2-23-10191/56 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-23-10191

Tsiviilasi

Y.L , B.Y ja T.Q hagi R.K vastu ühisomandi

lõpetamiseks

R.K vastuhagi Y.L , B.Y ja

T.Q vastu ühisomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot ja 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: Y.L (isikukood XXX)

Hageja II: B.Y (isikukood XXX)

Hageja III: T.Q (isikukood XXX)

Hagejate esindaja: vandeadvokaat Katrin Prükk

Kostja: R.K (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Karmen Turk

Menetlustoimingud

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

(kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Y.L , B.Y ja T.Q (edaspidi hagejad) ja R.K (edaspidi kostja) vahel

alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:

1.1.

Kompromissi tulemusena hagejad loobuvad hagist ja kostja loobub vastuhagist.

1.2.

Kompromissiga jagatav pärandvara, mille osas lõpetatakse pärandvara ühisus, on:

1.2.1.

kinnistute registriosa numbriga X (X kinnistu);

1.2.2.

kinnistu registriosa numbriga X (X kinnistu);

1.2.3.

korteriomand registriosa nr X;

1.2.4.

X OÜ (registrikood X) osa suurusega 2500 eurot.

1.3.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.1 nimetatud XX pärandvara ühisuse lõpetamises

ja jagamises selliselt, katastriüksus nr x jagatakse reaalosadeks vastavalt käesoleva

määruse lisas 1 esitatud joonisele ning vastavalt jooniselt nähtuvatele osadele

moodustatakse uued katastriüksused, s.h. R.K-le kuuluv uus katastriüksus

2-23-10191

ligikaudse pindalaga 6,5 ha, mille piir kulgeb X juurde mineva tee kõrvalt kuni

kinnistu lõpuni. Pooled kinnitavad, et on aru saanud ja mõistavad, et XX

katastriüksuse nr X pindala on ligikaudne. Juhul kui maamõõtmise käigus selgub

XX täpne pindala, siis korrigeeritakse poolte reaalosasid proportsionaalselt.

X juurde kulgev tee ei kuulu katastriüksuse juurde, mis jääb R.K-le, kuid sellele

määratakse tähtajatu ja tasuta reaalservituut (teeservituut, määratletud erineva

värviga käesoleva määruse lisal 1) R.K-le kuuluma saava ehk valitseva kinnistu

igakordse omaniku kasuks maanteelt Xni viivale teele 50 meetrit alates

riigimaanteest Xx poole tagamaks juurdepääs valitsevale kinnistule. Valitseva

kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks valitseva kinnistu

igakordse omaniku luba, on õigus käia jalgsi või sõita igat liiki sõiduvahendiga

ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks valitsevale kinnistule üle Xx

juurde viiva tee (teeservituudi sisu). Servituudi ala kasutamise õigus on ka teeniva

kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks teeniva kinnistu

omaniku luba. Valitseva kinnistu igakordne omanik ja teeniva kinnistu igakordne

omanik on kohustatud kasutama servituudi ala sihtotstarbekohaselt ja

heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks kinnisasja

igakordsete omanike ning kolmandate isikute vara ja õiguste kahjustumist

mistahes viisil. Servituudi ala korrashoiu kohustus on teeniva kinnistu igakordsel

omanikul arvestades, et tegemist on pinnaseteega. Tee renoveerimise vajaduse

korral lepivad teeniva ja valitseva kinnistu omanikud kokku renoveerimise viisis

ja kulude kandmises arvestades, et tegemist on pinnaseteega, mis ei ole ettenähtud

tihedaks ja raskeks kasutuseks ning teeniva kinnistu omanikul ei ole kohustust

parendada teed muu kategooria teeks. Servituudi ala hooldusega seotud kulud

(s.o. teede puhastus lumest, killustikust ja jäätõrje) kannab teeniva kinnistu

igakordne omanik. Valitseva kinnistu omanik tagab enda kulul selliste kahjustuste

kõrvaldamise, mis tekivad temapoolsel servituudiala kasutamisel. Nii teeniva

kinnistu kui ka valitseva kinnistu igakordne omanik on kohustatud hoiduma

tegevusest, mis takistab nii teeniva kinnistu kui ka valitseva kinnistu igakordsel

omanikul teeservituudi otstarbekohast ja teeservituudi sisule vastavat kasutamist.

Teeniva kinnistu või valitseva kinnistu omandiõiguse üleminekul jääb käesolev

jõusse ka uue (uute) omaniku (omanike) suhtes ja osalised kohustuvad tagama

kõigi siinkirjeldatud kohustuste ülevõtmise uue omaniku poolt.

1.4.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.2 nimetatud XX kinnistu pärandvara ühisuse

lõpetamises ja jagamises selliselt, et katastriüksus nr X jagatakse reaalosadeks

vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud joonisele ning vastavalt jooniselt

nähtuvatele osadele moodustatakse uued katastriüksused, s.h. R.K-le kuuluv uus

katastriüksus ligikaudse pindalaga 13,65 ha, mille piir kulgeb vastavalt metsa ja

põllu piiril selliselt, et tee kogu ulatuses jääb R.K-le kuuluva kinnistu piiridesse

ning tee põlluäärsest küljest jookseb hagejate ja kostja vaheliste kinnistute piir.

Pooled kinnitavad, et on aru saanud ja mõistavad, et Jaagu kinnistu katastriüksuse

nr X pindala on ligikaudne. Juhul kui maamõõtmise käigus

selgub X kinnistu täpne pindala, siis korrigeeritakse poolte reaalosasid selliselt, et

iga ühe reaalosa suurus on ¼ Jaagu kinnistust.

Metsa ja põlluvaheline tee jääb R.K-le, kuid sellele määratakse tähtajatu ja tasuta

reaalservituut (teeservituut, määratletud erineva värviga käesoleva määruse lisal

2) Y.L , B.Y , T.Q kuuluma saavate ehk valitsevate kinnistute igakordsete omanike

2-23-10191

kasuks kogu tee ulatuses kuni R.K ja B.Y-le kuuluma saava katastriüksuse

vahelist piiri tähistava piirikupitsani, mille orienteeruvad koordinaadid on

X=6550706.89 ning Y=593025.61, tagamaks juurdepääs valitsevatele

kinnistutele. Valitseva kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on

selleks valitseva kinnistu igakordse omaniku luba, on õigus käia jalgsi või sõita

igat liiki sõiduvahendiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks

valitsevale kinnistule üle tee (teeservituudi sisu). Servituudi ala kasutamise õigus

on ka teeniva kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks

teeniva kinnistu omaniku luba. Valitseva kinnistu igakordne omanik ja teeniva

kinnistu igakordne omanik on kohustatud kasutama servituudi ala

sihtotstarbekohaselt ja heaperemehelikult. Servituudi ala korrashoiu kohustus on

teeniva kinnistu igakordsel omanikul (arvestades, et tegemist on pinnase teega).

Servituudi ala hooldusega (arvestades, et tee on pinnasetee ja suvise kasutusega)

seotud kulud kannab teeniva kinnistu igakordne omanik. Valitseva kinnistu

omanik tagab enda kulul selliste kahjustuste kõrvaldamise, mis tekivad

temapoolsel servituudiala kasutamisel. Tee renoveerimise vajaduse korral lepivad

teeniva ja valitsevate kinnistute omanikud kokku renoveerimise viisis ja kulude

kandmises arvestades, et tegemist on pinnase teega, mis ei ole ettenähtud tihedaks

ja raskeks kasutuseks ning teeniva kinnistu omanikul ei ole kohustust parendada

teed muu kategooria teeks. Nii valitseva kinnistu kui ka teeniva kinnistu

igakordne omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistab nii teeniva

kinnistu kui ka valitseva kinnistu igakordsel omanikul teeservituudi

otstarbekohast ja teeservituudi sisule vastavat kasutamist. Teeniva kinnistu või

valitseva kinnistu omandiõiguse üleminekul jääb käesolev jõusse ka uue (uute)

omaniku (omanike) suhtes ja osalised kohustuvad tagama kõigi siinkirjeldatud

kohustuste ülevõtmise uue omaniku poolt.

1.5.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.3 nimetatud korteriomand pärandvara ühisuse

lõpetamises ja jagamises selliselt, see jääb T.Q omandisse.

1.6.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.4 nimetatud X OÜ osa pärandvara ühisuse

lõpetamises ja jagamises selliselt, see jääb B.Y omandisse. Sealjuures kinnitab

B.Y , et X OÜ juhtimistegevustes ei ole R.K mitte ühelgi ajahetkel osalenud.

1.7.

Pooled on kokku leppinud, seoses punktides 1.2.1 ja 1.2.2 nimetatud varaga, et

vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 ja 2 korraldab B.Y maamõõdistused uute

katastriüksuste mõõtmiseks ning eraldamiseks, mille järgselt kantakse hagejad ja

kostja eraldatavate uute kinnistute omanikena kinnistusraamatusse ning punktides

1.2.1 ja 1.2.2 nimetatud vara suhtes avaldavad pooled tahet teha kinnistusregistri

registriosades õigusmuudatused vastavalt käesolevas kompromissis kokkulepitule.

Pooled paluvad lugeda kõik tahteavaldused asendatuks Pärnu Maakohtu Paide

kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-23-10191 tehtava kompromissi

kinnitava ja menetlust lõpetava jõustunud kohtumäärusega, juhul kui 6 kuu

jooksul alates kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumisest

alates ei ole tehtud kõik vajalikud toimingud ja avaldused vastavates käesolevas

kompromissis kokkulepitud muudatuste lõplikuks jõustamiseks.

1.8.

Hagejad kinnitavad, et käesoleva kompromissi 1.2.3 ja 1.2.4 otsest valdust ega

mistahes osalemist vara senisel kasutamisel ei ole kostjal olnud, hagejatel on kogu

seotud dokumentatsioon ja vajalikud volitused kõigi kompromissis vajalike

õigusmuudatuste läbiviimiseks. Pooled paluvad lugeda kõik tahteavaldused

2-23-10191

asendatuks Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-

23-10191 tehtava kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava jõustunud

kohtumäärusega, juhul kui 1 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava ja

menetlust lõpetava määruse jõustumisest alates ei ole tehtud kõik vajalikud

toimingud ja avaldused vastavates käesolevas kompromissis kokkulepitud

muudatuste lõplikuks jõustamiseks.

1.9.

Kinnistute reaalosadeks jaotamiseks võetakse kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis kolm pakkumist litsentseeritud maamõõtjatelt. Maamõõdistus tellitakse

kõige odavamalt pakkujalt. Mõõdistuste kulu kannavad Y.L , B.Y , T.Q ja R.K

proportsionaalselt mõõdistatava kinnistu suurusele. Mistahes riigilõivud ja

notaritasud kannavad vastavalt isikud, kelle omandisse konkreetne objekt kuuluma

hakkab.

1.10.

Pooled kinnitavad, et käesoleva kompormissiga on nad eelkirjeldatud pärandvara

ühisuse lõpetanud ja pärandvara jaganud ning et neil ei ole käesoleva

kompromissilepingu nõuetekohase täitmise korral seoses tsiviilasja esemega

mingeid vastastikuseid nõudeid (sh seonduvalt pärandi mistahes hooldamisega).

1.11.

Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisel käesoleva asja aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused

kokkuleppel lahendatuks ning pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist ei ole neil üksteise vastu vaidluse aluseks olevatest ajaoludest

tulenevalt mistahes muid nõudeid kui need, mis tulenevad käesolevast

kompromissist.

1.12.

Pooled avaldavad ja kinnitavad, et ei ole mistahes viisil koormanud või käsutanud

nõudeid, mis tulenevad pooltevahelistest õigussuhetest ning mida käesolev

kompromiss puudutab, ega tee seda kuni kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumiseni ning käesolevas kompromissis kokkulepitud õigusmuudatuste

jõustumiseni. Kompromissi pool, kes rikub käesolevas punktis sätestatut ja/või

kellest tulenevalt või kellega seoses esitatakse hoolimata käesolevas punktis

sätestatust nõue, kohustub hüvitama teisele poolele rikkumisest ja/või nõude

esitamisest tulenevad kõik kulud ja kahju.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-23-10191 menetlus.

3. Tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool (50%) ja selleks kanda vastavalt

hageja taotlusele 210 eurot Y.L arveldusarvele nr X.

4. Tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool (50%) ja selleks kanda vastavalt

hageja taotlusele 210 eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr

EE781010220192873229.

5. Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

2-23-10191

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Y.L , B.Y ja T.Q hagi R.K vastu ühisomandi lõpetamiseks

ning R.K vastuhagi Y.L , B.Y ja T.Q vastu ühisomandi lõpetamiseks. Pooled esitasid

30.03.2026 kohtule kirjaliku kompromisslepingu kinnitamiseks ja taotluse menetluse

lõpetamiseks. Pooled avaldavad, et kompromissi sõlmimist ei saa käsitleda käesolevas

tsiviilasjas esitatud väidetest ja seisukohtadest loobumisena ega vastuväite

omaksvõtmisena. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

tulenevalt TsMS § 432. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumäärusele

kaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani.

Kohtumääruse põhjendused

2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

3. Kohus asub seisukohale, et kohtule 30.03.2026 esitatud kompromiss vastab seadusest

tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub

kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Menetluskulud

4. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg-st 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled ma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti. Pooled on menetluskulud jaotanud kompromisslepinguga ja kokku leppinud, et

poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Kohus lahendab allpool vaid kompromissi kinnitamisest tuleneva poolte õiguse taotleda

menetluses tasutud riigilõivu osalist tagastamist.

6. Hagejad ja kostja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Hagejad on tasunud

hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 420

eurot.

Kohus leiab, et hagejate ja kostja taotlused tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ning

hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasja menetlemisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ning

kanda see hageja Y.L arvelduskontole ning kostjale tuleb tagastada pool vastuhagi esitamisel

tasutud riigilõviust, s.o 210 eurot ning kanda see Advokaadibüroo TRINITI OÜ

arvelduskontole (vastavalt taotlusele, vt ka TsMS § 150 lg 4).

Kohtu täiendavad selgitused

7. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

8. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud

kompromisslepingus (lühendatud kahele tööpäevale).

9. Kohus selgitab pooltele, et:

kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;

2-23-10191

tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;

kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda

või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel;

kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada;

kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse

seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg kohtunik