3-24-2164/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2164

Haldusasi

M.N kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.N , esindaja Kristi Kool

Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt M.N kasuks välja varalise kahju

hüvitis 749,27 eurot ja viivis 87,54 eurot.

3. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

4. Mõista Rae vallalt M.N kasuks välja menetluskulud 1429,14 eurot.

5. Kaebajal on võimalus taotleda tasutud riigilõivu 5,80 euro tagastamist, esitades

taotluse, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada.

6. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi, kaebaja lapse nimi ja sünniaeg

tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.04.2026

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-24-2164

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.N esitas 30.06.2022 Rae vallale taotluse võimaldada tema lapsele

(sündinud cc.cc.cccc) koht Rae valla munitsipaallasteaias alates lapse 1,5 aastaseks

saamisest sooviga saada lasteaiakoht eetri teeninduspiirkonna (selleks oli Peetri

teeninduspiirkond) lasteaias, esimese eelistusena Aruheina Lasteaias, teise eelistusena

Peetri Lasteaias.

2. Laps sai 1,5-aastaseks dd.dd.dddd. Rae vald taotletud ajaks kohta ei

võimaldanud.

3. Kaebaja pani lapse alates 05.09.2023 Pisi-Peetri Päevahoidu, mis on

eralastehoid. Alates 13.11.2023 läks laps Väike Päike Peetri Lastehoiu eralastehoidu.

4. Kaebaja esitas 05.06.2024 Rae vallale taotluse, milles nõudis tema lapsele

faktiliselt kättesaadava lasteaiakoha võimaldamist, valla õigusvastase käitumise

tulemusel tekkinud kahju hüvitamist ning tulevikus kompensatsiooni tasumist, et

varalist kahju uuesti ei tekiks.

5. Rae vald vastas kaebaja taotlusele 26.06.2024 e-kirjaga, jättes hüvitisnõude

rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2024 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetes kohustada Rae valda andma kaebaja lapsele lasteaiakoht

teeninduspiirkonna lasteasutuses ning mõista välja Rae vallalt varalise kahju (510,43

euro) hüvitis koos viivisega.

7. Rae vald tegi 31.07.2024 lapsele kohapakkumise Rae valla Võsukese

Lasteaeda, kasutamise algusega 21.08.2024. Võsukese lasteaed asus Jüri

teeninduspiirkonnas. Kaebaja loobus sellest pakkumisest 31.07.2024.

8. Rae vald tegi 04.06.2025 lapsele kohapakkumise Rae valla Aruheina lasteaeda,

koha kasutamise alguskuupäevaga 18.08.2025. Kuna kaebaja laps sai lasteaiakoha

Aruheina lasteaias, lõpetas kohus menetluse kohustamisnõude osas (HKMS § 152 lg 1

p 4) ning jätkas menetlust rahalise kahju hüvitamise nõude osas.

9. Kohtu menetluses on hüvitamiskaebus, mis hõlmab ajavahemikku 05.09.2023–

15.08.2025. Vastavalt kaebaja täpsustustele on rahalise nõude suuruseks kokku 752,56

eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Rae vald on lahendamata jätnud kaebaja taotluse lõpetada valla poolne õigusvastane

viivitus koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohase kohustuse täitmisel esimesel

võimalusel ning võimaldada kaebaja lapsele koht faktiliselt kättesaadavas lasteasutuses.

Kaebaja laps sai juba dd.dd.dddd pooleteiseaastaseks ning kaebaja taotles koha võimaldamist

alates sellest kuupäevast. Kaebaja esitas seejuures taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks juba

30.06.2022 ehk kahtlemata mõistliku etteteatamisajaga. Niisiis ei ole põhjust, mis õigustaks

kaebaja lapsele lasteaia koha võimaldamata jätmist.

2)

Lastehoiu toiduraha maksumus oli suurem kui Peetri teeninduspiirkonna

munitsipaallasteaedade toiduraha kõrgeim maksumus (2,5 eurot päev). Perioodil 05.09.2023-

12.11.2023 oli Pisi-Peetri Päevahoius toiduraha 2,9 eurot päev ja perioodil 13.11.2023-

2(13)

3-24-2164

31.12.2024 oli Väike Päike Peetri Lastehoius toiduraha 4 eurot päev. Seega on kaebajale

tekkinud perioodil 05.09.2023–31.12.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes enamtasutud

toiduraha tõttu kahju kokku 346,26 eurot vastavalt kahjuarvestuse tabelis toodud

arvutuskäigule. Alates 01.01.2025 muutis lastehoid toiduraha päevatasu võrdseks Rae valla

munitsipaallasteaia toidurahaga, mistõttu pärast seda kaebajale täiendavat kahju toidurahaga

seoses ei tekkinud.

3)

Ka õppetegevuse lisakulu, mis on seotud asjaoluga, et lastehoius ei ole

munitsipaallasteaiaga võrdväärset õpet, tuleb lugeda kohatasu hulka. Rae valla selgitused,

mille kohaselt on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse

ning tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu, ei ole asjakohased.

KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse

õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse

29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et

õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka

mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6

ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada

õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse

arengu eeldatavad tulemused. Kuivõrd lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus,

ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus

muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Seega on õppetegevuse lisatasu puhul tegemist

kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks võimalikult samasugust teenust, nagu

ta oleks saanud munitsipaallasteaias. Kaebaja lapse lastehoiu kohatasu koos õppetegevuse

lisatasuga oli 2023. a septembris 122,41 eurot, oktoobris 133 eurot, novembris 120,52 eurot,

detsembris 108,75 eurot; 2024. a 123 eurot kuus; 2025. a jaanuarist juulini 132,90 eurot kuus

ning augustis 73,10 eurot. Samal ajal oli munitsipaallasteaias kohatasu 2023. a septembrist

kuni detsembrini 108,75 eurot, 2024. a 123 eurot kuus, 2025. a jaanuarist juulini oleks tulnud

maksta 132,90 eurot kuus ning augustis 69,61 eurot. Kohatasu ja õppetegevuse lisatasu

erinevused esinesid septembris 2023 (24,03 eurot), oktoobris 2023 (24,25 eurot), novembris

2023 (11,77 eurot) ning augustis 2025 (3,49 eurot), moodustades kokku 63,54 eurot, mida

kaebaja tasus rohkem, võrreldes sellega, kui laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias.

Lastehoius toimunud huvitegevuses osalemine ei olnud vabatahtlik, lepingu kehtivuse ajal tuli

vanemal huvitegevuse eest maksta sõltumata sellest, kas tema laps seal osales või mitte.

Kaebajal ei ole võimalik esitada kaebaja ja lastehoiu vahelise lapsehoiuteenuse osutamise

lepingu lisa 1.

4)

Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik

sellele kulunud summat tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 alusel tuludeklaratsioonis tuludest

maha arvata. Rae valla lakooniline kommentaar, et tulumaksu tagastuse hüvitamiseks puudub

alus, ei ole õige. Kui Rae vald oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse,

tasunuks kaebaja 2023. a kohatasu kokku 424,63 eurot (98,38+3x108,75) ning oleks saanud

selle summa koolituskuluna tuludeklaratsioonis tuludelt maha arvata. Sellelt summalt oleks

kaebaja saanud tulumaksutagastust 84,93 eurot. Aastal 2024 olnuks kaebajal võimalik saada

tulumaksutagastust 1200 eurolt ehk kokku 240 eurot. Aastal 2025 oli kaebaja juba 1118,92

euro ulatuses mahaarvamisi teinud ja saanuks veel 81,08 euro ulatuses koolituskulusid maha

arvata ning selle pealt 17,83 eurot tulumaksutagastust saada. Seega oleks kaebajal olnud

tasutud koolituskuludelt õigus tulumaksutagastusele summas 342,76 eurot.

5)

Kohtud on Rae vallale selgitanud KELS-st tulenevat kohustust rohkem kui 10 a jooksul.

Rae valla keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et

tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Selline käitumine on pahatahtlik

ja teadlikult lapsevanemate õiguste kaitset raskendav. Rae vald peaks olukorras, kus nad ei

3(13)

3-24-2164

suuda KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täita, ise pöörduma lapsevanemate poole ja

pakkuma asjakohaseid hüvitisi ning alternatiive lasteaiakohale. Asjaolu, et Rae vald ei ole

soovinud või osanud vajaminevaid lasteaia kohti piisavalt planeerida ja tagada, ei tähenda, et

kaebajal ei oleks olnud KELS § 10 lg-s 1 sätestatud õigust. Rae vald pidi ise leidma viisi,

kuidas enda kohustusi täita, mitte jätma kaebajat ja tema last neile ettenähtud õigustest ilma.

Puudujäägid ettenägelikkuses või soovimatus oma kohustuste täitmist pikaajaliselt planeerida

ei vabastanud Rae valda kohustusest kaebaja lapsele alates tema 1,5-aastaseks saamisest

munitsipaallasteaia koht tagada. Seda on vastustajale ka varasemalt kohtumenetlustes

selgitatud.

KELS § 10 lg 1 teine lause, mis näeb ette võimaluse asendada pooleteise- kuni kolmeaastase

lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul lapsehoiuteenusega, ei ole antud juhul asjakohane.

Sätte mõttes lapsevanema nõusolekul lasteaiakoha asendamine lapsehoiuteenusega ei ole

võimalik olukorras, kus vald keeldub lapsevanemale lasteaiakohta pakkumast ja tema ainus

võimalus on vastu võtta lapsehoiuteenuse koht. Sellises olukorras pole lapsevanemal

valikuvabadust ja lapsehoiuteenusega leppimine ei olnud tingitud tema vabatahtlikust soovist,

vaid valla poolt õigusvastaselt dikteeritud olukorrast. See õiguslik järeldus ei saa vastustajale

teadmata olla, kuna kohtud on korduvalt seda vastustajale selgitanud. Kohtupraktikas

kinnistunud seisukohtade järjepidev eiramine vastustaja poolt ja sellega pidevalt

lapsevanematele, sh kaebajale kahju tekitamine on arusaamatu praktika. Igal juhul on

põhimõtteliselt vale ka seisukoht, et vastustaja ei ole enda kohustusi õigusvastaselt rikkunud

ja sellega kaebajale kahju tekitanud. Vastustaja käitub süstemaatiliselt õigusvastaselt ja on

seejuures rikkunud ka kaebaja õigusi ja kaebajale sellega kahju tekitanud. Vastustaja teab

väga hästi, milline on aastate jooksul kümnete kohtuasjade käigus kinnistunud kohtupraktika,

mistõttu peab olema vastustajale teada tema tegevuse ebaseaduslikkus. Väikeste laste

vanemate selline kiusamine ja kohtumenetluses nende pahatahtlikuks nimetamine on

käitumine, mida üks vald endale lubama ei peaks.

Õige ei ole vastustaja seisukoht, et lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt ei ole vastustaja

kaebajale toidurahaga seoses kahju tekitanud. Kaebaja oli sunnitud erahoidudega lepingud

sõlmima üksnes põhjusel, et vastustaja jättis täitmata enda kohustuse kaebaja lapsele

tähtaegselt munitsipaallasteaia koht tagada. Kuigi võib vastata tõele, et Pisi Peetri hoius oli

munitsipaallasteaiaga võrreldes külluslikum toitlustamine, oli see kaebaja jaoks kallim variant

ja kaebajal ei olnud võimalust terviseampsust ja vahepalast loobuda.

6)

Kaebaja nõuab ka viivist, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113 Kaebaja ei nõustu

vastustaja väitega, et viivise nõue on põhjendamata. Isikul, kellele õigusvastase

tegevusetusega kahju tekitati, on erinormi puudumise korral õigus nõuda riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 alusel seadusjärgses määras viivist kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd käesolevalt erinorm puudub, siis

on see ainus alus viivise nõudmiseks. Kaebaja nõuab viivist järgmiselt:

a. perioodil 05.09.2023–30.06.2024 enamtasutud kohatasu ja toidurahaga

seonduvalt alates vastustaja poole pöördumise hetkest 05.06.2024;

b. alates 01.07.2024 enamtasutud kohatasu ja toidurahaga seonduvalt alates

vastava nõude esitamisest 19.08.2025;

c. 2023. a tulumaksu tagastusega seonduvalt alates 01.10.2024;

d. 2024. a tulumaksu tagastustega seonduvalt alates 01.10.2025;

e. 2025. a tulumaksu tagastustega seonduvalt alates selle sissenõutavaks

muutumisest 01.10.2026.

Kaebaja soovib viivist kuni põhinõude tasumiseni.

Lõplik kahjuarvestuse tabel on esitatud dtl-l 167-172.

4(13)

3-24-2164

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Rae valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse lasteaiakohtade järele,

mistõttu on ka tegemist lasteaiakohtade nappusega. Rae valla poolt on panustatud ja

panustatakse jätkuvalt uute lasteaedade ehitamisse, uute lasteaiakohtade loomisesse.

Vastustaja on teinud teeb jätkuvalt endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti järjepidevalt juurde

luua.

2)

Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lg 4 alusel

kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse

vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord.“ Lasteasutusse koha saamise aluseks on

teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Laps lisatakse oma elukohajärgsesse

teeninduspiirkonna järjekorda oma vanuserühma, avalduse esitamise ajalises järjestuses.

Arvestust lasteasutusse vastuvõtu taotlejate ning lasteasutusse vastu võetud ja sealt välja

arvatud laste üle peetakse e-keskkonnas ARNO. Lasteasutuse direktor kooskõlastab

vallavalitsusega järgmiseks õppeaastaks rühmade liigid ja kohtade arvu lähtuvalt vajadustest

ja võimalustest ning kannab andmed e-keskkonda ARNO hiljemalt 31. märtsiks. Lasteasutuste

rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. 1. aprilli seisuga kontrollitakse

lasteaiakohtade järjekorras oleva lapse ja vanema elukohajärgset registreeringut

rahvastikuregistris Rae valla aadressil. Aprillis tehakse ka kohapakkumised sügisel

vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud kohast loobub, tehakse

kohapakkumisi edasi vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse

kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Ühtegi tingimust, mis

võimaldab anda lasteaiakohta väljaspool järjekorda, teadaolevalt antud juhul ei esine.

3)

Rae vald on teinud pingutusi kaebaja lapsele lasteaia koha leidmiseks. Kuivõrd Peetri ja

Aruheina lasteaedade kohajärjekord pole jõudnud kaebajani ning nendesse lasteaedadesse

pole last võimalik paigutada, pakkus vastustaja 31.07.2024 kaebaja lapsele faktilise lasteaia

kohta Rae valla Võsukese Lasteaias, koha kasutamise algusega 21.08.2024. Paraku kaebaja

loobus sellest faktilisest võimalusest 31.07.2024. Vastavalt KELS § 15 lg-le 2 on vanematele

lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti. Paraku Peetri ja

Aruheina lasteaias vabu kohti pole ning Rae vald on pakkumise tegemisel juhindunud KELS §

15 lg-st 3, mis on kehtiva õigusega igati kooskõlas. Seega vastustaja ei ole keeldunud kaebaja

lapsele faktilise lasteaiakoha andmisest. Kaebaja lapsele pakutakse lasteaiakohta Peetri või

Aruküla lasteaias järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni.

4)

Vastustaja on teadlik KELS § 10 lg-s 1 tulenevast kohaliku omavalitsuse kohustusest.

Lasteaiakohtade jagamisel saab vastustaja lähtuda määrusega kehtestatust. KELS § 10 lg 1

teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse

lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele

kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Selleks sõlmisid 16.09.2023 kaebaja, Pisi-

Peetri Päevahoid ja Rae vald KELS § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015

määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel

kolmepoolse lepingu nr 2023-00257 ja 19.10.2023 kaebaja, Väike Päike Peetri Lastehoid ja

Rae vald kolmepoolse lepingu nr 2023-0321 kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks.

Vastavalt lepingute punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse

eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil

munitsipaallasteaias – 108 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu, kohustus

vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastavalt lepingute punktile 4.4 esitab

lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu kohta ning lepingu

punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse teenuse osutajale ehk

5(13)

3-24-2164

lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud ning kaebaja esitatud nõue vastustaja

vastu on pahatahtlik.

5)

Väike-Peetri Lastehoius sisaldub kuutasus kohatasu ja juba ka õppetegevuse tasu kokku

summas 123 eurot. Õppetegevuse tasu sisaldab koolieelse lasteasutuse õppekava läbiviimist,

liikumistunde, muusikatunde, eneseregulatsiooniprogrammi, digiõppeprogrammi, psühholoogi

ja logopeedi grupivaatlust, lapse individuaalset infosüsteemi, õppevahendeid (kaebuse lisa 5,

kaebaja ja lastehoiu vahelise lepingu punkt 4.1 ja Väike-Peetri Lastehoiu veebileht Väike

Päike Peetri Lastehoid - Väike Päike (lasteklubi.ee). Pisi-Peetri OÜ lastehoiuteenuse lepingu

p. 2.2.2 kohaselt huvialaste tegevuste tasu (muusika-ja liikumistund ning käelised ja

kunstilised tegevused) on 25 eurot kuus ning huvialastes tegevustes osalemine on vabatahtlik

(kaebuse lisa 4, kaebaja ja Pisi-Peetri OÜ lastehoiu teenuse leping).

6)

Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mida ta kaebusele lisatud dokumentidega (sh

arvetega) konkreetselt tõendada soovib. Kaebaja arvutuskäigud on ebaülevaatlikud ning

vastustajale jäävad need ebaselgeks ja on tõendamata.

7)

Lepingute nr 2023-00257 ja 2023-0321 p-de 3.1.6 ja 5.3.1 kohaselt kohustus lapsevanem

katma lapse toidukulu ja maksma teenuse osutajatele ehk eralastehoidudele toidukulu

tähtaegselt. Seega võttis lapsevanem lepinguga kohustuse tasuda ise lapse eralastehoidude

toidukulu täies ulatuses tähtaegselt. Seega nõustus kaebaja tasuma lapse toidukulu täies

ulatuses, vastustaja pole kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda enammakstud

toiduraha eest. Lisaks moodustab toitlustustasu kaebaja ja Pisi-Peetri Lasteoiu lepingu nr

2023-00257 p 2.2.1 kohaselt 2,50 eurot (Aruheina munitsipaallasteaia valmistoit 3x päevas +

terviseamps) ning 0,40 eurot vahepala, mida pakub lastehoid (kaebuse lisa 4, kaebaja ja Pisi-

Peetri OÜ lastehoiu teenuse leping). Munitsipaallasteaias ei saaks kaebaja laps vahepalu, mida

pakub lastehoid, vaid viidatud munitsipaallasteaia valmistoitu 3x päevas. Seega pole ka

toiduraha väidetav kahjuarvestus, summas 2,90 eurot päevas, kaebaja poolt õigustatud.

8)

Kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit, et vastustaja on tekitanud talle kahju enammakstud

tulumaksu näol. Kui kaebajal on õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata,

siis tuleb tal tõendada, et vastavatel maksustamisperioodidel oleks nimetatud 1200 euro sisse

mahtunud ka lasteaia kohatasu ning tal oleks tekkinud õigus tulumaksutagastusele vastustajalt

tema poolt nõutavas summas.

9)

Kaebaja ei ole märkinud, millises summas, millisel õiguslikul ja arvestuslikul alusel ta

vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue põhjendamata.

10) Kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud. Kaebus on esitatud puudustega ja oleks tulnud

tagastada puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuses ei ole märgitud kaebaja aadressi ega

sidevahendite andmeid. Kaebuses ei ole märgitud ka vastustaja aadressi ja sidevahendite

andmeid. Kaebuses ei ole esitatud kaebaja esindaja aadressi. Kaebaja ei ole kaebuses

viidanud, millist asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastuväide kohtu tegevusele

3. Vastustaja leidis vastuses kaebusele, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud,

kuivõrd see oli esitatud puudustega ja oleks tulnud tagastada puuduste kõrvaldamiseks

(kaebuses ei ole märgitud kaebaja aadressi ega sidevahendite andmeid, vastustaja

aadressi ja sidevahendite andmeid, kaebaja esindaja aadressi, samuti ei ole kaebaja

viidanud, millist asjaolu millise tõendiga ta tõendada soovib).

6(13)

3-24-2164

3.1.

Kohtu hinnangul saab vastustaja seisukohta asja menetlusse võtmise osas

pidada vastuväiteks kohtu tegevusele (HKMS § 90), mille rahuldamiseks aga alus

puudub. Esile toodud puudused ei olnud sellised, mis takistanuks kaebuse menetlusse

võtmist. Tuleb arvestada, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja on

esmalt pöördunud kahjunõudes vastustaja poole ja vastustaja on selle nõude ka

sisuliselt lahendanud, otsustades selle rahuldamata jätta. Seega ei ole kohtumenetluses

tõsiselt võetav väide samade tõendite ebaselguse kohta. Vastustajal oli arusaamatuste

korral võimalik tõendite ja selle kohta, mida nendega tõendada soovitakse, küsida

selgitusi juba haldusmenetluses.

3.2.

Tõendite osas saab kaebajalt selgitusi küsida ka eelmenetluses ja seda on kohus

praegusel juhul teinud. Vastavalt kohtu nõudele on kaebaja on esitanud parandatud

ülevaatliku kahjuarvestuse tabeli selle kohta, milliste kuude osas ta kohatasu ja

õppetegevuse lisatasude vahest ja enam tasutud toidurahast tekkinud kahju nõuab ning

millises suuruses see kahju on. Ära on näidatud ka viited vastavatele tõenditele.

Samuti on kaebaja esitanud 2023., 2024. ning 2025. a tuludeklaratsioonid ning välja

toonud, millises suuruses ta saamata jäänud tulumaksutagastusega tekitatud kahju

nõuab. Kaebaja esitatud tõendite osas on mõistlikult võimalik aru saada, et arvete ja

konto väljavõtetega soovib kaebaja tõendada kahju suurust ning ühtlasi vastavate

kuude eest esitatud arvete tasumist enda poolt. Tegemist ei olnud igal juhul

asjaoludega, mis oleks saanud takistada kaebuse menetlusse võtmist, vaid

küsimustega, mida sai ja täpsustatigi eelmenetluse käigus.

3.3.

Mis puudutab aadressiandmete minetusi, siis ehkki kaebaja aadressi ei nähtu

kaebusest, sisaldub see nt koos kaebusega esitatud lapsehoiuteenuse osutamise

lepingus. Vastustaja etteheide aadressiandmete puudumisest, veelgi enam vastustaja

enda aadressi ja sidevahendite andmete märkimata jätmisest, jääb selles kontekstis

arusaamatuks. Efektiivne suhtlus menetlusosalistega oli tagatud ning üksnes neil

asjaoludel kaebuse käiguta jätmine ei oleks olnud kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega.

Kaebuse lahendus

4. Kaebuses nõuab kaebaja vastustajalt enda lapsele õigeaegselt lasteaiakoha

pakkumata jätmisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

6. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu

õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju

ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks

(RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128

7(13)

3-24-2164

lg 3). Kohtupraktikas on selgitatud, et kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja

mõistliku suurusega (Riigikohtu 03.04.2013 otsus nr 3-2-1-19-13, p 11).

7. KELS § 10 lg 1 (kehtis kuni 31.08.2025) sätestas, et valla- või linnavalitsus

loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht

on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga,

võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse

lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Selline kohustus kehtis olemuslikus osas sellisel kujul juba alates

01.07.2002, seega rohkem kui 20 aastat. Teatud muudatusi vastavas osas on tehtud

alates alusharidusseaduse jõustumisest 01.09.2025, mis aga praeguse asja

lahendamisel kõne all olevat ajaperioodi (05.09.2023–15.08.2025) arvestades

kohaldamisele ei kuulu.

8. Sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle poolte vahel ei ole. Kaebaja ja tema

lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Lapsele taotleti lasteaiakohta

teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane – lapsele

(sündinud cc.cc.cccc) taotleti 30.06.2022 lasteaiakohta alates lapse 1,5 aastaseks

saamisest. Laps sai 1,5-aastaseks dd.dd.dddd. Lasteaiakohta lapsele selleks ajaks ei

võimaldatud. Laps hakkas eralastehoius käima 05.09.2023, käies kuni 12.11.2023 Pisi-

Peetri Päevahoius ja alates 13.11.2023 Väike Päike Peetri Lastehoius. Lapsele pakuti

kohta teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias alates 18.08.2025. Kahjunõude

ajavahemiku alguse, s.o 05.06.2024 seisuga ei olnud kaebaja laps lasteaiakohta

saanud, vaid ta sai koha teeninduspiirkonna lasteaeda alates 18.08.2025 ehk 2 aastat

pärast 1,5-aastaseks saamist.

9. Vastustaja viidatud asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga ise kohustuse tasuda

kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha, ei

tähenda seda, et vastava lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kahju tekitanud või

et lapsevanem oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega,

kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et

kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja vastav taotlus esitati vastustajale

ca 4,5 kuud pärast lapse sündi, seega ilmselgelt piisava ajalise varuga.

Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud seega kaebaja vabatahtlik valik. Vastustaja ei

vaidle vastu, et ka juhul, kui kaebaja ei oleks erahoiu kohta otsinud, ei oleks

vastustajal olnud kaebaja lapsele pakkuda kohta munitsipaallasteaias.

10. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubas omavalitsusüksusel tõepoolest vanema

nõusolekul asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses

lapsehoiuteenusega, on Riigikohus selles osas selgitanud, et see eeldab vanema

vabatahtlikku loobumist oma õigusest saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus

peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale

selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg

1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-

22-10, p 35). Praeguse kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli

sisuliselt sundseisus ja sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud

oma kohustuse täitmata ega võimaldanud lapsele lasteaiakohta.

11. Kuna vastustaja jättis antud juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja lapsele

koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka lapsevanema vabatahtlik nõusolek

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

8(13)

3-24-2164

12. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks soovitud ajal pakkunud kaebaja lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

13. Esiteks toob kaebaja välja, et pidi septembrist kuni novembrini 2023. a tasuma

huvialaste tegevuste eest (vastavalt esitatud lepingule muusika- ja liikumistund ning

kunstilised tegevused), mis on munitsipaallasteaias hinna sees, koos kohatasuga kokku

60,05 eurot rohkem, kui oleks tulnud tasuda samal perioodil munitsipaallasteasutuses

käies. Kaebaja toob lisaks kahjuarvestuse tabelis välja, et augustis 2025. a oli

kohatasude erinevuseks lasteasutuses käidud päevi arvestades 3,49 eurot, mida kaebaja

pidi tasuma rohkem.

13.1.

Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse

puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust,

nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava

osaks: KELS § 16 sätestas, et lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on

lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja

korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja

kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii

muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe-

ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis

lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst

ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need

tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Seevastu

lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka

õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.

13.2.

Kohtu arvates on kaebaja esitatud lepingus viidatud tegevused – muusika- ja

liikumistund ning kunstilised tegevused – olemuselt sellised, mis kuuluvad

munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on

hõlmatud lasteaia kohatasuga. Kaebaja on selgitanud, et lastehoius toimunud

huvitegevuses osalemine ei olnud vabatahtlik ning lepingu kehtivuse ajal tuli vanemal

huvitegevuse eest maksta sõltumata sellest, kas tema laps seal osales või mitte. Seega

ei nähtu ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema

jaoks vabatahtlik valik. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud ka sellisel

määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia

teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid huviringe. Kaebajal tuli

vastupidiselt enda lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase

teenuse tagamiseks tasuda täiendavalt ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus

oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi

samaväärse teenuse saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on

põhjendatud vastustajalt nende täiendavate kulutuste ulatuses kaebaja taotletud

summas 60,05 eurot hüvitis välja mõista.

13.3.

Põhjendatuks ei saa lugeda kaebaja nõuet enamtasutud kohatasu 3,49 euro osas

augusti 2025 eest. Kaebajal on augustis 2025 tulnud tasuda erahoius kohatasu koos

9(13)

3-24-2164

õppetegevusega 73,10 eurot (vt dtl 90). Kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele

õigeaegselt koha munitsipaallasteaias, oleks kaebajal tulnud sama kuu eest tervikuna

maksta 132,90 eurot. Arvestades, et kaebaja laps sai koha teeninduspiirkonna lastaeda

koha kasutamise alguskuupäevaga 18.08.2025 ning Rae Vallavolikogu 17.09.2019

määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaevata osa

määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 4 lg 2 sätestas, et esmakordselt lasteasutusse

astumisel arvestatakse esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi

alates esimesest lasteaiapäevast, tuli kaebajal alates 18.08.2025 eelduslikult tasuda

kohatasu 60 eurot, seega on ta vastava kuu eest tasunud kokku 133,10 eurot ehk 0,2

eurot rohkem kui üksnes munitsipaallasteaias käies.

13.4.

Eelnevast tulenevalt on kaebaja pidanud õppetegevuse lisatasude ja kohatasu

erinevuse tõttu tegema täiendavaid kulutusi 60,25 euro ulatuses ning põhjendatud on

vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

14. Teiseks käsitab kaebaja kahjuna enam tasutud söögiraha 346,26 eurot.

Seejuures on kaebaja lähtekohaks võtnud

Peetri teeninduspiirkonna

munitsipaallasteaedade kõrgeima toiduraha päevatasu 2,50 eurot/päevas, millist

lähenemist on õigeks peetud ka kohtupraktikas. Kaebaja esitatud tõenditest ja

kahjuarvestuse tabelist nähtuvalt on kaebaja eralasteasutustes tasunud toiduraha

991,26 eurot (kokku 258 päeva eest). Munitsipaallasteaias kuulunuks tal toidurahana

tasumisele 645 eurot (258 x 2,5 eurot päevas). Seejuures sisaldus munitsipaallasteaias

toiduraha sees terviseamps, samas kui erahoius pidi kaebaja lisapala eest toidurahale

lisaks täiendavalt tasuma. Seega on kaebaja kokkuvõttes tasunud söögirahana 346,26

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui tema laps saanuks käia

teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

15. Viimaks nimetab kahjuna ka 2023., 2024. ning 2025. a saamata jäänud

tulumaksutagastusi. Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või

Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal

õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalsed

kulud (TuMS § 26 lg-d 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse

koolieelse õppekava alusel, ei ole üldjuhul võimalik saada tulumaksutagastust. Kuna

munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal seega olnud võimalik igakuine

kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada. Kuna

erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda

erahoidude puhul tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses

tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida

lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel munitsipaallasteaias.

Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks

maksnud olukorras, kus tema lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt

kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

15.1.

Tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on vastaval

perioodil saanud maksustatavat tulu, kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste

piirmäär on ületatud või mitte. TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib TuMS §-des 26 ja 27

sätestatud mahaarvamisi (koolituskulud ning kingitused ja annetused)

maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte

rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis

maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised.

Sealhulgas võis 2023. a-l tulust maha arvata ka eluasemelaenu intresse kuni 300 eurot.

10(13)

3-24-2164

15.2.

Kahju tekkimiseks peab kaebajal seega olema tekkinud maksustavat tulu,

millest oleks olnud võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata.

Mahaarvamise aluseks on niisiis asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et

mahaarvamist on võimalik teha ja et vastavat mahaarvamist (sh 2023. a osas ka

eluasemelaenu intresside mahaarvamise võimalust arvestades) ei ole juba tehtud.

15.3.

Kaebaja on esitanud kõnealuse kolme aasta tuludeklaratsioonid, millelt nähtub

vastavate mahaarvamiste tegemise võimalus, arvestades juba tehtud mahaarvamisi,

kokku 342,76 euro ulatuses (84,93+240+17,83). Vastustajal tuleb see saamata jäänud

tulumaksutagastus kaebajale hüvitada.

16. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil

05.09.2023– 17.08.2025 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud toiduraha 346,76

eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, tasunud õppetegevuse lisatasudena

60,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning tal jäi tasutud

koolituskuludelt saamata tulumaksutagastust 342,76 eurot. Seega on kaebajale

tekitatud kahju suuruseks kokku 749,27 eurot.

17. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

18. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

19. Selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenenud kohustust. Kui vastustajal

kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema

tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud

hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed

takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada.

Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või

laps.

20. Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist vastavalt alates 05.06.2024

vastustaja poole pöördumisest (nõue kuni 30.06.2024) või alates 19.08.2025 seoses

nõude suurendamisega (nõue alates 01.07.2024) kuni põhinõude täitmiseni.

Tulumaksutagastuse osas on kaebaja viivisenõude sidunud sellega, millal vastava aasta

tulumaksutagastuse nõue sissenõutavaks muutus.

20.1.

Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

11(13)

3-24-2164

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). Kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaebajale lõppes kahju tekkimine

alates 18.08.2025.

20.2.

Perioodi kuni 30.06.2024 puudutav kahjunõue on vastava viivisenõude

algusajaks (06.05.2024) muutunud 261,01 euro ulatuses (st enamtasutud õppetegevuse

lisatasude ja kohatasu 60,25 euro ning enamtasutud toiduraha 200,76 euro osas)

sissenõutavaks ning viivis selle summa osas on 52,64 eurot.1

20.3.

Kuna TuMS § 46 lg-te 3 ja 6 kohaselt tagastab Maksu- ja Tolliamet

enammakstud maksusumma hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks, muutus 2023. a-l

saamata jäänud tulumaksutagastuse nõue 84,93 euro ulatuses sissenõutavaks

01.10.2024 ning viivis sellelt summalt on 13,76 eurot. 2024. a tulumaksutagastuse

(240 euro) osas muutus nõue sissenõutavaks 01.10.2025 ning viivis sellelt summalt on

12,08 eurot. 2025. a tulumaksutagastuse (17,83 euro) osas muutub nõue

sissenõutavaks alates 01.10.2026.

20.4.

Alates 01.07.2024 enamtasutud kohatasu ja toidurahaga (145,50 eurot)

seonduvalt nõuab kaebaja viivist alates vastava nõude esitamisest kohtule 19.08.2025

ning vastav viivisesumma on kohtuotsuse tegemise aja seisuga 9,06 eurot.

20.5.

Seega on viivis kokku 87,54 eurot.

21. Kohus mõistab kokkuvõttes kaebajale kahjuna välja 749,27 eurot. Sellele

lisandub viivis 87,54 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud

viivis).

21.1.

HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis

mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale

teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja

väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1). Alates kohtuotsuse avalikule

teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni lisandub viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahasumma väljamõistmist

puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

(HKMS § 168 lg 11).

21.2.

Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS

§-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude

erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegu. Kaebajal saamata jäänud 2025. a

tulumaksutagastuse osas tuleb viivist arvestada alates 01.10.2026, kui vastustaja ei ole

põhinõude vastavat osa selleks ajaks hüvitanud.

Muud menetluslikud küsimused

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb

1 Siin ja järgmistes alapunktides on viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

12(13)

3-24-2164

menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Esindajakulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11).

23. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1440,88 eurot,

millest riigilõiv on 28,38 eurot ja kulud õigusteenusele 1412,50 eurot.

24. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu kokku 28,38 eurot (nõude suurus oli

enne viimaseid täpsustusi 945,89 eurot, pärast 752,55 eurot, millelt tulnuks tasuda

riigilõivu 22,58 eurot). Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 749,27 eurot, sh

viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude seega 99,6%

ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 22,49 eurot

HKMS § 108 lg 2 alusel.

25. Kaebaja esindajatasu 1412,50 eurot (ajakulu kokku 9 h 25 minutit) on asja

mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning umbkaudu sellises suuruses

esindajakulude hüvitamist lasteaiakoha üle käivates vaidlustes on põhjendatuks peetud

ka senises kohtupraktikas. Kohtule on esitatud õigusabi arve, millelt nähtub kulude

kandmise kohustus summas 1412,50 eurot (dtl 147). HKMS § 108 lg 2 alusel tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindajakulud vastavalt kaebuse rahuldatud

osale, s.o 1406,85 eurot.

26. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

27. HKMS § 104 lg 8 sätestab, et tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus

riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Arvestades lõpliku nõude suurust, on kaebajal võimalus taotleda enamtasutud

riigilõivu 5,80 euro tagastamist, esitades taotluse, kus märgitakse, kellele ja millisele

arveldusarvele riigilõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist (HKMS § 104 lg 81).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)