4-26-427/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Viljandi kohtumaja

Väärteoasja number ja

menetlus

nr 4-26-427 (284025001924)

kirjalik menetlus

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Väärteoasi

Rayot Martma kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 23.01.2026 otsusele Rayot Martma

karistamises liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel

rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot

Menetlusalune isik

Rayot Martma (isikukood: 39108176035; elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskond (asukoht: Pargi 1, Viljandi linn, Viljandi

maakond; e-post: ppa@politsei.ee)

Menetleja ametnik

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi

politseijaoskonna eriasjade uurija Piret Vaher

(piret.vaher@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Rayot Martma kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuuri 23.01.2026 otsus väärteoasjas nr 284025001924 Rayot Martma

karistamises LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2026 otsusega karistuseks

määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 23.01.2026 otsuses märgitud

arvenumbrile ja viitenumbriga.

3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg

3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile.

Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu

Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtu-

otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool

soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus

jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab

täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik

Riina Kirss on kohtuvälise menetlejana koostanud 22.12.2025 väärteoprotokolli, mille

kohaselt Rayot Martma 22.12.2025 kell 22.22 Viljandi maakonnas Viljandi linnas Vaksali tn

17 maja juures juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz Vito registreerimismärgiga XXX XXX,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav

LS § 201 lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija

Eveliin Alliku 23.01.2026 otsusega väärteoasjas nr 284025001924 on määratud Rayot

Martmale karistuseks LS § 201 lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 1200

eurot. Väärteootsuses asutakse seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 90

lg 1 p 1 ja 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud

väärteoasjas kogutud tõenditega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskenadavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav

nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab

tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Menetlusalune isik pani talle

süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja

isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv

rikkumine samalaadse rikkumise eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et käesoleval juhul saab menetlusalusele isikule

kohaldada karistust, milline jääb sanktsiooni keskmisesse määra. Kohaldatav karistus on

kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine

konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud

karitusraamidesse ja on proportsionaalne.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

Rayot Martma on esitanud 10.02.2026 kaebuse kohtuvälise menetleja 23.01.2026

väärteootsusele. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Põhjusena

on kaebuse esitaja välja toonud, et tema tegu on kvalifitseeritud valesti. Tema tegu peaks

olema kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi, kuna eelmise karistuse täitmisest on möödunud

seaduses sätestatud 1 aasta s.t, et eelnev otsus on aegunud, seega tuleb kaebajat kohelda, kui

esmakordset rikkujat. Määratud 1200-eurone rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur.

3. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele

Kohtuväline menetleja leiab Rayot Martma on toime pannud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo

ning kohtuvälise menetleja 23.01.2026 otsus karistuse osas – rahatrahv 1200 eurot on

õiguspärane ja puuduvad alused määratud karistuse muutmiseks. Rayot Martma kaebus tuleb

jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 23.01.2026 otsus muutmata. Kohtuväline

menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele

ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või

selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb

kirjalikku menetlust. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada

kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik

väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses.

4.2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud

kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma

siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Rayot Martma kaebus on põhjendatud jätta

rahuldamata.

4.3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

LS § 90 lg 1 p 1 ja kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi

mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

4.4. Kohus leiab, et Rayot Martma poolt LS § 90 lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rikkumine

on usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Menetlusaluse isiku R. Martma poolt väärteoprotokollis antud ütlustest nähtub, et 22.12.2025

juhtis ta sõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Menetlusaluse isiku poolt

antud ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega, s.h tunnistaja V.Vi ütlustega, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 22.12.2025 ning Transpordiameti liiklusregistri

väljavõttega. Tunnistaja V.V on andnud kohtueelses menetluses ütlusi, millest nähtuvalt

22.12.2025 kell 22.22 Viljandi linnas, Vaksali tänaval liiklusjärelvalve käigus tuvastati

mootorsõidukit Mercedes Benz Vitot registrimärgiga XXX XXX juhtimas menetlusalune isik

Rayot Martma, kes kinnitas sündmuskohal, et tal juhiluba puudub. Transpordiameti

liiklusregistri 23.01.2026 väljavõtte kohaselt Rayot Martmal juhtimisõigus puudub ning

22.12.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on Rayot Martma samal

kuupäeval kella 22.22 paiku mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel,

kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Asjaolu, et Rayot Martma on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juba varem, s.o on enne

22.12.2025 kell 22.22 toimepandud rikkumist, on tõendatud 08.07.2023 koostatud sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kui R. Martma nimetatud kuupäeval juhtis sõidukit Audi

A6 Avant registrimärgiga XXX XXX ning ta kõrvaldati alates 08.07.2023 kell 14.05

mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on ametiisiku otsus, mille

sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

LS § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 2 p 19 kohaselt juht

on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit. LS § 2 p 41 esimese lause kohaselt on

mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk

liigub. LS § 201 mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise

suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et Rayot

Martma tegutses väärteoprotokollis sisalduvas väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas

mootorsõiduki juhina - ta juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz Vitot registrimärgiga XXX

XXX. Menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist, mis tähendab, et ta

mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust.

Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et väärteoprotokollis märgitud

ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles varem sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud ja pannes sellega toime liiklusalase rikkumise vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 ja 3.

Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõuete rikkumisega täitnud

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu.

4.5. Kohtu hinnangul pani Rayot Martma väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku Rayot Martma

väärteoprotokollis antud ütlustest ning tunnistaja V. Vi ütlustest tuleneb, et R. Martma oli

teadlik ja ta sai aru, et temal seaduslik alus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks (s.o

juhtimisõigus) puudub, kuid vaatamata sellele istus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda

juhtima.

4.6. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

5. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel

5.1. Kohus märgib, et KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse

õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

LS § 201 lg 2 näeb juhtimisõiguseta isikule mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimise eest, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vastutusena

ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

LS § 201 lg 2 järgi sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 150 trahviühikut või arest

15 päeva. Rayot Martmale on määratud karistus rahatrahvina sanktsiooni keskmises määras.

5.2. Kohtu hinnangul on Rayot Martmale kohaldatud karistuse liik ja määr kooskõlas süü

suuruse ja karistuse eesmärgiga.

Rayot Martma liiklusrikkumise asjaolud ei ole kerged. Karistusregistri registriteate kohaselt

on menetlusalust isikut Rayot Martmat enne kõnealust rikkumist karistatud PPA Lõuna

prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 01.08.2023 otsusega väärteosajas nr 2840,23,000764

LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut s.o 700 eurot, mis on 16.03.2026 seisuga

tasumata. Kohtuvälise menetleja väärteootsus on jõustunud.

Rayot Martma on pannud toime uue analoogse liiklusrikkumise ning oma käitumisega

seadnud ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Süüd raskendavaks

asjaoluks on see, et Rayot Martma pani teo toime tahtlikult.

Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb hinnata Rayot Martma süüd vähemalt keskmisena.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud vastavalt KarS §-le 57 ja KarS §-le 58

puuduvad.

Seega eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on põhjendatud menetlusalusele isikule Rayot

Martmale kohaldada rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras - 150 trahviühikut s.o 1200

eurot. Kohaldatud rahatrahv vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja rikkumise

asjaoludele ning ei ole ebaproportsionaalne. Alates 01.01.2025 on trahviühiku baassummaks

KarS § 47 lg 1 järgi 8 eurot. Kohus leiab, et kohaldatud karistus mõjutab süüdlast edaspidi

käituma seaduskuulekalt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik