3-26-794/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märtsil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-794

Haldusasi

I.V kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19. veebruari 2026.

a otsuse tühistamiseks ja invaliidsuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I.V , esindaja Q.W

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada praeguse määruse avaldamise korral kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.V esitas 30. oktoobril 2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse, milles palus

tuvastada tema invaliidsuse lapseeas ajavahemikus 28. oktoobrist 1986 kuni 30. jaanuarini

2001.

2. SKA 17. detsembri 2025. a teatise nr P5-V2025-393005 kohaselt leidis ekspertarst X.X, et

esitatud dokumentidest lähtuvalt ei ole alust kaebajal tagasiulatuvalt lapsinvaliidsust tuvastada.

3. I.V esitas 23. detsembril 2026 vaide, mille SKA jättis 19. veebruari 2026. a vaideotsusega

nt 5.2-3/32124-6 rahuldamata.

3.1.

SKA selgitas, et puude raskusastet sai tagasiulatuvalt määrata kuni puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse jõustumiseni (s.o kuni 31. detsembrini 1999). Lapsinvaliidsuse

tuvastamine oli reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) varasema

redaktsiooni alusel kehtestatud määrusega. Kui isik taotleb lapsinvaliidsuse tagasiulatuvat

tuvastamist, peab ta esitama dokumendid, mis sisaldavad piisavalt andmeid. Kui lapseeas

esinenud haigusseisund on tõendatud, saab SKA puude raskusastet tagasiulatuvalt tuvastada

kuni 1999. a lõpuni.

3.2.

Menetluses kogutud andmetel on I.V-l tuvastatud selgroo kõrverdus vasakule ja

lampjalgsus, mis on dokumenteeritud alates 1996. a-st. Vaidemenetluses esitas I.V uued

dokumendid, mistõttu küsis SKA ekspertarst Y.Y uue arvamuse. Y.Y 19. veebruari 2026. a

arvamuse kohaselt ei ole I.V puude raskusastet võimalik tagasiulatuvalt tuvastada.

4. I.V esitas 16. märtsil 2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 19. veebruari

2026. a otsuse tühistada. Kaebaja palub tuvastada endal tagasiulatuvalt lapsinvaliidsus. Kaebaja

leiab, et SKA ei arvestanud tema tegelikku terviseseisundit ja abivajadust lapsepõlves.

5. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi (RÕA) taotluse. Probleemi kirjelduseks,

millega seoses kaebaja RÕA taotleb, on märgitud: „Sotsiaalkindlustusameti vaideotsuse

tühistamiseks. Ei ole arvestatud minu tervislike eripäradega alates lapseeast.“ Põhjenduseks,

miks RÕA on vajalik taotleja õiguste kaitseks, on märgitud: „Ilma professionaalse õigusabita ei

suuda taotleja oma õigusi ja huve kaitsta“. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasu kohta on

märgitud „Sotsiaalkindlustusameti puude määramine tagasiulatuvalt alates sünnist saadik või

väikelapseeast. On olemas dokumendid, mis kinnitavad vaideotsuse ebaõigsust“. Kaebaja

taotleb RÕA lähtuvalt oma tervislikust ja majanduslikust olukorrast. Lisatud on kaebaja

majandusliku seisundi teatis.

6. Kohus jättis kaebuse ja RÕA taotluse käiguta, paludes kaebajal selgitada, kuidas on laps-

invaliidsuse tagasiulatuvalt tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik.

7. Kaebaja vastas järgmist.

7.1.

RPKS § 10 lg 1 järgi on isikul, kes on tunnistatud lapsepõlves invaliidiks, õigus minna

vanaduspensionile viis aastat enne üldise pensioniea saabumist. Kuna kaebajal on tuvastatud

puudest tulenev töövõimetus, on see soodustus talle eluliselt oluline majanduslik tagatis. Ilma

tagasiulatuva tuvastuseta kaotab kaebaja seadusliku õiguse minna varem pensionile, kuigi tema

tervisekahjustus on olnud kaasasündinud ja püsiv.

7.2.

Kaebaja haigused diagnoositi alles täiskasvanueas, kuna 40 aastat tagasi oli meditsiini ja

diagnostika võimalused Eestis piiratud. Puude tagasiulatuv tuvastamine viib kaebaja ametliku

staatuse vastavusse bioloogilise tegelikkusega. Kaebaja õppis tavakoolis, ilma diagnoosita ja

toetavate meetmeteta äärmusliku pingutusega vaimse tervise arvelt. Lapsepõlves puudunud abi

on otseses põhjuslikus seoses kaebaja praeguse seisundi ja töövõimetusega.

7.3.

Puude tuvastamine tagantjärele on vajalik pikaajalise sotsiaalse ebaõigluse

heastamiseks. See võimaldab riiklikus sotsiaalkaitse süsteemis hinnata kaebaja elukäiku

tervikuna pikaajalise tervisekahjustuse valguses. See staatus on aluseks korrektsetele andmetele

riiklikes registrites ja tagab kaebajale võrdse kohtlemise teiste samasuguse sündroomiga

sündinud inimestega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja pöördus kohtusse, et vaidlustada SKA hinnangut, mille järgi pole alust tuvastada tal

tagantjärele lapsinvaliidsust. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et ta oli lapseeas invaliid.

9. Kohtusse võib pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Tuvastamis-

kaebusega saab nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 2 p 6). Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb selgitada, miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).

10. Kaebaja leiab, et lapsinvaliidsuse tagantjärele tuvastamine annab talle võimaluse saada

soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 alusel. Kaebaja eksib. See säte ei näe ette

õigust minna varem pensionile inimesele, kellel on tuvastatud invaliidsus lapseeas. Säte näeb

ette sellist last kasvanud inimese õiguse minna varem pensionile.

11. Lapseeas invaliidsuse tuvastamine ei anna kaebajale ka eeliseid riiklikus sotsiaalkaitse

süsteemis. Sotsiaalkaitse süsteemis, sh näiteks töövõime hindamisel ja puude tuvastamisel,

2(3)

arvestatakse inimese asjakohaste terviseandmetega. See, kas inimesel võis lapseeas olla alust

tuvastada invaliidsus, ei ole talle sotsiaalkaitse tagamisel mingil moel määrav.

12. Huvi tuvastada kaebaja invaliidsus lapseeas kui avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav

asjaolu võib olla teda lapsena kasvatanud inimestel, kuivõrd sellest sõltub nende õigus minna

soodustingimustel vanaduspensionile. Tuvastamiskaebuse saab sellisel juhul esitada kaebajat

kasvatanud inimene. Kaebaja ei saa halduskohtus kaitsta end kasvatanud inimeste õigusi. Ka ei

ole alust määrata kaebajale selleks riigi õigusabi.

13. Kohus tagastab kaebuse, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p

1). Samal põhjusel jätab kohus kaebaja RÕA taotluse rahuldamata (HKMS § 111 lg 3).

14. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

15. Määruse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)