Legislator Case Law & Legislation
2-22-13765/54 AI generated

2-22-13765/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-13765/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse lahendamisel jätta nende endi Tartu Maakohus kuulutas 5. detsembri 2022 määrusega välja Tõnu Tammsalu (võlgnik)

Legislator headnote

AI generated

2-22-13765/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: detsembri 2022 määrusega välja Tõnu Tammsalu (võlgnik)

Keywords

AI generated
obligation to provide parking spaces supervised financial group claim for contributions lack of standing of association group request breach of cooperation duty
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise koht ja aeg

30. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-13765

Tsiviilasi

Tõnu Tammsalu maksejõuetusavaldus

Kohustustest vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

PLACET GROUP OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): PLACET

GROUP OÜ (registrikood 11198910), lepinguline

esindaja Elizabeth Kirss

Puudutatud isikud:

Võlgnik:

Tõnu

Tammsalu

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik: Oksana Kutšmei

Võlausaldajad:

1. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

2. AS ESTO (registrikood 14180709)

3. Coop Pank AS (registrikood 10237832)

4. AS SEB Pank (registrikood 100004252)

5. AS Inbank Finance (registrikood 16197915)

6. Holm Bank AS (registrikood 14080830)

7. Bondora AS (registrikood 11483929)

8. Bigbank AS (registrikood 10183757)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2026 määrus muutmata ja

PLACET GROUP OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebuse lahendamisel jätta nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 5. detsembri 2022 määrusega välja Tõnu Tammsalu (võlgnik)

pankroti ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotihalduriks määras

kohus Oksana Kutšmei.

Tartu Maakohtu 4. septembri 2024 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus

lõpparuande kinnitamisega ja jätkati võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Oksana

Kutšmei jätkas võlgniku usaldusisikuna. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kord

aastas (5. detsembril) kohtule aruande ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta 1.

detsembril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused

kokku 40 590,22 eurot (kõik II järgu nõuded). Pankrotimenetluses kujunes pankrotivara

suuruseks 10 115,02 eurot, millest võlausaldajatele maksti välja 6870,82 eurot, ülejäänu

moodustas pankrotimenetluse kulu.

2. Usaldusisik on kohustustest vabastamise menetluses esitanud kohtule aruande 29. jaanuaril

2025 ja lõpparuande 3. detsembril 2025.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik töötanud puidutöötlemisseadmete

operaatorina HOLTTEM AS-s. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu,

ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus.

3. Maakohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas

tema kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus vabastas Oksana Kutšmei usaldusisiku

kohustustest ja määras talle tasu.

Määruse põhjenduste järgi otsustab kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49

lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Maakohus leidis, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

2.1.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest

ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgnik oleks vara varjanud.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid,

millest ei ole kohut teavitanud.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja

tulumaksutagastus. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul vabatahtlikult

loovutanud usaldusisiku ametikontole raha kokku 2804,65 eurot, millest 10%, s.o 280,46

eurot jättis usaldusisik võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu ja

ülekandetasude katteks. Võlausaldajate nõuete katteks on kahel korral tasutud kokku 2524,19

eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõikes 3–5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

Riigikohtu praktika järgi on kohustustest vabastamise võimalus ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja

teinud loovutusi usaldusisikule enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevad kohustused.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist FIMS § 49 lg 9 alusel.

Puuduvad FIMS § 49 lg 5 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast.

Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Oksana Kutšmei vabastada

FIMS § 55 lg 1 p-i 2 alusel usaldusisiku kohustustest Tõnu Tammsalu kohustustest

vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu suuruseks määras maakohus kokku 210,80 eurot

(koos käibemaksuga). Usaldusisiku tasu 179,57 eurot tuleb hüvitada võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lg 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks. Võttes arvesse, et võlgnik töötab, siis ei pea kohus

põhjendatuks usaldusisiku tasu katteks puudujäävas osas menetlusabi andmist. Liiati

vabastatakse võlgnik käeoleva määrusega muudest täitmata jäänud kohustustest, mis peaks

võimaldama tal tasuda ka puudujääva usaldusisiku tasu osa, mis ei ole eriti suur. FIMS § 8 lg

3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse kulud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi

tagasi samale maakohtule menetluse taastamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on

rikkunud FIMS § 49 lg-s 1 sätestatud materiaalõiguslikku tähtaega. Maakohus on ekslikult

leidnud, et FIMS § 49 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg on möödunud. Perioodil 5.

detsembrist 2022 kuni 4. septembrini 2024 kohustustest vabastamise menetlust sisuliselt ei

toimunud. Usaldusisik ei ole sel perioodil enda FIMS §-st 46 tulenevaid kohustusi täitnud.

Kohustustest vabastamise menetlus algas sisuliselt alles 4. septembril 2024, sest sel päeval

tehtud määrusega otsustas kohus kohustustest vabastamise menetlusega jätkata ning pani

usaldusisikule mitmed kohustusi. Aastatel 2023–2024 usaldusisik aruandeid ei esitanud.

Usaldusisik esitas aruanded alles 29. jaanuaril 2025 ja 3. detsembril 2025. Esitatud aruanded

ei ole piisavad ja terviklikud ega võimalda võlgniku kohustuste täitmist menetluses hinnata.

Maakohus on rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Kohus ei

ole analüüsinud, kas võlgnikul oli võimalus otsida tasuvamat tööd või teha lisatööd ja

suurendada oma sissetulekut. Maakohus ei hinnanud nõuetekohaselt, kas võlgnik täitis

kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning anda endast parim võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks.

Võlausaldaja nõue oli 2820,81 eurot. Võlgnik on teinud talle menetluses makseid kokku

558,07 eurot, mis katab 19,78% nõudest, kusjuures kohustustest vabastamise perioodil vaid

6,2% ulatuses. See ei ole piisav kohustustest vabastamiseks. Nõude rahuldamise ulatus on

oluliselt väiksem, kui peetakse kohtupraktikas mõistlikuks.

Kohus ei ole põhjendanud, kuidas oli tagatud FIMS § 49 lg 7 kohaselt võlgniku kohustus anda

kohtule vande all teavet oma kohustuste täitmise kohta.

5. Võlausaldajad Holm Bank AS, Bigbank AS, Introl Holding OÜ toetasid määruskaebust ja

palusid selle rahuldada. Ülejäänud võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud.

6. Võlgnik ja usaldusisik palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebust ei saa rahuldada. Maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659

koosmõjus).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki

oma määruses korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjus). Maakohus on oma määrust

piisavalt põhjendanud ning määruse põhjendustest nähtub kohtu siseveendumuse kujunemine,

miks kohus pidas võimalikuks võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada. Usaldusisiku tasu määruskaebuses vaidlustatud ei ole. Määruskaebuse väited ei

anna alust teistsuguse määruse tegemiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Praegusel juhul

on kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatanud kooskõlas FIMS § 18 lg 2

p-ga 2 5. detsembri 2022 määrusega (tl 44). Seega möödus 5. detsembril 2025 kolm aastat

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Maakohus on võlgniku

kohustustest vabastamise otsustamisel ja menetluse lõpetamisel nimetatud tähtaega ka

järginud ja ei ole rikkunud FIMS § 49 lg-s 1 sätestatut.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta võlausaldaja arutlused määruskaebuses selle üle, et

võlgniku sisuline jälgimine ja kontroll algas alles 4. septembrist 2024, mil maakohus võlgniku

pankrotimenetluse lõpetas ja määras usaldusisikule aruannete esitamise kohustuse.

Ringkonnakohus selgitab, et FIMS § 43 järgi toimub füüsilise isiku pankrotimenetluse läbi

viimine pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotimenetlust viib läbi pankrotihaldur

(PankrS § 541 lg 1), kelle põhikohustused ja õigused on sätestatud PankrS §-s 55.

Pankrotihalduri aruandluskohustus on sätestatud samuti pankrotiseaduses (sh lõpparuande

esitamise kohustus PankrS § 162 lg 1 järgi). Füüsilise isiku pankrotimenetluses, kui kohus on

koos pankroti välja kuulutamisega algatanud ka tema kohustustest vabastamise menetluse,

täidab pankrotihaldur FIMS § 46 lg 1 järgi ka usaldusisiku kohustusi, kuid sellest ei saa

järeldada, et ta peab esitama lisaks halduri aruandlusele sel perioodil veel eraldi usaldusisiku

aruande. Eelduslikult katab halduri aruandluskohustus ka usaldusisiku aruandluskohustuse,

samuti on kohtul pankrotimenetluses õigus nõuda haldurilt igal ajal täiendavaid aruandeid

(PankrS § 69 lg 1).

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui usaldusisik oleks oma

aruandluskohustust rikkunud (millega ringkonnakohus ei nõustu), ei mõjutaks see kuidagi

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestust ja selle tähtaja arvestust võlgnikule

kahjulikumas suunas.

10. Vastavalt FIMS § 49 lg-le 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus

ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Maakohus on võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5

sätestatust ja usaldusisiku poolt avaldatust. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel

kontrollinud, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine

kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on võimaldada heas

usus käituval võlgnikul võlgadest vabaneda ja anda talle uus võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Võlgnikul on selle menetluse kestel kohustus tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on alates 2015. aastast töötanud HOLLTEM AS-s ja teeninud pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal töötasu, mille arvel on rahuldatud ka võlausaldajate

nõudeid. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, miks oleks võlgnik pidanud oma senisel

töökohal praegusel juhul töötamise lõpetama. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

ei tähenda kohustust otsida endale kindlasti uus töö, kui puudub alus eeldada, et sellise töö

leidmine ja suurema sissetuleku teenimine on võlgnikule arvestades tema töökogemust ja

haridust jõukohane. Määruskaebusest ei nähtu, millist tööd tehes oleks võlgnik praegusel

juhul võlausaldaja arvates suuremat sissetulekut teeninud.

11. FIMS-st ei tulene, millises ulatuses peaks võlgnik kohustustest vabastamise menetluses

võlausaldajate nõudeid rahuldama, et kohus võiks ta kohustustest FIMS § 49 lg 1 alusel

vabastada. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille tegemisel annab kohus hinnangu

võlgniku käitumisele kohustustest vabastamise menetluse ajal, sh seadusest tulenevate

kohustuste täitmisele. Praegusel juhul tuleb võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse

hindamisel arvestada, et võlgnikul oli menetluse ajal ülalpidamisel kaks alaealist last. Seetõttu

ei ole asjakohased ka määruskaebuse viited ringkonnakohtute praktikale tsiviilasjades nr 2-

10-15313 ja 2-09-19810, kusjuures nimetatud tsiviilasjades lahendasid ringkonnakohtud

võlgniku taotlust kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks, millega

praegusel juhul tegemist ei ole.

12. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnik saab täita FIMS § 47 lg-st 2 tulenevat usaldusisikule

ja kohtule teabe andmise kohustust sõltuvalt asjaoludest erinevalt (sh suuliselt) kohtu ja

usaldusisiku korraldusi arvestades. Usaldusisik on avaldanud, et võlgnik on oma teabe

andmise kohustust täitnud. Määruskaebusest ei nähtu, millise teabe varjamist võlausaldaja

võlgnikule ette heidab. Kui kohus ei ole võlgnikku kohustanud VÕS § 49 lg 7 järgi vannet

andma, siis ei saa vande andmata jätmine olla võlgnikule etteheidetav. Tegemist on kohtu

diskretsiooniotsusega ja võlgnikult vande võtmata jätmine ei ole ka maakohtu määruse

tühistamise aluseks.

13. Kokkuvõtvalt puudub praegusel juhul alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

pikendamiseks FIMS § 49 lg 9 alusel, sest võlgnik ei ole olnud hooletu oma kohustuste

täitmisel ega ole sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

14. Menetlusosaliste menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad menetlusosaliste endi

kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/