1-26-2244/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-26-2244

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Rapla kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-2244 (26263000169)

Kohtukoosseis

kohtunik Endla Ülviste

Sekretär

Aivi Meister

Kriminaalasi

Gunnar Kask süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi

Prokurör

Keili Tiirik

Süüdistatav

Kaitsja

Gunnar Kask, isikukood: 38101290328; elukoht: xxx; EV

kodanik; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx;

kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral, väärteokorras

varem karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinnipeetud

28.03-30.03.2026, s.o 3 päeva.

Toomas Laanemaa (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu

kohtuistungist)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Gunnar Kask KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8

(kaheksa) kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 2 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt

täitmisele, kohe kuulub kandmisele 1 (üks) kuu vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva kohe

kandmisele kuuluva karistusaja hulka, ära tuleb kanda 27 (kakskümmend seitse)

päeva vangistust. Kandmisele kuuluva karistuse aja algust arvata alates Gunnar

Kase karistuse kandmisele asumisest.

4. Ülejäänud vangistus, 7 (seitse) kuud, jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Gunnar

Kask ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Gunnar Kask kohustatud:

1) elama oma alalises elukohas:xxx

1-26-2244

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2026.a.

Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse

jõustumist.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Gunnar Kaselt

riigituludesse menetluskuludena 753,78 eurot: tasu riigi õigusabi eest 89,28 eurot ja

½ sundraha, s.o 664,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada menetluskulude

tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kaheteist kuu

jooksul, igakuiselt kuulub hiljemalt 20ndks kuupäevaks tasumisele 63 eurot (va

viimasel kuul 60,78 eurot).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700011251.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon

esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Gunnar Kaske süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 28.03.2026.a kella 19:54 ajal Rapla maakonnas Rapla vallas

Palamulla külas Rapla-Varbola tee 13.km mootorsõidukit Opel Zafira registreerimismärgiga xxx,

millel järel kerghaagis registreerimismärgiga xxx, isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli

tõendusliku alkomeetriga mõõtes alkoholikontsentratsioon mitte vähem kui 0,96 mg/l kohta.

Seega juhtis Gunnar Kask mootorsõidukit joobeseisundis, millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1

ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. Samuti rikkus Gunnar Kask oma sellise tegevusega LS § 94 lg 1

nõudeid, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks

tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud

1-26-2244

KorS § 36 lg 1 - joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud

või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 - alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis

veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

LS § 94 lg 1 - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või

keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellise tegevusega pani Gunnar Kask toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Prokurör tegi ettepaneku Gunnar Kask süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi 8

kuulise vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28-30.03.2026 s.o 3

päeva vangistust ja kandmisele kuulub 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva

vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et nimetatud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust. Gunnar Kasel ilmuda kutse peale karistust kandma.

Ülejäänud osa, s.o 7 (seitse) kuud vangistust, jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Gunnar

Kask ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama oma alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks;

Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu summas 89,28

eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 2562 lg 2 alusel sundraha 664,50 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kokku on summas 753,78 eurot, mis jätta kooskõlas KrMS § 180 lg 1

Gunnar Kase kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades süüdistatava rahalist seisundit, võimaldada Gunnar Kasel

menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest 20.kuupäevaks

esimesel üheteistkümnel kuul 63 eurot ja viimasel, kaheteistkümnendal kuul 60,78 eurot. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1-26-2244

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav

selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba

tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.

Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise

kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud

kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik