2-25-2453/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-2453

Tsiviilasi

Todurov OÜ avaldus Tapa vald, Tamsalu linn,

Sääse tn 4 korteriühistu kohustamiseks võimaldada

dokumentidega tutvumist

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Todurov OÜ

(rg-kood 14155522)

lepinguline esindaja: Ülli Kastepõld

Puudutatud isik: Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn

4 korteriühistu (rg-kood 80475881), lepinguline

esindaja: Ingridt Allemann

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13. juuni 2025 määrus osaliselt – osas, milles avaldaja

menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda suuremas ulatuses kui 50% ning mõisteti

talt menetluskulude katteks välja rohkem kui 365,90 eurot ja viivis sellelt (resolutsiooni

p-d 2, 4 ja 5).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja menetluskulud 50%

ulatuses tema enda kanda (resolutsiooni p 2 esimene lause) ning jätta Tapa vald,

Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistult Todurov OÜ kasuks välja mõistmata

menetluskulude katteks 365,90 eurot (resolutsiooni p 4) ja viivis sellelt summalt

(resolutsiooni p 5).

3. Rahuldada Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistu määruskaebus

osaliselt.

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-2453 – Todurov OÜ avalduses Tapa vald,

Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistu kohustamiseks võimaldada

dokumentidega tutvumist – seoses avaldaja loobumisega avaldusest.

2) Avaldaja menetluskuludest (v.a pool riigilõivu – resolutsiooni p 3) jääb 50%

avaldaja enda kanda ja 50% puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku kulud

jäävad tema enda kanda.

3) Tagastada avaldajale lahendi jõustumisel pool riigilõivust ehk 25 eurot, kandes

selle MTÜ Justita Invest pangakontole EE194204278633765702 Coop Pangas.

4) Välja mõista Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistult Todurov OÜ

kasuks menetluskulude katteks 365,90 eurot.

5) Välja mõista Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistult Todurov OÜ

kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (365,90 eurolt) viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Todurov OÜ (avaldaja) 13. veebruaril 2025 esitatud ja 5.

märtsil 2025 täpsustatud avaldus Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 4 korteriühistu

(puudutatud isik) kohustamiseks võimaldada tutvuda järgmiste dokumentidega: 1)

pangakonto väljavõte alates 1. jaanuarist 2019; 2) võlgnike nimekiri; 3) üldkoosoleku otsus

juhatuse liikmele 2023. a tasu maksmise kohta; 4) alates 1. jaanuarist 2019 sõlmitud

teenuselepingud õigus- ja/või advokaadibüroodega ning õigusabiteenuste eest esitatud arved.

Puudutatud isik täitis avaldaja 27. jaanuari 2025 dokumentide nõude osaliselt. Avaldaja ei ole

vastu sellele, et talle edastataval pangakonto väljavõttel on kustutatud või varjatud nende

füüsiliste isikute isikuandmed, kes ei ole korteriühistu liikmed.

2. Puudutatud isik esitas koos 31. märtsi 2025 vastusega võlgnike nimekirja,

õigusabilepingud ja õigusteenuste eest esitatud arved ning märkis, et juhatuse liikmele tasu

maksmise aluseks olev üldkoosoleku otsus on avaldajale juba esitatud ja alus väljastada

pangakonto väljavõtted avaldaja nõutud kujul puudub. Väljastada saab ainult sellised

väljavõtted, kus kõigi füüsiliste isikute andmed on kinni kaetud. Puudutatud isik keeldus

esitamast korteriomanike isikuandmetega väljavõtteid. Avaldaja ei ole põhjendanud oma

õigustatud huvi enam kui kuue aasta vanuste teiste korteriomanike isikuandmetega väljavõtete

vastu. Puudutatud isikul ei ole võimalik hinnata, kas avaldaja nõue on kooskõlas isikuandmete

töötlemise eesmärgiga.

2

3. Puudutatud isik esitas pärast 15. mai 2025 kohtuistungit osaliselt kaetud andmetega

kontoväljavõtted väljaminekute kohta alates 1. jaanuarist 2019 ja laekumiste koha alates 1.

jaanuarist 2024.

4. Avaldaja loobus 30. mail 2025 oma avaldusest ja palus lõpetada menetluse, jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda, mõista puudutatud isikult enda kasuks välja

menetluskulu 804,30 eurot ja viivise sellelt ning tagastada riigilõivust 25 eurot. Puudutatud

isik rahuldas nõude pärast avalduse esitamist. Tal oli võimalik esitada pangakontode

väljavõtted osaliselt varjatud andmetega ka kohtu sekkumiseta.

5. Puudutatud isik oli menetluse lõpetamisega nõus, kuid pidas õiglaseks jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Avaldaja esindaja püüdis oma positsiooni ja juriidilisi teadmisi ära kasutades saada

kohtuväliselt teavet ja dokumente oma õigustatud huvi põhjendamata ja juhatusele eksitavaid

selgitusi jagades. Puudutatud isik hoidis Andmekaitse Inspektsiooniga konsulteerides ära

olulise rikkumise isikuandmete töötlemisel. Avaldaja nõustus puudutatud isiku kohtuväliselt

pakutud dokumentidega alles pärast kohtu selgitusi. Kohtusse pöördumine oli põhjendatud

osaliselt. Menetluskulusid oli sunnitud kandma ka puudutatud isik, kokku 1409,10 eurot koos

käibemaksuga.

Puudutatud isik ei vaielnud vastu avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele ega

ajakulule, kuid palus jätta välja mõistmata 25 eurot riigilõivu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Viru Maakohus lõpetas 13. juuni 2025 määrusega tsiviilasjas menetluse seoses avaldaja

loobumisega avaldusest (p 1), jättis puudutatud isiku kanda nii tema enda kui ka avaldaja

menetluskulud (v.a pool riigilõivu) (p 2), mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulu 731,80 eurot (p 4) ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (p 5)

ning tagastas avaldajale poole riigilõivust ehk 25 eurot (p 3).

Põhjendatud on jätta avaldaja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168

lg 5 järgi puudutatud isiku kanda. TsMS § 8 lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad ka hagita

menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses TsMS § 168. Kui hageja

saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab

lugeda, et kostja on rahuldanud hageja nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes. Eeltoodu kehtib

ka praeguses menetluses, sest tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab vaidlus

menetlusosaliste vahel. Avaldaja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Puudutatud

isik ei ole vaidlustanud menetluse lõpetamist nõude täitmise tõttu ega toonud esile asjaolusid,

mis lubaksid arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Avaldajale hüvitav menetluskulu on kokku 731,80 eurot. Põhjendatud ei ole 4. märtsi 2025

avalduse korrigeerimise kulu 47,50 eurot ja riigilõiv 25 eurot, mis tagastatakse avaldajale

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isik esitas 30. juunil 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada määrus

osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 731,80 eurot ja viivise, ning teha uus

määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

3

Puudutatud isik esitas tähtaegselt seisukoha mh avaldaja menetluse lõpetamise taotluse ja

menetluskulude kohta ning tõi üksikasjalikult esile, miks on õiglane jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Maakohus jättis puudutatud isiku seisukoha täielikult

arvestamata, mis on oluline menetlusnormi rikkumine ja võis kaasa tuua ebaõige lahendi.

Maakohus ei teostanud menetluskulude jaotamisel kaalutlusõigust ega arvestanud TsMS §

172 lg-t 1. Kohtul tuleb tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane.

Maakohus oleks pidanud arvestama ka avalduse rahuldamise ulatust. Kuna kohus sisuliselt

piiras avaldaja õigust pangakontode väljavõtetega tutvumisel, ei oleks ka menetluse

jätkumisel rahuldatud avaldust täies ulatuses, vaid vaidlus oleks lahendatud nii avaldaja kui ka

puudutatud isiku huvides. Olukorras, kus puudutatud isik vaidles avaldusele sisuliselt

menetluse lõpuni osaliselt vastu, ei ole menetluskulude ainult puudutatud isiku kanda jätmine

õiglane.

8. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtul kaalutlusruum sisuliselt puudus.

Avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult, sest tal oli õigus dokumentidega tutvuda ja

puudutatud isik oli keeldunud andmast soovitud dokumente, sh mistahes kujul

kontoväljavõtteid. Puudutatud isik nõustus saatma avaldajale kontoväljavõtted kohtu

selgituste tulemusel ning avaldaja sai kõik soovitud dokumendid. Oletused asja sisulise

lahendamise tulemuse kohta ei ole asjakohased.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

osaliselt tühistada – osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud puudutatud isiku

kanda suuremas ulatuses kui 50% ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulude katteks rohkem kui 365,90 eurot ja viivise suurematelt menetluskuludelt kui

365,90 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja

menetluskulud 50% ulatuses tema enda kanda ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõistmata menetluskulude katteks 365,90 eurot ja viivise sellelt summalt. Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste

endi kanda.

TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Ringkonnakohus lähtub maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel

määruskaebuse ulatusest (TsMS § 651 lg 1, § 659). Puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu

määrust osas, milles maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse ning jättis puudutatud isiku

menetluskulud tema enda kanda, seega on määrus selles osas jõustunud. Puudutatud isik

vaidlustab ja seetõttu ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust osas, mis puudutab

avaldaja menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda ning sellest tulenevalt

menetluskulude puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmist.

12. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulude täies ulatuses puudutatud isiku kanda

jätmine ei ole õiglane. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei võta kohaselt arvesse

kohtusse pöördumise ja avaldusest loobumise asjaolusid.

12.1.

Maakohus leidis iseenesest õigesti, et menetluskulude jaotamisel hagita menetluses on

TsMS § 477 lg 1 kaudu kohaldatav ka TsMS § 168. Sealjuures kannab menetluskulude

jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS

§ 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1) (vt ka RKTKm 14. aprill 2021, 2-19-10324/42, p 19).

4

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Maakohus lõpetas menetluse TsMS § 429 lg 1, § 428 lg 1 p 3 alusel, sest avaldaja loobus

avaldusest.

12.2.

Samas nõustub ringkonnakohus puudutatud isikuga, et maakohus jättis täielikult

tähelepanuta TsMS § 172 lg 1 ning hindamata ja arvestamata puudutatud isiku vastuväited ja

selle, kas avaldaja saavutas taotletu täies ulatuses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS

§ 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, seejuures

tuleb järgida õigluse põhimõtet (vt nt RKTKm 15. märts 2023, 2-19-517/133, p 20). Sätte

kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul,

kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm 7. oktoober 2020, 2-18-11359/87, p 14).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud.

12.3.

Avaldaja loobus avaldusest, märkides, et puudutatud isik on tema nõude pärast

avalduse esitamist rahuldanud. Vastuses määruskaebusele väitis avaldaja, et sai puudutatud

isikult kohtumenetluse tulemusel „100% kõik dokumendid“, mida soovis ja vajas. Toimiku

materjalid kinnitavad siiski puudutatud isiku seisukohti, et täies ulatuses avaldaja oma

avalduses taotletud eesmärki ei saavutanud.

Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt õigus

saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Avaldaja pöördus kohtusse KrtS § 45 lg 3 alusel dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

Peale nõutud dokumentide, mille puudutatud isik avaldajale menetluse käigus esitas, oli

põhiline küsimus see, millises mahus peaks puudutatud isik esitama pangakonto väljavõtted.

Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanik nõuab korteriühistult selliste dokumentidega

tutvuda võimaldamist, mis sisaldavad teiste korteriomanike või kolmandate isikute

isikuandmeid, võib dokumentidega tutvuda võimaldamine olla piiratud isikuandmete kaitse

vajadusega (RKTKm 21. juuni 2023, 2-21-3906/31, p 13). Isegi kui puudutatud isik oleks

pidanud esitama avaldajale juba kohtueelselt väljavõtted vähemalt kujul, mida ta pidas

lubatavaks, ei saa tähelepanuta jätta, et ka kohtumenetluse käigus ei saanud avaldaja

väljavõtteid enda taotletud ulatuses.

Avaldaja nõudis nii kohtueelselt kui ka kohtus väljavõtteid alates 1. jaanuarist 2019 ja möönis

vaid seda, et õigustatud võib olla korteriühistu liikmeks mitteolevate füüsiliste isikute nimede

varjamine (dtl 16, 28, 31, 116). 15. mai 2025 ärakuulamisel (dtl 125–129) arutati pikalt ja

põhjalikult väljavõtetega seonduvat ning maakohtu selgituste tulemusel nõustusid

menetlusosalised sellega, et puudutatud isik esitab avaldajale kontoväljavõtte väljaminevate

maksete kohta kogu avaldaja nõutud ajavahemiku kohta, kuid laekumiste kohta alates 1.

jaanuarist 2024 ja mittevajalik info, sh korteriomanike andmed, kaetakse kinni (helifail alates

34:28). Maakohus märkis ärakuulamisel ka seda, et avaldaja nn lai taotlus pangakonto

väljavõtete saamiseks jääks kohtupraktikat ja esitatud seisukohti arvestades ilmselt

rahuldamata (helifail alates 35:30). Puudutatud isik esitas 23. mail 2025 kontoväljavõtted

väljaminekute kohta alates 1. jaanuarist 2019 (dtl 131–162) ja laekumiste kohta alates 1.

jaanuarist 2024 (dtl 164–167), viimasest nähtusid füüsilisi isikuid puudutavad andmed üksnes

kohtutäiturite kaudu laekunud summade puhul. Seejärel loobus avaldaja avaldusest ja palus

menetluse lõpetada.

5

Seega pöördus avaldaja kohtusse vähemalt osaliselt põhjendatult, samas loobus oma

avaldusest ilma, et oleks põhilises vaidlusküsimuses taotletud ulatuses oma eesmärki

saavutanud. Toimiku materjalid annavad alust arvata, et puudutatud isiku käitumine tulenes

eelkõige soovist järgida isikuandmete kaitse nõudeid; puudutatud isikule ei saa ette heita seda,

et ta ei suhtu selliste andmete avaldamisse kergekäeliselt. Arvestades eeltoodut kogumis, peab

ringkonnakohus õiglaseks jätta avaldaja menetluskuludest 50% tema enda ja 50% puudutatud

isiku kanda.

13. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, tuleb muuta ka puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Puudutatud isik ei ole

vaidlustanud seda, et maakohus pidas avaldaja põhjendatud menetluskuludeks 731,80 eurot.

Arvestades eeltoodut, jääb avaldaja enda kanda tema menetluskulust 365,90 eurot ning

puudutatud isikult tuleb mõista avaldaja kasuks välja 365,90 eurot (50% 731,80 eurost).

Vastavalt tuleb muuta ka menetluskulu suurust, millelt puudutatud isikul tuleb tasuda TsMS §

177 lg 4 alusel viivist.

14. Arvestades määruskaebuse osalist rahuldamist ja TsMS § 172 lg-t 1, peab

ringkonnakohus õiglaseks jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Sellest tulenevalt puuduvad määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

6