2-21-20016/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20016

Kohtuasi

O.Z hagi Rendin OÜ vastu kahju hüvitise ning

sellelt viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

O.Z 14.11.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

O.Z apellatsioonkaebuse hind 4548 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Katrin Paulus

Kostja Rendin OÜ (registrikood 14672861),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja

advokaat Mari Mikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada osaliselt sama otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus O.Z kanda.

4. Mõista O.Z-ilt Rendin OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulude

hüvitis 1181 eurot (käibemaksuta).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O.Z-il tasuda viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

2-21-20016

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. O.Z (hageja) esitas 22.12.2021 Harju Maakohtule Rendin OÜ (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel, viivise seadusjärgses määras mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni ning varalise kahju hüvitise 768 eurot.

Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et nimetas Delfi

Ärilehes ilmunud artiklis „Sürreaalne ja värske puuküürniku juhtum otse Eestist. Maja põles

peaaegu maha, on kasutuskõlbmatu, aga üürnik ei lahku“ korduvalt hagejat puuküürnikuks

ehk esitas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Laimu

esimene episood sisaldub artikli pealkirjas, kus toodi välja, et hageja on puuküürnik. Lisaks

on hageja avaldanud infot hageja, kui puuküürniku kohta, kes keeldub välja kolimast, artiklis

endas järgnevalt: „Turule uudse teenuse toonud Rendin puutub paraku kokku ka nende üürile

võtjatega, kes ei ole rendipinnal käitunud korrektselt. Neil on karm sõel, kuid isegi sealt

pääsevad kahtlased tegelased läbi. Üks aktiivne juhtum on neil eriti kummaline – inimene ei

taha lahkuda äsja põlenud majast“ ja „Rendin toob välja hiljutised näited konkreetsematest

puuküürnike juhtumitest: Näiteks ka üks hetkel käimasolev juhtum, kus majas toimus põleng

ning see muutus selle tagajärjel kasutuskõlbmatuks. Omanik palus üürnikul välja kolida, kuna

üüripind on muutunud elamiskõlbmatuks ning seal on vaja kapitaalremont teha, üürnik aga ei

ole nõus välja kolima. Praeguseks on üürnik juba öelnud ka, et kaasab nõude vaidlustamiseks

juristi. See on üks kaasusi, mille lahendamine meil hetkel aktiivselt käib. Selle juhtumi

muudab eriti sürreaalseks see, et maja on veekahjustusega, olulisel määral põlenud ning

sisuliselt ilma elektrita (omanik on ise sinna kuskilt mingi kaabli vedanud, et saaks kütta),

üürnik aga keeldub ikka välja kolimast.“ Hageja ei ole keeldunud põlenud majast lahkuma

ning vabastas üüripinna koheselt peale tulekahju. Seega on artiklis avaldatud hageja kohta

ebaõige faktiväide. Hageja nimetamine puuküürnikuks on ebaõige faktiväide ja negatiivne

väärtushinnang. Hageja ei ole võlglane ning vabastas üüripinna.

2.1.

Artiklis tundsid hageja ära tema perekonnaliikmed, naabrid, mitmed hageja

tuttavad, kogukonna liikmed ja kliendid. Hageja üürileandja on jaganud Facebookis

uudist, et tegemist oli tema majaga ning justkui hageja oleks see puuküürnik, kes

keeldub välja kolimast. Hageja töötab XXX ning on kogukonnas tuntud isik, kellel on

välja kujunenud kindel kliendibaas. Hageja kliendid on suuliselt uurinud hageja käest

õnnetuse asjaolusid. Kuna tegemist on väikese kogukonnaga, on lihtne artiklis

avaldatud sündmus ja laim kokku viia hagejaga juhtunud õnnetusega. Kostja põhjustas

hagejale mittevaralise kahju läbi solvamise – pani hagejat ennast halvasti ja alandatult

2-21-20016

tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja

on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.

2.2.

Hageja proovis asja lahendada kohtuväliselt. Hageja esindaja saatis kostjale

nõudekirja, millele kostja ei vastanud. Ka hageja 23.11.2021 meeldetuletusele kostja

ei vastanud. Kostja varaline kahju on tekkinud kohtueelse nõude esitamise tõttu.

3. Hageja hinnangul tuli arvesse võtta artikli ilmumise aega ning hageja elukoha ja

õnnetuse toimumise kohta. Hageja üürikodu asus XXX vallas ning tegemist on väikese

kogukonnaga, kus inimesed üksteist tunnevad ning on kursis, kui suurem õnnetus juhtub.

Põlengust ilmus XX.XX.2021 Virumaa Teatajas uudis, et teisipäeval kell 08.45 sai

häirekeskus teate, et XXX XXX põleb kahekorruseline puust elumaja. Hoones viibinud naine

ja laps olid päästjate saabumise ajaks majast välja saanud. Hagi aluseks olev artikkel ilmus

XX.XX.2021 ehk kohe pärast õnnetust. Ajavahemikus XX.XX.2021–XX.XX.2021 toimus

vaid kaks eramaja põlengut. Kostja ei ole mh kordagi vastuses hagile väitnud, et artikkel ei

olnud hagejast. Kostja püüab oma õigusvastast tegevust välja vabandada vaid sellega, et iga

inimene ei suuda objektiivselt hagejat laimavast artiklist ära tunda. Samas on hageja

tõendanud, et tema lähikondsed ning kogukonna liikmed on ta ära tundnud, talle on tekkinud

kahju ja tema mainet on kahjustatud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu.

5. Kostja hinnangul oli alusetu väita, et artiklis avaldatud andmete põhjal on objektiivselt

võimalik seostada kas hagejat või kolmandat isikut artiklis kirjeldatud juhtumiga. Esiteks,

objekti asukoht on märgitud riigi täpsustusega ning Statistikaameti viitel on Eestis kokku

vähemalt 48 000 üüripinda. Teiseks, 2021. a toimus Eestis kokku 1030 hoonetulekahju.

Isegi, kui teada, et tegemist oli Eestis asuva üüripinnaga, kus toimus põleng, on nii

üüripindu kui ka põlenguid Eestis niivõrd palju, et artiklis avalikult avaldatud

informatsiooni põhjal ei ole mitte mingil viisil võimalik tuvastada, kellest artikkel räägib.

Artiklis ei ole mainitud ühtegi nime, maakonda, tänavat, vanust, sugu, rahvust ega muud

kuidagigi isikustatavat infokildu. Samuti on artikli juures olev pilt illustreeriv, pärineb Delfi

pildipangast ega ole seotud ei kirjeldatud ega ka ühegi teise kostja ettevõtet puudutava

juhtumiga.

5.1.

Vaidlusalused väited esitati artiklis, mille autor ei ole kostja. Artiklis viidati

kostja töötaja T.R kommentaaridele, kes ei olnud kommentaari andmise ajal kostja

seaduslik esindaja ega ole seda ka praegu. Seega ei tegutsenud T.R kommentaari

andes kostja esindajana ning tema kommentaar ei ole kostjale omistatav. Artikli osa,

mis ei põhine otseselt T.R kommentaaril, ei ole omistatav ei kostjale ega ka tema

töötajale. T.R kommentaarist pärinevad laused: „üürnik aga ei ole nõus välja kolima“

ja „üürnik aga keeldub ikka välja kolimast“ aga mitte sõna „puuküürnik“ hageja

juhtumiga seotud lõigus. Artiklis ei ole üldse kasutatud sõna „puuküürnik“ hageja

juhtumit puudutavas episoodis.

5.2.

Kostja vaidles vastu hageja dokumentaalsetele tõenditele, sest tunnistajate

ütluste esitamine kirjaliku tõendina on iseenesest ebausaldusväärne tõend, eluliselt on

ebausutav, et kõik isikud leidsid artikli omaalgatuslikult (tegemist ei ole uudiste

portaali esiuudisega) ning väited ei lähe osaliselt kokku artiklis avaldatuga. Q.P ja Q.R

tunnistuses öeldakse mh, et neile jäi mulje, et hageja pere pani maja põlema ja nad on

ka võlglased. Midagi sellist artiklist ei nähtunud ning seega pidi vastav mulje isikutele

jääma suhtlusest hageja endaga. Suhtlus hagejaga moonutas isikute arusaama sellest,

2-21-20016

mida nad artiklist lugesid (eeldusel, et nad seda lugesid) ning nende mulje ei ole

omistatav artiklile. D.F ja J.G tunnistustest nähtus, et isikutele jäi mulje, et hageja oli

üürilepinguga seoses „kõik asjad maksmata jätnud“. Midagi sellist artiklist ei

nähtunud ning seega ka see mulje pidi isikutele jääma muust allikast. Lisaks

väidetakse tunnistuses, et sama artiklit olid omaalgatuslikult lugenud (ja järelikult

lugemisõigust omanud) ka allakirjutanu ema ja õed, mis on samuti eelkirjeldatud

põhjustel eluliselt ebausutav. R.W oma tunnistuses ei väida, et ta oleks

omaalgatuslikult artikli avastanud ja seoseid teinud. Tema tunnistustest nähtub pigem,

et tal on palutud artikli kohta oma arvamust avaldada (mis kostja hinnangul on olnud

kõigi n-ö tunnistajate artikliga tutvumise ja arvamuse avaldamise ajendiks).

5.3.

Väide, et hageja keeldub välja kolimist, ei ole ebaõige. XX.XX.2021 toimus

üüriruumis põleng. 04.10.2021 esitas üürileandja hagejale üürilepingu ülesütlemise

avalduse. 06.10.2021 teatas hageja, et talle ei ole üürilepingu ülesütlemine

ülesütlemisavalduses toodud tingimustel ja ajal vastuvõetav ja ta ei ole sellega nõus.

Alternatiivi üüripinna vabastamise osas hageja ei pakkunud. Kostja jurist pakkus

hagejale 06.10.2021 vastuses abi asjade väljakolimise finantseerimisel. 10.10.2021

pakkus hageja üürileandjale võtmeid, kuid üüripind oli jätkuvalt hageja asjadest

vabastamata, mistõttu üürileandja ei võtnud võtmeid vastu. Hageja ei oleks saanud

sellisel juhul oma asju üüripinnalt ära viia ja valdust üle anda. 10.10.2021 ja

12.10.2021 pöördus kostja hageja poole ning pakkus uuesti abi välja kolimiseks.

18.10.2021 pöördus kostja jurist hageja esindaja poole ning selgitas, et üürileandjal ei

ole hagejaga muud vaidlust kui üüripinna vabastamine. 19.10.2021 vastuses teatas

hageja esindaja, et hageja ei ole keeldunud üüripinna vabastamisest ning esitas

nõudekirja ja kompromissiettepaneku, millega loetakse üürileping lõppenuks, hageja

saab üüripinnalt oma asjad ning üürileandja hüvitab hageja õigusabikulud seoses

kompromissiettepaneku koostamisega. 28.10.2021 sõlmisid hageja ja üürileandja

kompromissi, millega hageja andis üüriobjekti valduse üürileandjale üle 29.10.2021

ning loobus asjadest, mis pärast valduse üleandmist objektile jäid. Üürileandja tasus

hageja õigusabikulud, et saaks üüriruumi valduse tagasi ning alustada remondiga.

Üürileandja ega kostja ei tunnistanud hageja õigust nõuda õigusabi kulude hüvitamist

olukorras, kus poolte vahel õiguslikku vaidlust ei olnud. 02.11.2021 edastas

üürileandja kostjale hagejast jäänud utiliseerimist vajava prügi, millise kulu kostja

kandis.

5.4.

Kuigi vaidlusaluses artiklis ega ka T.R kommentaaris ei ole hageja kohta

kasutatud sõna „puuküürnik“, ei ole viide „puuküürnikule“ ebaõige. EKI definitsiooni

kohaselt on puuküürnik üürnik, kes ei allu korteriomaniku ja ühiselu reeglitele (nt ei

maksa üüri või makse) ning kellest on raske vabaneda. Wikipedia definitsiooni järgi

on puuküürnik elu- või muu ruumi üürinud füüsiline või juriidiline isik, kes keeldub

üüripinnalt lahkumast. Hagejast kui üürnikust oli keeruline vabaneda, ta ei vabastanud

üüripinda prügist, viivitas valduse üleandmisega. Viivitamisega tekkis üürileandjal

kahju, kuna üürileandjal ei olnud võimalik asuda maja konserveerima ja remontima.

5.5.

Kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Kostja sõnavabadust, s.o õigust

kirjeldada ajakirjandusele oma äris ette tulnud seiku, tuleb kaaluda hageja isikuõiguste

väidetava rikkumisega. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kommentaari ajakirjanikule

andis kostja töötaja, kes kirjeldas isiklikku kogemust. Artiklis avaldatu vastas sellele,

mis toimus hageja ja kostja vahel. Artiklis ei ole hageja identifitseeritud. Eristada tuleb

kostja töötaja ja artikli autori väiteid. Umbisikuline kirjeldus ei tekita ka hagejale ei

varalist ega mittevaralist kahju. Juhul, kui hagejale kahju ka tekkis, siis kostja ei ole

2-21-20016

kahju tekitamises süüdi. Kostja ei saanud ette näha seda, et hagejat tundvad inimesed

hakkavad seostama artiklit hagejaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 11.10.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ning määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3382 eurot, mille mõistis

hagejalt kostja kasuks välja koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et:

− artiklis puudub viide kõnealuse üürniku nimele, vanusele, soole, üüripinna asukohale ja

juhtumi toimumisajale. Samuti ei ole avaldatud pilte üüripinnast ega hagejast;

− artiklis kirjeldatud põlenguga seotud näide on hagejaga seotud juhtum;

− „hageja on puuküürnik“, „üürnik ei ole nõus välja kolima“, „üürnik keeldub välja

kolimast“ on faktiväited.

8. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kuna ajakirjanikule edastas andmed kostja

töötaja, mitte seaduslik esindaja, siis ei saa kostja töötaja esitatud seisukohti üle kanda

kostjale. Kui töötaja vastab tööandja nimel, siis loetakse kolmanda isiku suhtes töötaja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 2 ja § 121 lg-te 2 ja 3 alusel volitatuks tööandjat

esitama. Seega on võimalik, et ajalehe väljaandja kõrval vastutab artiklis avaldatu eest ka

kostja.

9. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja õigusi ei saa rikkuda artikkel, milles talle otse ei

viidata ning teda ei identifitseerita. Olukorras, kus hageja tunneb ennast artiklist ära, viitab

pigem sellele, et hageja vähemalt möönis, et kuna ta ei ole vaidlusalust üüripinda

vabastanud, võib tema käitumine olla artiklis kirjeldatud juhtumi aluseks. Kui hageja ei

pidanud enda käitumist ebaõigeks, ei oleks artiklis kirjeldatud juhtum teda isiklikult

kõnetanud. Lugedes artikleid tekivad inimestel sageli seosed kellegi tuttavaga, mis ei

tähenda seda, et nad tunnevad selle inimese artiklis vaidlematult ära. Ka hageja esitatud

tuttavate kirjalikest ütlustest kokkuvõtvalt nähtub, et nad seostasid artiklis esitatud

asjaolusid hagejaga, kuid ei olnud veendunud, sest vastasel juhul ei oleks vajadust

pöörduda hageja poole ja küsida täiendavaid selgitusi. Hageja tuttavate hilisem reageering

artiklis toodule lähtus hageja enda vastustest neile. Hageja esitatud tuttavate reageeringust

nähtub ka see, et inimese võimekus artiklis avaldatud andmeid interpreteerida on lai (dtl 43,

44).

10. Maakohtu hinnangul ei olnud mõistliku isiku jaoks võimalik artiklist välja lugeda

ebaõiget faktiväidet, et hageja on puuküürnik. Artiklis on välja toodud kolm juhtumit,

milles sõna puuküürnik kasutatakse kahes hagejaga mitteseotud juhtumis. Ka artikli

pealkirjas sisalduv sõna „puuküürnik“ ei ole otseselt suunatud hageja isikule. Iga negatiivse

varjundiga sõna/väljendi kasutamine ajakirjanduses ei saa tuua kaasa vastutust, vaid sõna

kasutamise kontekstist peaks nähtuma selge isikuõiguste riive. Meediaväljaannetes on

tavapärane tähelepanu köitmiseks pealkirjades mängida sõnastuse või lausestusega,

mistõttu tuleb artikli pealkirja tähenduse tõlgendamisel arvestada artikli sisu. Artiklis endas

(dtl 209) ja kostja töötaja ajakirjanikule edastatud andmetes (dtl 167) hagejaga seotud

juhtumis üürniku kordagi puuküürnikuks ei nimetata. Märgitust tulenevalt ei sisaldanud

artikli pealkiri ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid VÕS § 1046 lg 1

mõttes.

2-21-20016

11. Järgmisena hindas maakohus, kas artiklis esitatud väited selle kohta, et „inimene ei

taha lahkuda äsja põlenud majast“, „üürnik aga ei ole nõus välja kolima“ ja „üürnik aga

keeldub ikka välja kolimast“, on ebaõiged. Kui üüritud pinnal asuvad üürnikule kuuluvad

esemed, tal on ligipääs üüripinnale, tal palutakse need ära viia, tehakse ettepanek aidata ja

ta ei lähe asjadele järgi ning ei võta abi vastu, siis on sisuliselt tegemist keeldumisega ning

väited valduse ja võtmete üleandmisest olukorras, kus ei loobuta omandist üüripinnal

asuvale varale, on näiline. Artikkel avaldati 08.10.2021 kell 08.30 (dtl 131), hageja tegi

ettepaneku võtmete üleandmiseks 08.10.2021 kell 10.33 (dtl 176), s.o kaks tundi pärast

seda kui ilmus artikkel. Seega artiklis esitatud faktiväide selle kohta, et üürnik ei ole nõus

välja kolima, oli artikli avaldamise hetkel õige. Esimese vastuse asjade kohta on hageja

andnud kostjale 19.10.2021 kirjas (dtl 182), s.o üheksa päeva pärast üürilepingu eseme

üleandmise tähtaja saabumist. Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS 2009) seletuse

kohaselt on sõna „kolima“ tähendus koos majakraami ja muu varandusega endisest

elukohast uude siirduma. Küsitav on väljendi „inimene ei taha lahkuda äsja põlenud

majast“ EKSS selgituse kontekstis õigsus eraldiseisvalt, kuid artikli teksti kogumis on

arusaadav, et etteheide üürnikule on selles, et ta ei koli välja. Igale ajakirjanduses avaldatud

negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahju hüvitise väljamõistmine.

Maakohtu hinnangul rakendus vastav seisukoht ka faktiväite ebaõigsuse küsitavuse korral.

12. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuli jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus

rahuldamata ka kõrvalnõude viivise väljamõistmiseks.

13. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse

tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja

saata asja maakohtule uuesti arutamiseks. Mõlema kohtuastme menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja artikliga seostatav. Maakohus ei ole

arvestanud hageja viidatud senist kohtupraktikat, kus on leitud, et otseselt kannatanule mitte

viitamine ei välista, et avaldatu käib kannatanu kohta. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-

1-138-02 leiti, et üksnes kannatanu seostamise võimalikkus on piisav, et tal tekiks

mittevaraline kahju. Hageja põhjendas ja tõendas menetluses, et teda seostati artikliga. Seega

ei olnud seostamine pelgalt võimalik, vaid see juhtuski. Maakohus on ka ise vaidlustatud

lahendi p-s 17 selgelt tuvastanud, et hageja tuttavad seostasid hagejat artikliga. Maakohus

keskendus vaidlustatud lahendis üksnes sellele, et artiklis hageja nime ei nimetatud.

Maakohus ei võtnud arvesse hageja väiteid selle kohta, et hageja elukoht asus väikeses XXX

vallas, kus kellegi kodu põleng on väga suur uudis ega jää tähelepanuta. Samuti jättis

maakohus põhjendamatult arvestamata, et hageja töötas sel ajal XXX-na, mistõttu oli ta

väikeses kogukonnas tuntud. Hageja märkis, et väikeses kogukonnas olid kohalikud elanikud

õnnetusest teadlikud ning neil oli lihtne viia kokku hagejaga juhtunud õnnetus artiklis

avaldatud sündmuse ja laimuga. Kõiki mainitud asjaolusid kostja ei vaidlustanud ning selle

üle puudus pooltel vaidlus. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ta hageja

vastavate seisukohtadega ei arvesta. Lisaks ei ole maakohus käsitlenud hageja väiteid ja

tõendeid selle kohta, et ka üürileandja sai aru, et artiklis mõeldakse just tema ja hageja

juhtumit.

2-21-20016

Maakohus ei lähtunud keskmise mõistliku isiku vaatest, leides, et kui hageja ei pidanud enda

käitumist ebaõigeks, ei oleks artiklis kirjeldatud juhtum teda isiklikult kõnetanud. Ka sellisele

seisukohale jõudmisel on maakohus jätnud kõrvale väikese kogukonna ja asjaolu, et elamu

põleng tõmbab eriliselt kogukonna tähelepanu. Maakohus ei ole lähtunud asjaolust, et hageja

oli äratuntav vahetult hiljuti toimunud ja kirjeldatud põlengu järgi. Maakohtu käsitlusest on

järeldatav, et mitte ükski isik, kelle kohta avaldatakse ebaõigeid faktiväiteid, kuid kelle nime

ei ole konkreetselt nimetatud (samas on isik seostatav muude artiklis avaldatud asjaolude

kaudu), ei saakski oma õigusi kaitsta, sest ainuüksi nõude esitamisega see isik tunnistaks ise

faktide tõele vastavust. Selline käsitlus ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 1047,

mille kohaselt peab avaldatud andmete õigsust tõendama andmete avaldaja. Maakohtu

käsitlust ei saa pidada õigeks ka põhjusel, et see sunniks kannatanuid neid ära tundnud

isikutele vastama viisil, millest veelgi enam järelduks, et hageja kohta avaldatud ebaõiged

väited ongi õiged. Siinse vaidluse puhul kirjutati hagejale ja küsiti, kas artiklis avaldatud info

vastab tõele. Kirjadest nähtub, et enne selle küsimuse saatmist hagejale olid need isikud juba

aru saanud ja seostanud artiklit hagejaga. Need isikud ei küsinud hagejalt, kas artiklis käib jutt

hageja perekonnast, vaid nad küsisid, kas artiklis kajastatu on tõene. Tegelikkuses kirjeldasid

hageja tuttavad, et nad tundsid hageja ja tema perekonna artiklist ära, kuid artiklit lugedes jäi

mulje, et hageja perekond on puuküürnikud ja võlglased (mida puuküürnikud tavaliselt on).

Seega on maakohtu järeldus, et hageja tuttavad kahtlesid, kas artikkel räägib hagejast, täiesti

ebaõige. Hageja tuttavate kirjade pinnalt ei ole võimalik maakohtu tehtud järeldusele jõuda.

16. Hageja leiab, et teda näidatakse artiklis puuküürnikuna. Maakohus ei ole hinnanud

artiklis avaldatut kogu artikli kontekstis. Maakohus on jätnud kõrvale asjaolu, et artikkel

tervikuna räägib probleemsetest üürnikest ning ennekõike just puuküürnikest. Ei saa olla

kahtlust, et kogu artikkel ja selles toodud näited reaalsete hiljuti aset leidnud juhtumite kohta

olid nii kostja enda arvates, artikli autori arvates kui ka keskmise mõistliku lugeja arvates

selgelt puuküürnike juhtumite näited. Seega pidanuks maakohus väidete avaldamise

kontekstis tuvastama, et hagejat kajastati artiklis kui puuküürnikku. Maakohus ei ole

põhjendanud ega tuvastanud ka vastupidist, nt seda, et puuküürnikest rääkivas loos on selgelt

eristatav, et ühe loo puhul ei peetud silmas puuküürniku juhtumit, vaid midagi muud. Lisaks

on kostja enda 27.04.2023 menetlusdokumendi lisadena 1–3 esitatust näha, et kostja töötaja

T.R on kasutanud ka ise sõna puuküürnik ning tema vastuse ülesehitusest on mõistlikule

lugejale arusaadav, et ta nimetab ka hagejat puuküürnikuks. Väljend puuküürnik on hageja au

teotav, mistõttu tuleb hageja hagi rahuldada.

17. Hageja kohta avaldatud muud väited olid samuti ebaõiged. Maakohus on hinnanud

väidete sisu põhjendamatult kitsalt ega ole võtnud arvesse, et kogu artikli pinnalt jääb

keskmisele mõistlikule lugejale arusaamine, et hageja elab endiselt põlenud majas sees ning ei

ole nõus sealt ära minema. Keskmisele mõistlikule lugejale ei saa jääda artiklist arusaama, et

üüripinnale jäi üksnes hageja (osaliselt põlenud) vara, mida hageja keeldub ära viimast.

Maakohus on andnud meelevaldse sisu sellele, mida artiklis tegelikult kajastati ja öelda

sooviti. Artiklis ei sisaldu vähimatki viidet selle kohta, et hageja ja tema pere ise kolis

põlenud majast välja, kuid võtmete üleandmine erinevatel põhjustel võimalik ei ole olnud, st

küsimus on üksnes üürilepingu lõpetamises. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja

06.10.2021 kirja kostjale, kus hageja tõi põhjendusena, miks ta ei saa lepingut kostja soovitud

tingimustel selliselt lõpetada mh oma tervisliku seisundi tõttu ja seetõttu, et hagejal puudusid

rahalised vahendid (mille peale kostja pakkus „abina“ tasulisi teenuseid). Kostja seevastu ei

ole tõendanud, et majja sisenemine oleks olnud ohutu ja lubatud või, et hagejal oli kõigeks

piisavalt rahulikult aega.

17.1.

Maakohus ei ole analüüsinud ega arvesse võtnud hageja 11.05.2023 seisukoha

p-s 21 esile toodut: põleng toimus 28.09.2021; 10 päeva hiljem, s.o 08.10.2021

2-21-20016

avaldati vaidlusalune artikkel; kostja oli üürilepingu üles öelnud 04.10.2021 ning

andnud ülesütlemisavalduses tähtaja üüripind vabastada hiljemalt 10.10.2021. Seega

ei olnud artikli avaldamise hetkel isegi saabunud kostja enda antud tähtaeg ehk hagejal

ei saanud enne 10.10.2021 olla kohustust üüripind vabastada. Selle asemel on

maakohus võtnud arvesse üksnes seda, et artikkel avaldati 08.10.2021 kell 08.30 ning

hageja tegi ettepaneku võtmete üleandmiseks 08.10.2021 kell 10.33.

Kuidas sellest järeldub, et hageja ei olnud nõus enne artikli avaldamist mingil juhul

välja kolima, ei ole kohtuotsuse põhjendustest järgitav.

17.2.

Maakohus on tõendeid hinnates jätnud tähelepanuta, et vastusena kostja

04.10.2021 ülesütlemisavaldusele teatas hageja kostjale 06.10.2021 üksnes seda, et

talle ei sobi lepingu lõpetamise tingimused ja kuupäev, st hageja ei andnud mitte

kuidagi mõista, et ta „ei ole nõus välja kolima“, „keeldub välja kolimast“ ning „ta ei

taha põlenud majast lahkuda“. Ei saa olla vaieldav, et hageja ei olnud kohustatud

kostja abi tasuliste teenuste näol kasutama ning tal oli võimalik endal veel lahendus

olukorrale leida. Kostja esitatud tõendeid selle kohta, mis toimus pärast artikli

avaldamist, s.o pärast 08.10.2021, ei saa kohus ebaõigete faktiväidete õigsuse

tuvastamisel arvestada, kuna avaldatut tuleb hinnata avaldamise ajahetke seisuga.

18. Hageja leiab, et avaldatud ebaõiged faktiväited olid hageja au teotavad. Vaidlustatud

otsuses on põhjendatud üksnes seda, et hüvitise väljamõistmine ei ole faktiväidete ebaõigsuse

küsitavuse korral põhjendatud. Praeguses kontekstis on vaidlustatud lahend ka vastuoluline,

kuna eespool jõudis maakohus järeldusele, et avaldatud faktiväited olid õiged. Seetõttu on

ebaselge, miks on hiljem räägitud siiski faktiväidete ebaõigsuse küsitavusest.

Ringkonnakohtul tuleb avaldatud ebaõigete faktiväidete õigusvastasuse ja hageja au teotamise

puhul siiski põhjalikult analüüsida, kas siinsel juhul on tegu hageja talumiskohustusega ning

kas hageja kohta käivatele negatiivse sisuga ebaõigetele faktiväidetele peab järgnema kahju

hüvitise väljamõistmine. Kellegi puuküürnikuks nimetamine ning väitmine, et ta ei taha

põlenud majast lahkuda (kontekstis, millest jääb lugejale arusaam, et inimene keeldub ise

füüsiliselt põlenud majast lahkumast) näitab igal juhul seda isikut äärmiselt negatiivses

valguses. Ka hageja tuttava kirjast nähtub, et tuttavad kaalusid avaldatud väidete tõttu isegi

hagejaga suhtlemise lõpetamist. See tähendab, et mitte keegi ei taha tegemist teha isikuga, kes

on nn puuküürnik. Kellegi kohta niivõrd negatiivse sisuga ebaõigete faktiväidete avaldamine

väärib kahtlemata kahju hüvitise väljamõistmist. Kahju hüvitise suuruse kohta on hageja

põhjendused esitanud hagiavalduses ning jääb nende juurde.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Kolleegium leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada

vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

Apellatsioonkaebust ei rahuldata ning hageja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.

21. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna.

2-21-20016

22. Kolleegium leiab, et maakohus luges õigesti ajalehe väljaandja kõrval artiklis

avaldatud asjaolude avaldajaks ka kostja. Samuti, et hageja õigusi ei saa rikkuda artiklis

avaldatu arvestades, et selles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Ringkonnakohus

nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 645 lg 6).

23. Apellatsioonkaebuse etteheite kohaselt ei ole maakohus vaidlustatud otsuses andnud

hinnangut hageja väidetele põlengu toimumise aja ja asukoha, hageja elukutse ning tema

tuntuse kohta väikeses kogukonnas, samuti sellele, et ka üürileandja mõistis artiklis

käsitletavat juhtumit kui hagejaga seonduvat. Vaidlustatud otsusest ei nähtu maakohtu

seisukohti nimetatud väidete suhtes. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse ja täiendab

vaidlustatud otsuse põhjendusi osas, mis puudutab hageja seostatavust artiklis avaldatud

andmetega ja hindab täiendavalt, kas artiklis avaldatud andmete kogumi põhjal on hageja

keskmise mõistliku lugeja jaoks tuvastatav.

23.1.

Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et artiklis puudub viide kõnealuse

üürniku nimele, vanusele, soole, üüripinna asukohale ja juhtumi toimumisajale ning, et

üüripinnast ega hagejast ei ole avaldatud pilte. Hageja tugineb eelkõige sellele, et

elamu põleng toimus väikeses kogukonnas, mis tõmbab eriliselt kogukonna

tähelepanu ning hageja oli äratuntav vahetult hiljuti toimunud ja kirjeldatud põlengu

järgi. Lisaks töötab hageja XXX-na, mistõttu oli ta väikeses kogukonnas tuntud, st

väikeses kogukonnas levib kiiresti teave, et põlenud majas elas just hageja ning samuti

tundis artiklist juhtumi ära üürileandja.

23.2.

Hindamaks, kas faktiväide riivab isiku head nime, tuleb kolleegiumi hinnangul

mh arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad väited käivad hageja kohta (mh

kaudselt) ning on hagejaga seostatavad, et hageja õiguste rikkumine artiklis toodud

väidetega oleks võimalik. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku

inimese vaatepunktist (vrd RKTKo 3-2-1-67-10, p 21), s.o praegusel juhul keskmise

mõistliku lugeja vaatepunktist. Kohtupraktikast tulenevalt saab isiku kohta andmeid

avaldada ka sellisel viisil, et teabeallikas ei ole isikut ennast otseselt nimetatud, kuid ta

on informatsiooni esitamise kontekstist lähtuvalt kaudsete asjaolude abil tuvastatav.

Näiteks on Riigikohus leidnud, et kohtuotsuse täpne refereering (kontekst) koos

kannatanu eesnime ja perekonnanime esitähega võimaldas tema identifitseerimist

(RKTKo 05.12.2022, 3-2-1-138-02, p 9). Samuti on Riigikohus märkinud, et andmed

võivad riivata isiku head nime ka siis, kui avaldatud teave ei olnud suunatud

konkreetselt kannatanu vastu, vaid isikute grupi vastu, kuhu kannatanu kuulub

(RKTKo 11.02.2004, 3-2-1-11-04, p 11; RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 11).

23.3.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hageja esile toodud asjaolud keskmisel

mõistlikul lugejal seostada vaidlusalust artiklit hagejaga. Keskmine lugeja ei valda

kogu informatsiooni, mis meedias on avaldatud. Hageja tuvastamiseks peaks

keskmine lugeja asuma siinsel juhul koguma täiendavaid andmeid ja neid analüüsima.

Lisaks on tegemist tasulise artikliga, mille lugemiseks peab lugeja olema teinud

tellimuse. Isik ei ole tuvastatav, kui tuvastamisele kulub ebamõistlikult palju aega ning

see on keerukas. Asjaolu, et artiklist tunneb juhtumi ära üürileandja, ei anna alust

jaatada hageja seostamise võimalikkust vaidlusaluse artikliga keskmise lugeja jaoks.

Üürileandja, teades juhtumi aluseks olevaid asjaolusid, ei ole käsitatav keskmise

lugejana, kes asjaga puutumust ei oma. Samuti ei saa keskmise lugeja hulka lugeda

hageja kliente ega muid isikuid, kellele hageja on ise avaldanud täiendavat teavet, mis

võimaldaks neil artiklis kajastatu hagejaga seostada.

23.4.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et hageja õigusi ei saa

rikkuda artiklis avaldatu, milles talle otse ei viidata ning teda ei identifitseerita. Kuna

2-21-20016

hageja ei ole vaidlusaluses artiklis keskmise mõistliku lugeja seisukohalt tuvastatav,

puudub alus asuda seisukohale, et avaldatud andmed käivad hageja kohta. Seetõttu ei

ole tuvastatav hageja isiklike õiguste rikkumine ning deliktiõigusliku vastutuse

eeldused VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 tähenduses ei ole täidetud.

Arvestades, et tuvastatud ei ole, et artiklis avaldati andmeid hageja kohta, ei olnud

maakohtul vajalik hinnata andmete avaldamise õiguspärasust VÕS § 1046 ja § 1047

lg-te 1 ja 3 järgi, mistõttu tuleb vaidlustatud otsusest jätta välja maakohtu otsuse

põhjendused p-des 19–25.

24. Kuigi praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kas siinsel juhul avaldatu puhul oli

tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega, on tulenevalt TsMS §

436 lg-test 4 ja 7 kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on õigusliku hinnanguga, ise

hinnata, mis liiki väidetega tegemist on. Seega ei olnud maakohus seotud poolte

seisukohtadega selle kohta, kas tegemist on faktiväidete või väärtushinnangutega, mistõttu ei

saanud maakohus otsuse p-s 6.3 vaidlusvälise faktilise asjaoluna tuvastada, et „hageja on

puuküürnik“, „üürnik ei ole nõus välja kolima“, „üürnik keeldub välja kolimast“ on

faktiväited.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav

kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks.

27. Kostja lepinguline esindaja esitas 23.03.2026 menetluskulude nimekirja. Sellest

nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi kogusummas 2278 eurot (käibemaksuta) 11,60 tunni

ulatuses. Teenust osutasid vandeadvokaat Arne Ots tunnihinnaga 295–325 eurot/t ja advokaat

Mari Mikson tunnihinnaga 170 eurot/t. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegid kostja

lepingulised esindajad järgmiseid toiminguid:

−

14.10.2024 dokumendi analüüs ja edastamine kliendile: kohtuotsus 0,3 t;

−

15.11.2024

dokumendiga tutvumine

ja

edastamine

kliendile:

apellatsioonkaebus 0,3 t;

−

25.11.2024 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu määrusega menetluse

korraldamiseks ja edastamine kliendile 0,1 t;

−

06.12.2024–09.12.2024 dokumendi ettevalmistamine: vastus apellatsioonkaebusele

9,7 t;

−

12.03.2026 kommunikatsioon: kirjaliku menetluse korraldus ringkonnakohtus

0,2 t;

−

13.03.2026 dokumendiga tutvumine: kohtu 12.03.2026 kiri 0,1 t;

−

17.03.2026 dokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,9 t.

28. Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Kostja menetlustoimingutele

kulunud aeg, mis seondub apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega,

on apellatsioonimenetluses mittevajalik ja üle paisutatud. 12.03.2026 toimingu ning

13.03.2026 toimingu näol on tegemist sama menetlustoiminguga, mida on menetluskulude all

arveldatud kaks korda, mistõttu on tegemist põhjendamatu kuluga. 14.10.2024 toiming

2-21-20016

kohtuotsusega tutvumiseks oli ebavajalik, sest kostjal puudus hagi rahuldamata jätmise tõttu

vajadus otsust edasi kaevata. 19.03.2026 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg

on ülemäärane. Põhjendatud ajakuluks on 15 minutit (TlnRnKo 23.04.2021, 2-20-7013, p 68).

Lisaks ei olnud vajalik mitme lepingulise esindaja kasutamine ning vandeadvokaadi tunnitasu

suurus on ülemäärane. Hageja palus arvesse võtta, et kostja menetluskulud on võrreldes

hageja menetluskuludega ülemäära suured. Hageja hinnangul oleks kostja mõistlikud

menetluskulud mitte üle 595 euro (ilma käibemaksuta).

29. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud vandeadvokaat ja advokaat.

30. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks

peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud

vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite

hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme

esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis

valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või

tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on

selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude

hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli

mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine

kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja

kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev

menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma

menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik

selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid

tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16).

Kostja on põhjendanud, et mitme esindaja kasutamine ei toonud kaasa töö dubleerimist.

Advokaat Mari Mikson koostas menetlusdokumendid vandeadvokaat Arne Otsa

juhendamisel. Vandeadvokaat Arne Ots pidas suhtlust kliendiga. Arvestades, et lepinguliste

esindajate tööjaotus on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt selge ning lepingulised

esindajad ei ole menetluse kestel teinud samu menetlustoiminguid, siis on praegusel juhul

mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad.

31. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga

170 eurot (käibemaksuta, advokaat Mari Mikson) ning tunnihindadega 295–325 eurot

(käibemaksuta, vandeadvokaat Arne Ots). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid,

käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni on kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärad kohased ega ületa

advokaadi ja vandeadvokaadi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

32. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt. 06.12.2024–09.12.2024 menetlustoimingud on seotud vastuse apellatsioonkaebusele

koostamisega. Arvestades kostja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ning mahtu (3 lk),

apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (8 lk) ning vaidluse sisu, mahtu ja keerukust saab pidada

2-21-20016

nimetatud menetlustoimingu põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 5 tundi. 17.03.2026

menetlustoiming on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega. Tegemist ei ole mahuka

dokumendiga. Ringkonnakohus loeb menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 15 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas

asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. 12.03.2026 ja

13.03.2026 tehtud toimingud ei ole samad, nagu väidab hageja. 12.03.2026 tehtud toiming

seondub kommunikatsiooniga ning 13.03.2026 tehtud toiming kohtu 12.03.2026 kirjaga

tutvumisega. Seega pole alust nimetatud menetlustoiminguid põhjendamatuks pidada.

Põhjendamatuks ei ole alust pidada 14.10.2024 menetlustoimingut, sest kliendi huvide

kaitsmiseks on vajalik tutvuda ka maakohtu otsuse põhjendustega. Menetluskulude

põhjendatuse ning vajalikkuse kontrollimisel ei ole õige võtta võrdlusena aluseks vastaspoole

ajakulu, kuivõrd poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-

43-10, p 17).

33. Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu

apellatsioonimenetluses 6,25 tundi, millest advokaadi tööle 5,35 tundi ja ning vandeadvokaadi

tööle 0,9 tundi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1181 eurot ([5,35 x 170] + [0,7

x 295] + [0,2 x 325] = 909,5 + 206,5 + 65 = 1181). Kostja on kinnitanud, et summa ei sisalda

käibemaksu.

34. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus

rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)