lõpetanud ettevõtte tegevuse käigus tekkiva reovee

juhtimise biotiikidesse ning ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 on täidetud osaliselt, kuna OÜ

Karpo ei ole 23.01.2024 seisuga esitanud Keskkonnaametile analüüsitulemusi, millega oleks

tõendatud, et biotiikidest suublasse juhitav heitvesi vastab veeseaduse alusel kehtestatud

saasteainete piirväärtustele. [---] Sademevesi valgus territooriumil erinevates

sademeveekaevudesse ja sealt edasi reoveetrassi, mida mööda valgus sademevesi

biotiikidesse. Sellest tulenevalt ei saa lugeda ettekirjutust nr 2991 täidetuks, sest sademevee

juhtimisel biotiikidesse jätkub nõuetele mittevastava heitvee väljavool suublasse.“

15.2.

Vastustaja viis 22. mail 2024 vaidlusalusel objektil läbi vaatluse. Protokollis nr

1131273 on kajastatud vaatluse tulemust järgmiselt: „[E]ttekirjutuse nr 2991 resolutsiooni

punkt 2 täitmise kontrollimisel tuvastati, et Viljandi maakonnas Viljandi vallas XXX Tarvastu

farm kinnistul kogutakse lüpsiplatsipesuveed hoonete vahelisse kogumiskaevu.

Kogumiskaevu on paigaldatud pump, mille käivitamisel pumbatakse reovesi

vedelsõnnikuhoidlasse. Kogumiskaevu kontrollimisel tuvastati, et kanalisatsioonitrassi minev

toru on suletud. Poegimislaudas (erivajadustega loomade ja vasikate laudas) kogutakse

lüpsikannude/nõude pesul tekkivad reoveed ruumipõrandasse paigaldatud 200 liitrisesse

mahutisse. Mahutisse on paigaldatud pump, mille abil pumbatakse reoveed sõnnikurenni.

Visuaalsel vaatlusel on sõnnikurennis olev sõnnik liiga vedel ja kett-transportööri abil on

sõnnikueemaldus laudast raskendatud. Täiendavalt vajab jälgimist, et sõnnik oleks piisavalt

tahe. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Karpo lõpetanud ettevõtte tegevuse käigus tekkiva reovee

juhtimise biotiikidesse, millega saab ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 kohustuse lugeda

osaliselt täidetuks. [---] Kuna ettekirjutuse resolutsiooni punkt 2 kohustus on osaliselt

täidetud, on ära langenud alus kohustusega soetud 16.10.2023 teatega [---] määratud

sunniraha 5000 euro ja 14.12.2023 teatega [---] määratud sunniraha 500 euro nõudmiseksOÜ-

lt Karpo ning Keskkonnaamet esitab nimetatud nõuete täitmise lõpetamiseks avalduse ka

kohtutäiturile.“ (dtl 597).

15.3.

Keskkonnaamet toob välja, et täitetoimikud avati 20. jaanuaril 2024 ning kohtutäitur

võttis sunniraha nõuded täitmiseks vastu 22. jaanuaril 2024. Kohtutäitur esitas 26. jaanuaril

2024 ja 8. veebruaril 2024 kaebajale täitmisteated (dtl 284 ja 287). Keskkonnaamet esitas 10.

juunil 2024 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (dtl 591).

15.4.

Ringkonnakohus jagab eelneva teabe pinnalt vastustaja seisukohta, et 23. jaanuaril

2024 polnud Keskkonnaamet asunud seisukohale, et sunniraha rakendamise aluseks olnud

ettekirjutuse resolutsiooni p 2 oli täidetud. Nimelt nähtub 23. jaanuari 2024. a protokollist, et

võimalik polnud tuvastada, kas kogumiskaevust reoveetrassi minev toru on lõplikult suletud,

samuti olid poegimislaudas ehitustööd reoveekogumise süsteemi ehitamiseks alles alanud

ning sadeveel oli võimalik läbi reoveetrassi pääseda biotiikidesse. Täitmisteate kohaselt oli

esimene vabatahtlik tasumise tähtaeg 26. veebruaril 2024 ja teise täitmisteate kohaselt oli see

11. märtsil 2024 (dtl 284). Kaebaja pole vastustajat teavitanud, et ta oleks enne täitmisteadetes

nimetatud vabatahtliku tasumise tähtaegu ettekirjutuse resolutsiooni punktist 2 tuleneva

kohustuse täielikult täitnud. Alles 22. mail 2024 konstateeris vastustaja ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 2 täitmist ja pärast seda esitas vastustaja kohtutäiturile avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast vabatahtliku

täitmise tähtaja möödumist sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik

kohtutäituri seaduse § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri

tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3).

7(9)

3-24-472

16. Teiseks ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses sellega, et tuvastatud on ettekirjutuse

resolutsiooni punkti 1 mittetäitmine. Kaebaja toob välja, et proove ei võetud suublast ega

Partsi kraavist. Kaebaja on seisukohal, et tegemist oli kuivenduskraaviga, mille kaudu juhiti

vett maaparandussüsteemi. Seetõttu pole kaebaja hinnangul tõendatud, et Partsi kraavis või

suublas oleks proovide puhul saasteainete piirväärtused ületatud.

16.1.

Asjaolust, et ettekirjutuse resolutsiooni punktiga 1 kohustati kaebajat lõpetama

biotiikidest nõuetele mittevastava heitvee juhtimine suublasse (Partsi kraavi), ei järeldu, et

vastustaja on proovid võtnud valest asukohast ja et saastamine pole tõendatud.

16.2.

Viidatud resolutsiooni punkti 1 tuleb mõista koostoimes määruse nr 49 § 25 lg-ga 4,

mille kohaselt, kui reoveepuhasti puudub, tuleb heitveeproov võtta kohast, kus heitvesi

saasteallika territooriumilt välja voolab, näiteks lähimast kanalisatsioonikaevust, kraavist vms.

Ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 mõtteks oli tagada, et biotiigist ehk saasteallika

territooriumilt ei voolaks saaste välja ja see jääks kontrollitud keskkonda. Protokollides

kajastatud proovide võtmise asukoht asus väljaspool biotiiki ja tegemist oli asukohaga, kuhu

saasteallikas oli välja voolanud (dtl 43, 462, 525). Seega on proovid võetud väljaspool

kontrollitud keskkonda ehk biotiike asukohas, kus saaste oli juba pääsenud vabasse

loodusesse. Eelneva tõttu ei tule määravat tähendust omistada sellele, kas väljaspool biotiike

asunud ala täpne nimetus on suubla, Partsi kraav või kuivenduskraav.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et võetud proovide tulemused

kinnitasid saaste olemasolu väljaspool biotiigi territooriumi ja ei korda neid (HKMS § 201 lg

4).

18. Vaidlusaluse proovi võtmine on protokollitud ning proovi võtmise protseduurist tehti ka

fotod (vt protokolli nr 1127449 lisad). Proovivõtu juures viibis OÜ Karpo esindaja, kes andis

protokollile allkirja ja kinnitas, et tal märkused proovi võtmise kohta puuduvad.

Proovivõtmisel määrati näitajad, mis on nõutavad OÜ Karpo keskkonnakompleksloas nr

KKL/318373 (tabel V7): biokeemiline hapnikutarve (BHT7), heljum, üldlfosfor,

üldlämmastik, keemiline hapnikutarve (KHT) ja vesinikioonide kontsentratsioon (pH).

Võetud proovi analüüsitulemused on kajastatud AS Viljandi Veevärk analüüsilehel nr H-573

(protokolli nr 1127449 lisa). Ükski asjaolu ei kinnita kaebaja väidet, et proovide võtmisel

oleks mõõtemetoodikat või muid protseduurireegleid rikutud, mis annaks aluse seada

protokollide tulemused kahtluse alla. Kaebaja pole esitanud proovinäitude puhul teist

võrdlusalust, mis oleks lükanud vastustaja tulemused ümber.

19. Kaebaja on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta ei saanud objektiivselt ettekirjutuse

punkti 1 täita, sest kraavi ei olnud võimalik lekkekindlalt sulgeda ja vesi oleks imbunud

pinnasesse tammi kõrvalt või alt. Lisaks toob kaebaja esile, et kui ta oleks väljavoolu

sulgenud, siis ei oleks rohukonn ehk III kaitsekategooria liik säilinud.

19.1.

Arvestades ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 sõnastust, siis see ei nõudnud kaebajalt

konkreetse meetme kohaldamist taotletud eesmärgi saavutamiseks, vaid jättis kaebajale

meetme valikul valikuruumi. Sellest tulenevalt juhib vastustaja õigesti tähelepanu asjaolule, et

kaebaja sai ise valida, kuidas ta tagab selle, et biotiigist nõuetele mitte vastav heitvesi ei

satuks vabasse loodusesse (nt biotiikide puhastamine, väljavoolu sulgemine vmt). Sellises

sõnastuses ettekirjutuse resolutsioon ei nõudnud kaebajalt selliste meetmete kohaldamist, mis

oleks tingimata pidanud kaasa tooma III kaitsekategooria liikide hävitamise. Samuti ei

nõudnud see kaebajalt ebaproportsionaalselt koormavate meetmete kohaldamist, nt uute

biotiikide rajamist vmt.

8(9)

3-24-472

19.2.

Igal saaste tekitajal tuleb arvestada, et kui tema tegevuse tulemusena tekib saastekahju,

siis tal tulebki kanda kulusid, et saastekahju tekkimist piirata, seda vältida või rakendada

meetmeid, et olemasolevat olukorda heastada (PS § 53 esimene lause; keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 12 lg 1). Tekkinud saaste kõrvaldamiseks kantavate võimalike

kulude suurusega ei saa seega kaebaja vabaneda meetmete rakendamisest, et enda tekitatud

negatiivseid tagajärgi kõrvaldada.

19.3.

Kaebaja ei vabanenud ettekirjutuse resolutsiooni punktist 1 tuleneva kohustuse

täitmisest seetõttu, et biotiikide hoolduseks vajalik maa-ala ei kuulunud valdavalt kaebajale.

Kaebaja pole tõendanud, et biotiikide korrastamine või lekke peatamine oleks olnud

objektiivselt võimatu. Vastustaja toob välja, et ta suhtles kinnistu omanikuga, kellel puudusid

vastuväited, kui tiike hooldatakse.

19.4.

Asjaolu, et kaebaja ei kasuta enam biotiike oma majandustegevuses ja ta taotleb

Keskkonnaametilt kompleksloa muutmist, ei muuda omaaegset sunniraha määramist

õigusvastaseks. Asjaomase ettekirjutuse tegemise ajal ja samuti vaidlusaluse sunniraha

rakendamise ajal moodustasid vaidlusalused biotiigid osa kaebaja ettevõtte juurde kuuluvast

käitisest.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

21. Tähelepanuta jäävad kaebaja 10. märtsi 2026. a avalduses esitatud seisukohad, et

halduskohus on menetluskulud valesti kindlaks teinud. Kaebaja pole halduskohtu otsust

vaidlustanud menetluskulude osas.

22. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS §

108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)