2-20-18784/91 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

K.A. kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-18784

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik K.A. (ik XXX; elukoht: XXX,

xxxxxxxxxxxxxxx XXX ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Salva Kindlustuse AS (rg-kood 10284984; e-

post XXX)

2. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)

3. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

4. Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553; e-post

XXX )

5. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.A. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Lõpetada K.A. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K.A. usaldusisiku kohustustest K.A. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel

K.A. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 01.03.2021 määrusega välja K.A. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Mart Sikuti. Tartu Maakohtu 10.01.2023 määrusega (jõustus

26.01.2023) lõpetati K.A. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. K.A. kohustustest vabastamise menetluses jäeti

usaldusisik määramata ja kohustati K.A.-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas

hiljemalt 10. juulil ja 10. jaanuaril ning tegema võlausaldajatele väljamakseid iga aasta

5. jaanuariks. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused kokku 15 640,65 eurot (II järgu nõuded).

2. Võlgnik on menetluses esitanud kohtule aruandeid 05.07.2023, 15.01.2024,

04.07.2024, 18.01.2025, 10.07.2025 ja lõpparuande 25.01.2026.

3. Võlgnik töötas kuni koondamiseni MxxxxAxxxxAS (end. Rxxxxxx FxxxxxxAS),

seejärel Rimi Eesti Food AS ja osaühing Sxxxxxxx. Alates 2024. a suvest traumast

tingitud terviseprobleemide tõttu lühiajalised töötamised (LxxxxEESTI OÜ) ja alates

05.01.2026 HxxxxxxOÜ. Samuti on võlgnikule määratud osaline töövõimetus

perioodiks 03.07.2024-02.07.2026. Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud

töötasu, töövõimetoetus, töötutoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, tulumaksutagastus

ja lähedaste rahaline abi. Võlgnik esitas 05.03.2026 kohtule taotluse menetluse

lõpetamiseks kolme aasta möödumise tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

5. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 2 kohaselt,

kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 10.01.2023

kohtumäärusega, mis jõustus 26.01.2023, saab kohus otsustada PankrS § 1933 lg 2 järgi

võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise alates 26.01.2026.

6. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust ja

võlgniku poolt avaldatust.

8. Kohus on K.A. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

9. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. K.A. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel vastavalt

võimalustele töötanud. Alates 2024.a suvest on võlgnik saanud traumast tingitud

terviseprobleemide tõttu töötada vaid lühiajaliselt. Võlgnik on esitanud kohtule

vastavad tõendid terviseprobleemidest ja ravist, mis on takistanud tal tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

10.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded, olnud kohtule kättesaadav ning vastanud

kohtu kirjadele. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

10.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on menetluse kestel olnud töötasu, töövõimetoetus,

töötutoetus, ajutise töövõimetuse hüvitis, tulumaksutagastus ja lähedaste rahaline abi.

Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi

saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule

väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et

võlgniku sissetulek on ületanud mittearestitavat määra vaid kahel korral kui laekus

tulumaksutagastus ning sellest tulenev kohustus oli eraldada 500,41 eurot. Võlgnik on

kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud väljamakseid võlausaldajatele

summas 506,04 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

10.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara,

mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

10.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada

nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14).

Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-

46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

12. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Võlgnik on oma kohustusi menetluse jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

13. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud PankrS

§ 173 nimetatud kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 sätestatud alused, mil kohus

keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K.A. tuleb juhindudes

PankrS § 1933 lg 2 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

15. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded K.A. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.A. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.A. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 25.01.2026 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse

täidetuks. K.A. saab usaldusisiku kohustustest vabastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets