1-26-1348/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-26-1348

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

13.märtsil 2026, Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Thea Tikenberg juuresolekul

Prokurör

Anastasia Senetskaja

Kaitsja

Merike Allikmäe osavõtul

Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses

PAVEL GREDIN isikukood 38610307016, xxx keel, valdab xxx keelt, xxx kodanik, xxx, elukoht

xxx, tel: xxx, e-post xxx

Varem kriminaalkorras karistamata

süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

Pavel Gredinit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 20.12.2025 kella 03.08 ajal Harjumaal

Peningi külas Raasiku tee 5 juures suunaga Raasiku poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga

xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,00 mg/l, laiendmääramatusega +/-

0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,91 mg/1). Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p

1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine

tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud

kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Pavel Gredin oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis,

s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (dtl 1–8);

2. Pavel Gredini kahtlustatavana antud ütlused (dtl 9–10);

3. tunnistaja R M P ütlused (dtl 13–14);

4. indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll

(ditl 15–16);

5. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, väljatrükk, õigused (dtl 17–19);

6. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (dtl 20–21);

7. andmed sissetulekute kohta (dtl 22–23);

8. liiklusregistri väljavõte (dtl 27);

9. karistusregistri väljavõte (dtl 28–33).

Pavel Gredin selgitas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end esitatud süüdistuses

täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel

antud ütluste juurde.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud, süüdistatav tunnistab oma süüd ning kohtule

esitatud tõendid on kohtukõlbulikud.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, prokuröri ning kaitsja arvamuse ja uurinud toimiku

materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatud koosseisu

objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku

poolt, kes on joobeseisundis.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt määratletakse

joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi või LS §

69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 38 lg

1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või

tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel

tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel

tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga.

Praegusel juhul ei ole vaidlust, et P. Gredin juhtis 20.12.2025 kella 03.08 ajal Harjumaal Peiningi

külas Raasiku tee 5 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Eelnimetatut kinnitavad

lisaks süüdistatava enda ütlustele ka tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta oli sellel õhtul ära joonud

kolm rumm-koola kokteili ning viimase jõi vahetult enne ärasõitu. Kuna auto remontimisega läks

pikalt, hakkas naine koju magama tahtma ning seetõttu otsustas koju sõita. Garaažist koduni on umbes

6 km ning paar kilomeetri pärast pidas politsei ta kinni. Politsei palus tal puhuda tõenduslikku

alkomeetrisse ja tulemus oli 1 mg/l. Ta teadis, et on alkoholi tarvitanud, aga tundis end kaine ja

adekvaatsena. Süüdistatava ütlused on kooskõlas tunnistaja R. M. Pe ütlustega, mille kohaselt teostas

ta 20.12.2025 koos patrullpolitseinik B. P liiklusjärelevalvet Harjumaal Peiningi külas Raasiku tee 5

juures, kus kella 03.08 ajal peatasid P. Gredini juhitava sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx, mis

liikus Raasiku suunas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et P. Gredin peeti kinni

20.12.2025 kell 03.08 Harjumaal Peningi külas Raasiku tee 5 juures, kuna ta tabati kuriteo

toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo

toimepanijale ning ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vaidlust ei ole ka selles, et P. Gredin juhtis 20.12.2025 kella 03.08 ajal Harjumaal Peiningi külas

Raasiku tee 5 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollist nähtub, et P. Gredinil olid silmnähtavad joobetunnused ning vahetult pärast sõiduki

peatamist kontrollis tunnistaja R. M. Pe ütluste kohaselt patrullpolitseinik B. P süüdisatava joovet

indikaatorvahendiga, mis näitas mõõtetulemiks 1 mg/l. Hiljem kasutades tõenduslikku alkomeetrit

tuvastati lõplik joove 0,91 mg/l kohta väljapuhutavas õhus. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli

kohaselt kasutati 20.12.2025 kell 03.08 P. Gredini seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit

Alcoquant 6020 nr A433110, mille näit oli positiivne ehk 1,00 mg/l. Samuti tuvastati joobeseisundile

viitavad tunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, kiire kõne, kerged häired

koordinatsioonis. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 20.12.2025 kella 03.19–

03.24 ajal P. Gredini seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE

nr ARKM-0086 (taatlemistunnistus nr TTRC-25/00082). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel

juhul 1,04 mg ja teisel juhul 1,00 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning

laiendmääramatust +/-0,09 mg/l, seega oli lõpptulemus 0,91 mg/l. Seega leiab kohus, et alkoholijoove

on P. Gredinil tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lõikega 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et

alkoholi hulk P. Gredini väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale sõiduki

juhtimisel. P. Gredin ei ole vaidlustanud temal mõõdetud joobe määra. Samuti kinnitavad tema

ütlused, et ta jõi enne rooli istumist rumm-koola kokteile ning ühe jõi vahetult enne sõitma asumist.

Pärast palus politsei tal puhuda tõenduslikku alkomeetrisse ja tulemus oli 1 mg/l. Samuti on P. Gredin

20.12.2025 kell 03.08 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, s.o kahtluse tõttu, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi

üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütluste ning eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega leidnud

tõendamist, et P. Gredin juhtis tahtlikult 20.12.2025 kella 03.08 ajal Harjumaal Peningi külas Raasiku

tee 5 juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove –

väljahingatavas õhus 0,91 mg/l), millega ta rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid.

Tulenevalt eeltoodust on täidetud KarS § 424 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida

süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab

teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. KarS § 16 lg 2 sätestab,

et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. P. Gredini objektiivsest

käitumisest – tarvitas alkoholi ning kohe peale seda istus mootorsõiduki rooli – nähtub, et tegu on

toime pandud kavatsetult. P. Gredin tunnistas antud ütlustes, et ta oli vahetult enne juhtima asumist

tarvitanud alkoholi (kinnitas ise, et jõi kolm rumm-koola kokteili ja ühe vahetult enne sõitma asumist),

kuid vaatamata sellele asus ta sõidukit juhtima, et koju sõita. Eeltoodust järeldab kohus, et P. Gredini

käitumine oli eesmärgipärane ning teadlik tegevus. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse

ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes

sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, näitab see, et P. Gredin pani kuriteo toime kavatsetult.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P. Gredin on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3.

jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale KarS § 424 lg 1 kuriteo

toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes

hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka

karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse

eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKK 3-1-1-113-12,

p 9.1). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKK 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku

süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid (vt ka RKKK 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse liigi üle otsustades leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise

karistusega. Aastatel 2024 ja 2025 puudus isikul ametlik sissetulek. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav

et ta saab töötasu ühes kuus umbes 900-1000 eurot, kuid tal ei ole veel ametlikku töökohta. Samuti on

tal võlgnevusi umbes 5000 eurot kohtutäiturite juures ning elatisraha võlgnevus. Vaatamata sissetuleku

olemasolule, mida süüdistatav kohtus kinnitas, ei ole kohtu arvates süüdistatavale igapäevaseks

toimetulekuks kätte jäävate vahendite hulk niivõrd suur, mis tagaks süüdistatavale ka piisavalt rahalisi

vahendeid selleks, et tasuda rahalist karistust ja temalt väljamõistetavaid menetluskulusid. Seega ei

oleks KarS § 424 lg 1 alusel rahalise karistuse mõistmine kohtu hinnangul objektiivselt täidetav.

Samuti märgib kohus, et rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine ei ole põhjendatud

ka seetõttu, et see ei täidaks karistuse eesmärke ega vastaks ka P. Gredini süü suurusele. Seega tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada karistusliigina vangistust.

KarS § 424 lg 1 kontekstis hindab kohus P. Gredini süü suurust keskmiseks. P. Gredinil tuvastati

sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte

vähem kui 0,91 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et tema süü on keskmine, kuna

tema organismis tuvastatud alkoholimäär ületas oluliselt kriminaalvastutuse piirmäära ning tal esinesid

ka selgelt joobele viitavad tunnused. Samas võtab kohus arvesse ka seda, et kuigi ta pani teo toime

väiksema asustusega kohas ja öisel ajal ehk ajal mil liiklustihedus on väiksem ja võimalik oht

kaasliiklejatele väiksem, seadis ta ohtu autos viibinud kaasreisija. P. Gredin ei ole isikuks, kes oma

vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning

toimepandud tegu ei olnud esmakordne ega juhuslik. Kuigi kohtule esitatud karistusregistri väljavõtte

järgi ei ole P. Gredinil kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi, on tal mitmeid arhiveeritud

kriminaal- ja väärteokaristusi, sh mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis kui ka mootorsõiduki

juhtimises alkoholi piirimäära ületades. Isikust lähtuvate riskide hindamisel on lubatud kasutada ka

arhiveeritud karistusandmeid (RKKKm nr 1-15-1446), mistõttu on eelnevalt viidatud karistused

arvestatavad isikut iseloomustava materjalina sõltumata karistuse kehtivusest.

Kergendava asjaoluna arvestab kohus P. Gredini avaldatud kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Samas ei muuda see olematuks fakti, et P. Gredin seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu

nii enda kui kaasliiklejate (eelkõige kaasreisija) elu, tervise ja nende vara ning seda vaatamata

asjaolule, et P. Gredinile etteheidetud tegu pandi toime öisel ajal, kus eelduslikult liikleb liikluses

vähem inimesi. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine joobes, on üks raskemaid liiklusalaseid

süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda

kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. P. Gredin pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes

peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Seetõttu

peab ka mõistetav karistus suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka

tagajärgedest. Kuna süüdistatava süü on keskmine ning tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused, leiab kohus, et süüdistatavale võib kehtivate karistuste puudumise ja kergendava

asjaolu esinemise tõttu mõista karistuse siiski oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P. Gredinile karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendab KrMS

§ 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 4 kuud vangistust.

Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava P. Gredini isikut, sealjuures nii süü

suurust aga samuti kehtivate karistuste puudumist, leiab kohus, et P. Gredinile mõistetud vangistust on

võimalik jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid kohaldades. P.

Gredini käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu

toetada ja kontrollida. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et

süüdistataval on pere, alaealised lapsed ja töökoht, mistõttu karistuse täitmisele pööramata jätmine

distsiplineerib süüdistatavat piisavalt, sest talle on antud mõista, et juhul kui ta ei suuda edaspidi

õiguskuulekalt käituda, pööratakse karistus täitmisele. Arvestades P. Gredini isikut, on karistusest

tingimisi vabastamisel küllaldane 1 aasta 6 kuu pikkune katseaeg.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg

20.12.2025, s.o 1 päev karistusaja hulka.

Kohus leiab, et P. Gredini suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust. KarS § 424 lg 3 kohaselt võib kohus

sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist alates 3 kuust ning KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

kuriteo korral kohaldada kuni kolmeks aastaks. Kuigi KarS § 424 lg 1 järgi süüdimõistmisel ei ole

juhtimisõiguse äravõtmine obligatoorne, ei tähenda see, et seda võib kohaldada üksnes erandjuhtudel.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada, et see ei täida mitte üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna

turvalisust tagavat ülesannet. Kohus arvestab lisakaristuse kohaldamisel P. Gredinil tuvastatud

keskmist joovet ning seda, et temale etteheidetud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole talle

esmakordne ega juhuslik. Nagu kohus eelnevat märkis, puuduvad P. Gredinil nii kehtivad kriminaal-

kui väärteokaristused, samas on isikust lähtuvate riskide hindamisel lubatud kasutada ka arhiveeritud

karistusandmeid (RKKKm nr 1-15-1446), mistõttu on P. Gredini varasemad karistused, s.o Harju

Maakohtu 15.03.2021 otsus, millega karistati teda KarS § 424 lg 1 järgi ning kohtuvälise menetleja

11.07.2024 otsus, millega karistati teda LS § 207 lg 1 ja § 224 lg 1 järgi sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kaheks kuuks, arvestatavad isikut iseloomustava materjalina sõltumata karistuse

kehtivusest. Viimase viie aasta käitumine näitab nii P. Gredini ükskõikset ja hoolimatut suhtumist

liikluskorda ning kaasliiklejate eludesse ja varasse kui ka seda, et temale mõistetud varasemad

karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma juhile keelatud seisundis mootorsõidukit juhtimast.

Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tavapärasest suurem võimalus ja oht, et P. Gredin võib ka

edaspidi samalaadseid süütegusid toime panna. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse,

millises on sõiduki juhtimine keelatud ja asus autot juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamist ning

sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuna juhtimisõiguse saanud isikuna on

süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi

süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võidakse võtta temalt

ära sõiduki juhtimisõigus. Seda enam, et P. Gredinilt on ka varasemalt samalaadsete rikkumiste eest

juhtimisõigus ära võetud.

Kriminaalasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Süüdistatava argumendid selle kohta, et tal on

juhtimisõigust vaja töö tõttu ning sellepärast, et tal on vaja naist ja last tööle ja kooli viia ja sealt tagasi

tuua, ei välista P. Gredinilt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Asjaolu, et tal on töö ja pere, mis sõltuvad suuresti tema

juhtimisõiguse olemasolust, ei heidutanud P. Gredinit alkoholijoobes autot juhtimast ning sellised

asjaolud oli talle teada ka teo toimepanemise ajal. Kohus peab mõistetavaks, et lisakaristuse

kohaldamine mõjutab süüdistatava ja tema lähedaste igapäevaelu, kuid see ei lükka ümber kohtu

seisukohta juhtimisõiguse äravõtmise osas, sest karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega

saa olla tema jaoks meeltmööda ja mugav (vt RKKKo nr 4-24-1237, p 11). Ühtlasi märgib kohus, et

süüdistatava ütlused juhtimisõiguse vajalikkusest on mõneti vastuolulised. Esmalt selgitas P. Gredin

kohtuistungil, et ta viib poja hommikul xx ning kell 15.00 toob tagasi või sõber võtab ta peale. Samas

tõi P. Gredin istungil välja, et hommikul saaks poeg bussiga kooli, aga pärast kooli tuleb transport

tagasi kell 15.00, aga lapse kool saab läbi kell 13.00 ja nad ei taha, et laps oleks kaks tundi õues, sest

võib haigeks jääda. P. Gredini selgitustest saab järeldada, et vaatamata sellele, et lapse kool saab läbi

kell 13.00, tuleb lapsel nii autot kui ühistransporti oodata õues sama kaua ehk kuni 15.00-ni. Ühtlasi

märgib kohus, et xxx võimaldab algklasside lastele pikapäevarühma, mis ongi mõeldud eelkõige

bussiga sõitvatele õpilastele (vt xxx). Seega puudub vajadus lapsel õues külmetada ning lapsel on

võimalik ühistranspordiga koju saada. Teiseks tõi P. Gredin kohtuistungil välja, et kui ta ise sõidab

tööle, siis viib ta naise xxx tööle ja ise sõidab Tallinnasse. Kui töö lõpetab võtab ta naise peale ja toob

koju. Kuna tööpäevad kestavad Eestis üldjuhul kella 17.00-ni, siis jääb kohtule selgusetuks, kuidas P.

Gredin jõuab sõita Tallinnast kella 15.00-ks lapsele xxx järgi, siis uuesti tööle Tallinnasse ja seejärel

pärast tööpäeva lõppu xxx naisele järgi. Sellised P. Gredini ebaloogilised selgitused viitavad pigem

sellele, et süüdistatav otsib erinevaid põhjendusi miks temalt ei tohiks juhtimisõigust ära võtta. Kuna

süüdistatav pole KarS § 50 lg-s 2 märgitud isik, tuleb P. Gredinil mõnda aega oma pere

liikumisvajadus lahendada mõnel muul viisil, kas ühistransporti kasutades või teiste juhtide kaasabil.

Neil asjaoludel leiab kohus, et P. Gredinile tuleb kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse kulud koosnevad kriminaalasjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest

makstud hüvitisest ja sundrahast.

P. Gredini riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4

menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see määratud kaistjale makstud tasu kohtueelses

menetluses 145,08 eurot ning kohtumenetluses 223,20 eurot, seega kokku 368,28 eurot. Kohus on

seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja taotletud mahus on põhjendatud.

KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p

2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära ehk 1329 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid

takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude

hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis

viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei

ole. Samuti ei ole süüdistatav esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud

menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Seega mõistab kohus P. Gredinilt välja KrMS §-de 173 lg

1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest

1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 368,28 eurot. Seega tuleb P. Gredinilt välja mõista

menetluskulud kogusummas 1697,28 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades menetluskulude suurust käib ühekorraga nende tasumine P.

Gredinile ilmselgelt üle jõu, seda ka olukorras, kus tal on veel mitteametlik töökoht ja sissetulek.

Juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid

kohaldades peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude

vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna

süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa

tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist,

küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-

110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Pavel Gredin KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4

kuud vangistust.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Pavel Gredin ei pane

1 aasta ja kuue pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 20.12.2025 s.o 1

päev karistusaja hulka.

Välja mõista Pavel Gredinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1329 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

kaitsetasu 368,28 eurot riigituludesse.

Kohustada Pavel Gredinit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12. kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 141,44 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1697,28 eurot tasuda igakuiste maksetena 12. kuu jooksul

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, LHV AS-is

EE957700771001523585 või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99926700008963. Selgitusse võib märkida: „Pavel Gredin 1-

26-1348, menetluskulud“. Kohtuotsus on kättesaadav ka e-toimiku süsteemi kaudu. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Pavel Gredinilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Pavel Gredin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav

06.04.2026.a.

Kohtunik

Liina Pohlak