2-25-22804/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-22804

Tsiviilasi

M Ti hagi K Ti vastu elatise tagasiulatuvalt

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1278.25 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: M T (isikukood xxx; elukoht xxx);

Kostja: K T (isikukood xxx; aadress xxx).

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt K T hageja M Ti kasuks tagasiulatuv elatis ajavahemiku

01.12.2024 - 30.04.2025 eest summas 1 128,25 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2-25-22804

1. Hagist nähtub, et hageja on täisealiseks saamisel jätkanud täiskoormusega õpinguid

kutsekoolis, õppe lõpuga 12. juuni 2025.

Seoses sellega on hageja ema pöördunud kostja poole novembris 2024, et kokku leppida

elatise maksmises. Korduvalt on hageja ema pöördunud sama ettepanekuga kostja poole

ka 31.03.2025. Kostja ei andnud pöördumistele vastust.

Ka hageja ise pöördus kostja poole 03.11.2025 ning peetud kirjavahetusest tuleneb, et

kostja pakub maksta tagasiulatuvalt elatise summas 600 eurot õpingute perioodi eest.

Samas ei ole viidatud summa piisav.

2. Hageja ema kannab suurema osa hageja ülalpidamisega seotud kuludest.

Hageja ülalpidamisega seotud tegelikud kulud on järgmised:



Eluasemekulud: 611.99 eurot, koosneb järgmisest:

-

xxx kommunaalarved– 188 eurot kuus, Lisa 3

-

Elamiskohaga seotud laenukuumaksed – 357.13 eurot kuus, Lisa 4

-

Kindlustusmakse – 9.45, Lisa 5

-

Elektrikulud (xxx AS) – 44.2 eurot kuus, Lisa 6

-

Internetikulud - 13,21 eurot kuus, Lisa 7



Mobiiltelefoni sideoperaatori kulud - 36,3 eurot kuus, Lisa 8.



Toitumine – ca 150 eurot (Minimaalse toidukorvi maksumus a. 2024 alusel, vastavalt

Statistikaametile);



Sportimine (jõusaal, mille külastamine on ette kirjutatutud arsti poolt) – 19 eurot kuus,

Lisa 9



Riided, jalatsid, isikliku hügieeni tarbed, õppimiseks vajalikud asjad, meelelahutus,

hobid jms – ca 100 eurot kuus.

Kokku kulud on ca 917.29 eurot kuus ja sellest summast kostja osa on 458.60 eurot

3. Aadressil xxx faktiliselt elab ainult hageja alates jaanuarist 2025. Samas on ka hageja ema

registreeritud Rahvastikuregistris samal aadressil, mistõttu lõppkalkulatsioonis on sellega

arvestatud ja kõik eluasemega seotud kulud jagatud pooleks (ehk 611.99/2=306 eurot).

Kulud on ajaliselt jaotatud väga ebaühtlaselt ning neid kulusid on keeruline koondada

loetavas formaadis, on need kulud lõppkalkulatsioonist välja jäetud.

4. Õppimise perioodil on hageja saanud õppetoetust suuruses 60 eurot. Selle õppetoetuse

eesmärk on toetada ja tunnustada õpingute tulemusi, mitte asendada lapsevanema poolset

ülalpidamist. Seega palub hageja kohtul mitte arvestada õppetoetust ülalpidamise

määramisel.

5. Kohtusse hagi esitamisel arvestas hageja õpingute perioodiga 29.12.2024 - 30.04.2025,

kuna hageja on läbinud õppepraktika, mille käigus on saanud töötasu alates 2025. a

maikuust.

6. Lõppkalkulatsioon, mille alusel palub hageja kohtul välja mõista kostjalt elatise

tagasiulatuvalt on järgmine:

•

Eluasemekulud – 306 eurot kuus

•

Mobiiltelefoni sideoperaatori kulud – 36,30 eurot kuus

•

Toitumine – ca 150 eurot kuus

•

Sportimine – 19 eurot kuus

2(8)

2-25-22804



Kulude kogusumma on 511.3 eurot, jagatuna pooleks – 255.65 eurot. Kogu lõppsumma

on 1278.25 eurot.

7. Hageja palub: mõista K T´ilt M T´i kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2024 -

30.04.2025 eest summas 1278.25 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja väidab et hageja nõue ei ole

põhjendatud, kuna selle aluseks on kulud, mis on tehtud tema ema poolt. Hageja ema on

isik, kes peab hagejat üleval. Hageja kulud tekkisid perioodil, mil ta õppis ja ei omanud

sissetulekut. Hageja on esitanud hagi arvestades enda põhivajadusi. Seega kostja

järjepidev väide, et ülalpidamise määramisel tuleks arvestada vaid vältimatuid kulusid, ei

ole kohane.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja jätkas pärast täisealiseks saamist õpinguid. Kostja

vaidlustab hagis esitatud elatisenõude aluse ja ulatuse ning leiab, et esitatud nõue ei ole

põhjendatud ega tõendatud.

10. Hagi põhineb valdavas osas kolmanda isiku (hageja ema) kuludel, mitte hageja enda

vältimatutel isiklikel kulutustel, mistõttu ei saa neid käsitleda kostja ülalpidamiskohustuse

alusena.

11. Alates hageja täisealiseks saamisest ei teki ülalpidamiskohustust automaatselt ega

varasema kohtuotsuse alusel.

12. Hageja isiklik pöördumine kostja poole toimus 03.11.2025 ning jõudis kostjani

04.11.2025. Varasemad pöördumised 20.11.2024 ja 31.03.2025 olid tehtud hageja ema

poolt ilma volituseta ning nõudmised olid suunatud raha maksmisele ema

arvelduskontole. Nimetatud pöördumiste tegemise ajal oli hageja täisealine, viidatud

kohtuotsus oli täies mahus täidetud ning hageja esindamiseks ei olnud esitatud volikirja

ega muud kehtivat esindusõigust tõendavat dokumenti. Lisaks ei sisaldanud nimetatud

pöördumised teavet hageja isiklike vajaduste, kulude koosseisu ega nende ulatuse kohta.

Täisealise isiku ülalpidamisnõue on isiklik ning kolmanda isiku pöördumised ilma

volituseta ei ole käsitletavad hageja enda ülalpidamisnõudena.

See asjaolu on oluline ülalpidamisvajaduse kujunemise aja ja tegeliku ulatuse hindamisel.

Kostja märgib, et kuni 03.11.2025 ei ole hageja kostjaga isiklikult ühendust võtnud ega

esitanud ülalpidamisvajadusega seotud teavet.

13. Eluasemekulud (Lisa 3–7) on tasutud hageja ema arvelduskontolt ning puudub: üürileping

hageja ja ema vahel; hageja kohustuslik maksekohustus nende kulude katteks; tõend

hageja enda maksete kohta. Eluasemelaenu maksed ja korteri omanikuga seotud kulud ei

ole käsitletavad hageja isikliku ülalpidamisvajadusena, vaid on kolmanda isiku varaga

seotud kulud. Asjaolu, et hageja on registreeritud samale aadressile, ei muuda laenu- ega

omanikukulusid ülalpidamiskuludeks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks olnud

kohustatud nimetatud kulusid kandma.

Lisaks oli olemas objektiivselt odavam alternatiiv (õpilaskodu või soodsam üüripind),

mistõttu ei saa esitatud eluasemekulu lugeda vältimatuks.

14. Esitatud mobiilside- ja internetikulud (hagiavalduse arvutamise käigu punkt 1.B) ei ole

põhjendatud vältimatu kuluna: õppeasutustes ja õpilaskodudes on internet tasuta; Eestis on

võimalik kasutada mobiilseid sideteenuseid, sh õppimiseks piisavas mahus

3(8)

2-25-22804

mobiilinternetti hinnaga alla 10 euro kuus; mobiilinterneti kasutamise korral puudub

vajadus eraldi koduinterneti järele õppimise tagamiseks. Kallimate teenusepakettide

kasutamine on elulaadivalik, mitte ülalpidamiskohustust suurendav asjaolu.

15. Kostja ei pea vajalikuks vaidlustada hageja esitatud hinnangulist toidukulu suurusjärgus

150 eurot kuus.

16. Lisa 9 alusel esitatud dokument ei sisalda arsti poolt antud raviettekirjutust, vaid kajastab

üldist tervisesoovitust. Dokument on koostatud meditsiiniõe vastuvõtu kokkuvõttena ning

selles on viidatud vajadusele kordusülevaatuseks, mis langeb vaidlusalusesse perioodi,

kuid vastavaid kordusandmeid ei ole esitatud. Harrastuslik sport ei kuulu vältimatute

ülalpidamiskulude hulka Perekonnaseaduse tähenduses. Seega ei saa spordisaali kulusid

arvestada ülalpidamisvajaduse hulka.

17. Hageja on ise kinnitanud, et sai vaidlusalusel perioodil õppetoetust summas 60 eurot kuus.

Ülalpidamisvajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta kõik isiku kasutuses olevad rahalised

vahendid sõltumata nende eesmärgist või nimetusest, kuna need vähendavad faktilist

ülalpidamisvajadust. Seetõttu tuleb õppetoetus arvestada hageja vajadust vähendava

sissetulekuna.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

19. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja on täisealine ning ta on kostja laps;



kostja ei ole hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist maksnud;



hageja jätkas pärast täisealiseks saamist täiskoormusega õpinguid kutsekoolis, mille

õpe lõppes 12.06.2025.

21. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2024 -

30.04.2025 eest summas 1278.25 eurot.

4(8)

2-25-22804

22. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) hageja nõude aluseks olevad kulud ei ole

hageja enda poolt kantud; (ii) hageja kulud on osaliselt ebavajalikud, ülemäärased ja

tõendamata.

23. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib

endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures

sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

Ülalt nähtub, et hageja omandas nõude perioodil kutseharidust. Nimetatud asjaolu ei ole

vaidluse all, see on ka tõendatud (dtl 7-8). Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud,

et tal ei olnud võimalust täiskoormusega õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt

sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine ei oleks vajalik. Seega on hagejal

õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.

24. Kostja on viidanud, et hagi aluseks olevad kulud on valdavalt hageja ema kulud, mistõttu

ei saa neid elatise puhul arvesse võtta. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hoolitseda

selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kuivõrd pooled ei vaidle, et

kostja ei ole lapsele nõudeperioodil ülalpidamist andnud, ning et laps nõudeperioodil

sissetulekut ei ole ise teeninud, siis on ilmne, et lapse ülalpidamine on langenud lapse ema

õlule. Sellises olukorras on vältimatu, et elatisnõude aluseks olevad kuludokumendid ja

seal kajastatud kulud on seotud ennekõike hageja emaga. Kostja vastuväide on tagajärjetu.

25. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir reguleerib alaealise lapse

elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada

täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10).

Hageja on esile toonud, et tema elatisnõude aluseks olevad igakuised kulud on 511.30

eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt esile

toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti

asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti

eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et

hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused on järgmised:

Kulu nimetus

Hageja

märgitud

suurus,

eurot

Kohtu

märgitud

suurus,

eurot

Kohtu kommentaar

5(8)

2-25-22804

Eluasemekulu

Kulu on põhjendatud ja vajalik ning tõendatud (dtl 17-33).

Riigikohus on märkinud, et kostja ei pea lapse isana

lapsele elatist makstes kinni maksma lapse ema poolt

eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu

makseid ega laenukindlustusmakseid. Samas ei nõustu

kolleegium kohtutega, et hageja viidatud eluasemekulusid

ei saa elatise suuruse määramisel üldse arvesse võtta (vt

RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 16). Asjakohatud on kostja

viited üürilepingule, kuivõrd elatise kontekstis ei ole see

määrav. Samuti ei välista kulu põhjendatust ka see, et

hageja ei ole viidatud kulusid isiklikult kandnud või

tõendanud vastava maksekohustuse olemasolu – kohus on

ülal viidanud, et lapse ülalpidamiskohustus on käesoleval

juhul vanematel. Kohus nõustub, et laenu- ja

kindlustusmaksed on seotud vara soetamise ja

säilitamisega, kuid leiab, et käesoleval juhul on viidatud

kulude pinnalt arvestatud eluasemekulu kostjale soodsam –

kostja ei ole esile toonud, et analoogset korterit oleks

võimalik turutingimustel üürida soodsamalt kui seda on

praegune laenumakse (ca 350-360 eurot kuus, dtl 25).

Kostja ei ole tõendanud, et tema viidatud

eluasemevariandid oleks soodsamad. Liiati ei ole need

kooskõlas hageja vajaduste ja tema tavalise elulaadiga.

Kohus leiab, et kulu on hageja esile toodud ulatuses

tõendatud.

Sidekulu

(telefon ja

internet)

36,30

36,30

Tõend dtl 34-45. Kulu on põhjendatud, tõendatud ja

vajalik. Kostja vastuväited on asjakohatud – viited

õpilaskodule on kohatud, kuivõrd hageja ei ela

õpilaskodus. Tarvidus kasutada telefoni ja internetti on

kõigil inimestel ka kooliväliselt – nt kasvõi koduseks

õppetööks. Kostja ei ole tõendanud, et on olemas

odavamaid võimalusi hageja vajadustele vastava

sideteenuse ostmiseks – vastuväide on paljasõnaline.

Toit

On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu.

Kohus ei eelda, et hageja üksikasjalikult kulu koosseisu

tõendab, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Kulu suurus ei ole

ülemäärane, arvestades sealjuures hageja vanust, elulaadi

ja toiduainete maksumust. Kostja kulu olemasolu ja

suurust ei vaidlusta.

Sport

Kulu tõendatud (dtl 48) ja vastab hageja vajadustele ja

elulaadile. Tagajärjetu on kostja arutlus teemal, kas

arstitõendist tuleneb kohustus trennis käia – viidatud

vajadus esineb enamikul inimestel.

Kokku:

511.30

511,30

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 511,30 eurot kuus.

Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka seda, et hagejale on nõudeperioodil

makstud õppetoetust summas 60 eurot kuus. Kuivõrd hagejal on kohustus eelkõige

hankida ise vahendeid oma kulude katteks, siis tuleb viidatud sissetulekut kulutuste

katteks ka arvestada, mitte käsitleda seda justkui täiendava boonusena. Seega tuleb pärast

viidatud sissetuleku mahaarvestamist (511,30 – 60 = 451,30) kummalgi vanemal kanda

hageja põhjendatud kulutusi summas 225.65 eurot kuus (451,30 / 2).

26. Kostja ei ole märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses

elatist tasuda. Seetõttu ei ole kohus vajalikuks pidanud analüüsida kostja majanduslikku

seisundit ning leiab, et kostjal on piisavalt vahendeid, mille arvelt on võimalik hageja

ülalpidamiskohustust täita.

6(8)

2-25-22804

Arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 225.65

eurot kuus. Nimetatud elatisraha piisav katmaks hageja põhjendatud ja tõendatud

vajadused.

27. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.12.2024

- 30.04.2025 eest kindlaksmääratud summana.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult

koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-

136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii

vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja

elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või

teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud

isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem,

nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab

kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku

muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud

ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Kohus on ülal leidnud, et kostja majanduslik seisukord on kohtu poolt välja selgitatud

ulatuses elatise tasumiseks piisav.

Kostja on viidanud, et hageja on elatise nõudega kostja poole pöördunud 04.11.2025 (dtl

9-16) ning hageja ema varasemad pöördumised 20.11.2024 ja 31.03.2025 olid tehtud

hageja ema poolt ilma volituseta ning nõudmised olid suunatud raha maksmisele ema

arvelduskontole. Kohus märgib, et volituse olemasolu ei ole käesoleval juhul asjakohane,

kuivõrd seda saab anda igas vormis ning igal ajal. Hageja on viidatud pöördumistele

tuginenud, mistõttu saab eeldada, et emal oli elatise nõudmiseks volitus olemas.

Asjakohased on kõik saadetud pöördumised ning kostjale ei saa hageja soov saada

ülalpidamist tulla üllatusena.

Seega leiab kohus, et tagasiulatuv elatise nõue kuulub rahuldamisele nõutud perioodi eest,

kuid kohtu poolt tuvastatud suuruses.

28. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tagasiulatuv ja otsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 01.12.2024 - 30.04.2025 eest summas 1

128,25 eurot (5 kuud * 225.65 eurot kuus).

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

7(8)

2-25-22804

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh mõnevõrra väiksemas ulatuses kui hageja nõuds. Siiski

on kohus kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel

tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

31. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

32. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

8(8)