3-25-1418/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1418

Haldusasi

L.M-i kaebus Kaitseressursside Ameti

keelamiseks rakendada sunniraha

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – L.M

Vastustaja – Kaitseressursside Amet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja e-posti aadressid

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.04.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. 11.11.2024 tegi Kaitseressursside Amet (KRA) L.M-ile ettekirjutus-hoiatuse nr 11-

12.1/2024/5054 (11.11.2024 EKH), milles määras terviseseisundi hindamise ajaks 11.02.2025

kell 10:30. 11.11.2024 EKH-s sisaldus ka sunniraha hoiatus (digitaalse kohtutoimiku lehekülg

(dtl) 14).

2. 17.02.2025 teavitas L.M KRA-d, et ei saanud hindamisele minna, kuna oli haigeks jäänud

(dtl 78).

3. 21.02.2025 palus KRA L.M-il selgitada haigestumisega seotud asjaolusid (dtl 21).

4. 26.02.2025 edastas L.M KRA-le selgitused ja tõendid seoses haigestumisega (dtl 87, 91).

5. 26.02.2025 lükkas KRA terviseseisundi hindamise edasi kuupäevale 05.03.2025 (dtl 38 ja

40) ja tegi selles osas kaebajale ka sunniraha hoiatuse. 27.02.2025 vastas KRA L.M-i

pöördumisele ja selgitas veelkord mitteilmumise korral sunniraha hoiatuse kehtivust (dtl 40).

6. 04.03.2025 teavitas L.M KRA-d, et ei saa 05.03.2025 terviseseisundi hindamisel osaleda,

kuna viibib väljaspool Eestit ja on Araabia Ühendemiraatide resident (dtl 41).

7. 07.03.2025 esitas KRA selgitused kaebajale vastuseks kaebaja 04.03.2025 kirjale, milles

selgitas, et ei arvesta kaebaja toodud põhjendusi hindamisele mitte ilmumiseks (dtl 19 ja 42).

8. 07.03.2025 tegi KRA L.M-ile sunniraha rakendamise teatise nr 8-7/2025/582 (dtl 44).

9. 08.04.2025 esitas L.M KRA-le vaide, mis registreeriti 09.04.2025, 11.11.2024 EKH ja

sellele järgnenud sunniraha rakendamise peale (dtl 22), mille L.M selgitab, et ta ei saanud

ilmuda hindamisele 11.02.2025, kuna viibis haiguslehel ajavahemikus 11.–17. veebruar 2025 ja

vastavad meditsiinilised dokumendid, sealhulgas haigusleht ja epikriis, edastati ametile

26.02.2025.

10.15.04.2025 otsusega nr 13-1/2025/138 tagastas KRA L.M-i vaide (dtl 9).

11.16.04.2025 pöördus L.M KRA poole seoses vaide tagastamisega (dtl 11).

12.02.05.2025 kirjaga nr 13-1/2025/161 on KRA L.M-ile vastanud, et nad on 16.04.2025

saadetud e-kirja kätte saanud ning võtavad esitatud seisukohad arvesse (dtl 20).

13.21.05.2025 võttis kohus peale käiguta jätmist menetlusse L.M-i 13.05.2025 kaebuse KRA

keelamiseks rakendada sunniraha (dtl 69 jj).

14.06.02.2026 määrusega esitas kohus vastustajale täiendavad küsimused, selgitas kaebajale

tõendamiskoormist ja tõendamist vajavaid asjaolusid (dtl 81) ning määras aja läbi vaatamisele

kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

15.Kaebaja on seisukohal, et esineb alus keelata KRA-l rakendada 11.11.2024 EKH-d

kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

15.1.

Tervisekontrollile mitteilmumine 11.02.2025 toimus seetõttu, et kaebaja oli perioodil

haigestunud ja töövõimetuslehel (11.02–17.02.2025). Vastavad meditsiinilised tõendid —

haigusleht ja epikriis (diagnoos B34 – täpsustamata viirusnakkus) — edastati vastustajale

26.02.2025 e-kirja teel. Kinnituseks on olemas saatmise koopia.

15.2.

Sunniraha määramine oli meelevaldne ja põhjendamatu. Vaatamata esitatud tõenditele ei

võtnud KRA neid arvesse ega tühistanud sunniraha määramist, mis on vastuolus

haldusmenetluse seaduse § 5 ja HKMS § 44 lg 1 mõttega. Selline tegevus kahjustab kaebaja

õiguspärast ootust ja proportsionaalsuse põhimõtet.

15.3.

KRA on rikkunud kutsete etteteatamise nõudeid. KVTS § 33 lg 1 kohaselt peab

tervisekontrolli kutse esitama isikule vähemalt 30 päeva enne kontrolli toimumist. Kaebaja

kutse 11.02.2025 kontrollile saabus vaid 7 päeva varem, mis on selge seaduserikkumine. Samuti

pakuti uut aega 05.03.2025, ent ka sellele ei olnud võimalik ilmuda, kuna kaebaja viibis Araabia

Ühendemiraatide residendina komandeeringus. Kaebaja teavitas sellest ametit ning palusin

edaspidi kutseid vähemalt 3 kuud ette, et tagada reaalse võimaluse ilmuda.

15.4.

L.M kinnitab, et viibis määratud terviseseisundi hindamise ajal välismaal tööalases

komandeeringus. Kaebaja töö iseloom eeldab rahvusvahelist liikumist ning komandeeringud

2 (7)

võivad tekkida lühikese etteteatamisajaga. Antud juhul kutsuti kaebajat tööalasele

komandeeringule telefoni teel ning see toimus vaid kaks päeva enne määratud terviseseisundi

hindamise kuupäeva. Oluline on rõhutada, et kaebaja ei ole Eesti Vabariigi resident ega ela

püsivalt Eestis. Seetõttu ei ole kaebajal alati võimalik viibida Eestis või reageerida väga

lühikese etteteatamisajaga määratud toimingutele, eriti olukorras, kus kaebaja tööandja kutsub

kaebajat välisriiki tööülesannete täitmiseks. Seega oli kaebaja mitteilmumine objektiivselt

tingitud asjaoludest, mis ei sõltunud kaebaja tahtest ega olnud kaebaja poolt kontrollitavad.

Sellest tulenevalt tuleb kaebaja mitteilmumist käsitleda mõjuva ja objektiivselt põhjendatud

põhjusena.

15.5.

Lisaks juhib kaebaja tähelepanu ka vastustaja tegevuses esinevatele vastuoludele.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et KRA lükkas ettekirjutuse täitmise tähtaja edasi ning

määras uueks tähtajaks 05.03.2025. Sellest hoolimata on sunniraha rakendamise teatises

viidatud asjaolule, nagu oleks sunniraha aluseks kaebaja mitteilmumine 11.02.2025. Selline

käsitlus on vastuoluline ja tekitab põhjendatud kahtluse sunniraha rakendamise õiguspärasuse

suhtes. Kui vastustaja ise aktsepteeris kaebaja mitteilmumise põhjendusi ja pikendas

ettekirjutuse täitmise tähtaega, ei saa samaaegselt tugineda varasemale kuupäevale kui

sunniraha kohaldamise alusele.

15.6.

Samuti tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse ja

õiguspärase ootuse põhimõtet. Haldusorgan peab oma tegevuses tegutsema järjekindlalt ja

õiguspäraselt ning vältima olukordi, kus isikule pannakse kohustusi või kohaldatakse

sunnimeetmeid vastuoluliste või ebaselgete otsuste alusel.

Vastustaja seisukohad

16. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu kokkuvõtvalt

järgmistel põhjendustel:

16.1. Dokumendid toimetati kätte nõuetekohaselt ja sunniraha rakendamise kord oli korrektne.

Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus (nr 11-12.1/2024/5054) ning sellele järgnenud sunniraha teatis

on vastustaja hinnangul õiguspärased (KVTS § 15 ja HMS § 79 viidetest)

16.2. Dokumentide kätte toimetamise korda on nõuetekohaselt järgitud. Esmaseks

kättetoimetamise viisiks on eesti.ee kaudu teabevärav (KVTS § 15 lg 1) ning dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel kättesaadavaks tegemisest (KVTS § 15 lg 3).

Ettekirjutus koostati 11.11.2024 ning loeti kättetoimetatuks 12.12.2024, samas terviseseisundi

hindamine oli määratud 11.02.2025, mis tagas piisava etteteatamisaja. Kuigi seadus ei kohusta,

edastati teave lisaks e-kirja ja SMS-i teel, et tagada info jõudmine adressaadini. Vastustaja

vaidlustab kaebaja väite, et kutse saabus vaid 7 päeva enne, ja rõhutab, et seadus ei nõua kutse

kättetoimetamist 30 päeva enne hindamist.

16.3. 27.02.2025 kirja nr 8-2/2025/1252 puhul oli tegemist tavalise vastuskirjaga, mille

eesmärk oli kaebaja pöördumisele vastamine ja olukorra selgitamine, mistõttu ei olnud

nimetatud kiri edastatud Eesti teabevärava teenuse kaudu. Vastus edastati 27.02.2025 kaebaja e-

posti aadressile XXX, millelt kaebaja oli eelnevalt vastustaja poole pöördunud. Täiendavalt

selgitab vastustaja, et sõltumata muudest kättetoimetamise viisidest tehakse kõik dokumendid

(sh vastuskirjad) puudutatud isikule alati kättesaadavaks ka kaitseväeteenistuse veebis. Seega ei

ole dokumendi kättesaamine piiratud ühe edastamisviisiga, vaid isikul on võimalik tutvuda

dokumendiga erinevate kanalite kaudu - antud juhul kas e-posti teel saabunud kirja avades või

tutvuda dokumendiga kaitseväeteenistuse veebi vahendusel. Käesoleval juhul on tõendatud, et

ameti vastuskiri nr 8-2/2025/1252 on kätte toimetatud (isiku poolt avatud) kaitseväeteenistuse

veebi vahendusel. Vastusega kaebusele 20.06.2025 esitas vastustaja tõendi (vt 20.06.2025

vastustaja vastus kaebusele lisa 4), mis tõendab dokumendi

kättetoimetamist

kaitseväeteenistuse veebi vahendusel ning kujutab endast ameti asjakohase infosüsteemi

registrist (kaitseväekohustuslase registri) pärinevat väljavõtet. Nimetatud väljavõttes on

3 (7)

märgitud kuupäev ja kellaaeg (27.02.2025 kell 12:42), millal puudutatud isik on dokumendi

kaitseväeteenistuse veebi vahendusel avanud.

16.4. Kaebaja ei ole taotlenud kättetoimetamist muul viisil, mistõttu vastustajal polnud

kohustust kasutada alternatiivseid kanaleid (vt KVTS § 15 lg 2 ja lg 4). Kaebaja

terviseseisundiga seotud väidet arvestati, kuid vastustaja hinnangul ei anna see alust kohustuste

vältimiseks arvestades varasemaid korduvalt ilmumata jätmisi.

16.5. Ei vaielda, et kaebaja puudus 11.02.2025 hindamiselt ning esitas seejärel tõendid

haigestumise kohta, mis kattusid 11.–17.02.2025 perioodiga. Vastustaja arvestas neid tõendeid

ega rakendanud selle puudumise eest sunnivahendit. Ettekirjutuse täitmine lükati vastu tulles

edasi 05.03.2025 kuupäevale ning teated edastati e-posti ja kaitseväeteenistuse veebi kaudu.

04.03.2025 teatas kaebaja, et viibib välismaal, mida vastustaja ei käsitanud vääramatu jõuna ega

mõjuva põhjusena hindamiselt puudumiseks. Pärast 05.03.2025 mittetäitmist anti 07.03.2025

teade sunniraha rakendamisest ja 10-päevane tähtaeg tasumiseks (kättetoimetamine KVTS § 15

järgi), kaebaja 08.04.2025 vaie tagastati HMS § 79 alusel ning hilisem kirjavahetus ei muuda

sunniraha rakendamise õiguspärasust.

16.6. Vastutaja juhib tähelepanu kaebaja varasema 12-kordse ilmumata jätmise mustrile alates

2020. aastast.

16.7. Vastustaja hinnangul, arvestades kaebaja teadlikkust ameti poolt pandud kohustusest ning

selle täitmata jätmise õiguslikest tagajärgedest, ei mõjuta sunniraha rakendamise teatises nr 8-

7/2025/582 märkimata jäänud lause ettekirjutuse täitmise tähtaja edasilükkamise kohta

sunniraha rakendamise õiguspärasust. Kaebaja pidas vastustajaga kirjavahetust 11.02.2025

terviseseisundi hindamisele mitteilmumise osas. Lisaks ei ilmunud ta terviseseisundi

hindamisele täiendavalt määratud ajal, s.o 05.03.2025. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja

esitatud mitteilmumise põhjendus käsitletav mõjuva põhjusena.

KOHTU PÕHJENDUSED

17.Vaidluse keskne küsimus on, kas KRA on 11.11.2024 EHK ja 26.02.2025 ning 27.02.2025

tähtaja pikendamise kirjade alusel asunud kaebaja suhtes sunniraha rakendama õiguspäraselt.

18.ATSS § 8 lõike 1 kohaselt on sunnivahendit (sh sunniraha) lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning ettekirjutust ei ole hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha rakendamise õiguspärasus ei sõltu sunniraha

rakendamise aluseks oleva ettekirjutuse õiguspärasusest. Samas tuleb sunniraha rakendamisel

arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha rakendamine isikule, kellel ei ole

objektiivselt võimalik ettekirjutatut tegu teha, ei ole proportsionaalne ja on seega õigusvastane

(vt nt RKHKo 12.04.2022, 3-19-2051/49, p 12).

Ettekirjutus- hoiatus ja tähtaja edasilükkamine

19.11.11.2024 tegi KRA L.M-ile 11.11.2024 EKH, milles määras terviseseisundi hindamise

ajaks 11.02.2025 kell 10:30. 11.11.2024 EKH-s sisaldus ka sunniraha hoiatus (dtl 14). See

EKH on kehtiv. 11.11.2024 EHK on loetud kaebajale kätte toimetatuks KVTS § 15 lõike 3

alusel teabevärava teenuse kaudu (dtl 37), mis on senises kohtupraktikas loetud lubatavaks

kättetoimetamise viisiks (vt nt TlnRnKm 20.06.2025 nr 3-25-1498/6 ja 13.06.2025 nr 3-23-

2840/15). Samuti on kättetoimetamise teatise väljavõttelt näha, et dokumendi saatmise osas on

kaebajale saadetud teavitus ka tema e-posti aadressile (dtl 76-77).

20. KRA lükkas 11.11.2024 EHK täitmise edasi kuupäevale 05.03.2025, mis ei olnud

kaetud töövõimetuslehega (dtl 38-40). 26.02.2025 ja 27.02.2025 kuupäevaga vastused, millega

tähtaega pikendati, on vastustaja poolt kaebajale edastatud e- posti aadressile XXX, millelt

kaebaja oli vastustajale pöördunud. Vastustaja 27.02.2025 kuupäevaga vastus pöördumisele

toimetati kaebajale kätte samal päeval, s.o 27.02.2025 kaitseväeteenistuse veebi vahendusel (dtl

4 (7)

79). Seega oli kaebaja teadlik tähtaja edasilükkamisest. Vastustaja 26.02.2025 ja 27.02.2025

kirjadest nähtuvad selged hoiatused sunniraha rakendamiseks (dtl 38 ja 40).

21. Kokkuvõttes on 11.11.2024 EHK ja 26.02.2025 ning 27.02.2025 kirjaga ettekirjutuse

täitmiseks uue tähtaja andmine toimetatud kaebajale kätte ja kõikidel juhtudel nähtub väga

selge hoiatus sunniraha rakendamise kohta.

22.Kohus selgitab, et Eesti Vabariigi kodanikuna on kaebaja teadlik temal lasuvast kohustusest

osaleda riigikaitses ning seega peab ta olema ka teadlik kohustusest osaleda KRA

terviseseisundi hindamisel. Kohtu hinnangul on KRA teinud omalt poolt kõik vajaliku ja

mõistliku selleks, et ettekirjutus ja hoiatus kaebajale kätte toimetada. Põhiseaduse § 124

kohaselt on Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest ning kuna puudutatud isikut ei

ole kaitseväeteenistusest vabastatud, siis on ta kaitseväekohustuslane, kes pidi endale selgeks

tegema, mil viisil kaitseväeteenistusse kutsumine toimub ning mil viisil ta kättesaadav olema

peab. Kutsealune peab ise hoolitsema selle eest, et tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava

teenuse kaudu saadetud dokumentidega ning iga kutsealuse kohustus on teha endale selgeks,

mida ta peab oma riigikaitsekohustuse täitmiseks tegema ja mil viisil pädevad asutused tema

poole vajadusel pöörduvad, samuti korraldama oma elu selliselt, et ta oleks neile asutustele

kättesaadav.

23.KRA ei rikkunud 11.11.2024 EHK kaebajale kättetoimetamisel KVTS §-i 15 ega HMS-i

asjaomaseid sätteid. KVTS § 15 kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA

dokumentide kättetoimetamise kohta. KVTS § 15 lõike 1 kohaselt toimetab KRA KVTS alusel

kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte

elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee. KVTS § 15 lõike 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse

kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole

tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise

kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal

KVTS § 15 lõike 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti

aadressil või sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud

kontaktandmed. Kohtule ei nähtu toimikus olevast kirjavahetusest KRA-ga ja kaebaja ei ole

esitanud ise ka muid tõendeid, et kaebaja oleks pöördunud KRA poole selge taotlusega

toimetada talle dokumendid kätte muul kui KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Sellest

hoolimata on KRA kaebajale saatnud ettekirjutus-hoiatuse ja tähtaja pikendamise kirja ka e-

posti aadressile tagades omal algatusel kaebaja õiguste intensiivsema kaitse.

Mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks

24.Algselt määratud terviseseisundi hindamise aeg oli 11.02.2025 kell 10:30. 11.11.2024 EHK

loeti KVTS § 15 lõike 3 kohaselt L.M-ile kättetoimetatuks 12.12.2024. Seega on väär on

kaebaja väide, et EKH oli kaebajale kätte toimetatud 7 päeva enne terviseseisundi hindamist.

KVTS-st ei tulene, mitu päeva enne terviseseisundi hindamist tuleb ettekirjutus-hoiatus isikule

kätte toimetada. Seega tuleb selleks jätta mõistlik aeg (HMS § 5 lg 4). Nähtub, et kaebajale jäi

kättetoimetamisest alates aega ca kaks kuud tervisseisundi hindamiseni, mis on piisav aeg, et

oma isiklikud- ja tööasjad ümber korraldada.

25. Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest

viivitamata teatama haldusorganile (HMS § 42 lg 2, KVTS § 1 lg 2). Mõjuv põhjus eeldab, et

tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on

tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa.

26.04.03.2025 teavitas L.M KRA-d, et ei saa 05.03.2025 terviseseisundi hindamisel osaleda,

kuna viibib väljaspool Eestit (dtl 41). Kaebaja hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega, mis

mitte ilmumist terviseseisundi hindamisele vabandab ja sunniraha rakendamise õiguspärasuse

välistab. Kaebaja palub kohtul arvestada kaebaja kinnitusega, et kaebaja ei ole Eesti Vabariigi

5 (7)

resident ega ela püsivalt Eestis ja seetõttu ei ole tal alati võimalik viibida Eestis või reageerida

väga lühikese etteteatamisajaga määratud toimingutele, eriti olukorras, kus kaebaja tööandja

kutsub teda välisriiki tööülesannete täitmiseks (dtl 95).

27.Esmalt märgib kohus, et sõltumata kohtupoolsetest selgitustest, et kaebajal tuleb välismaal

töötamisega seotud asjaolusid tõendada (dtl 82), ei ole kaebaja esitanud oma väidete kinnituseks

mitte ühtegi tõendit. Juba see välistab kaebaja toodud põhjenduste lugemise mõjuvaks

põhjuseks. Teiseks viitab vastustaja kohaselt, et kaebaja on teadlik oma kohustusest osaleda

riigikaitses, samuti ka kohustusest läbida terviseseisundi hindamine alates aastast 2018, mil ta

kutsealusena arvele võeti. Haakuvalt oli kaebajal võimalus viivitamata taotleda uut

terviseseisundi hindamise aega enne välismaale lahkumist juhul, kui vastustaja pakutud uus

kuupäev 05.03.2025 ei sobinud mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta seda

oleks teinud. Üks päev enne terviseseisundi hindamist teavitamine enda välismaal viibimisest, ei

ole mõjuva põhjuse põhistamiseks piisav. Kolmandaks, kaebajal on kutsealusena kohustus

ilmuda ettekirjutuses ettenähtud ajal terviseseisundi hindamisele. See tähendab ka kohustust

oma töö ümberkorraldamiseks viisil, mis selle kohustuse täitmist võimaldab. Tööst tulenevad

asjaolud saavad olla korduvaks mitteilmumiseks mõjuvaks põhjuseks erandlikel juhtudel,

eelkõige siis, kui sellega seoses satub ohtu isiku võimalus töökohal jätkata, mis mõjutab

vahetult isiku toimetulekut. Selliseid põhjendusi ega tõendeid kaebaja esitanud ei ole.

Neljandaks nähtub vastustaja selgitustest, et kaebaja terviseseisundi hindamisele ilmumise

kohustuse ja selle menetlusega kursis, olles jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata 12

korral (dtl 21), millest johtuvalt ei saa kaebaja tugineda sellele, et ta ei mõistnud piisavalt

mitteilmumise põhjendamise kohustust.

Sunniraha rakendamise faktiline alus ja proportsionaalsus

28. Sunniraha rakendamise teatises 07.03.2025 (dtl 44) on viidatud, et selle aluseks on

järgmine: „11.11.2024 ettekirjutuse nr 11-12.1/2024/5054 alusel kohustati teid, L.M, läbima

11.02.2025 terviseseisundi hindamine. /…/Määratud ajal ja kohas te terviseseisundi hindamisele

ei ilmunud ega esitanud 14 päeva jooksul vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata

jätmise kohta.“. KRA oli aga ettekirjutuse täitmise tähtaja 26.02.2025 edasi lükanud kuupäevale

05.03.2025. Seega sisaldub sunniraha rakendamise teatises väär viide sellele, millisele

terviseseisundi hindamisele kaebaja ilmunud ei ole, s.o vale faktiline alus HMS § 56 lg 2).

29. KRA selgitas kohtumenetluses viga sellega, et tavapäraselt sisaldab sunniraha teatis ka

märget ettekirjutuse täitmise edasilükkamise kohta, juhul kui see on aset leidnud. Käesoleval

juhul jäi sunniraha rakendamise teatise tekstist vastav osa välja, kuna kliendikonsultant ei

lisanud seda eeltäidetud teatisele, mistõttu sisaldab teatis üksnes eeltäidetud informatsiooni.

30. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Vastustaja selgitas kaebajale

07.03.2025 kirjas, et seoses 05.03.2025 tervisseisundi hindamisele mitte ilmumisega

rakendatakse sunniraha (dtl 42). Sellele kirjale ei ole sunniraha rakendamise teatises viidatud,

kuid teatise, vastuskirja koosmõjus ja eelnevate sunniraha hoiatuste koosmõjust pidi kaebaja

mõistma sunniraha rakendamise faktilist alust – mitte ilmumine 05.03.2025 hindamisele. Isegi

kui asuda seisukohale, et 07.03.2025 rakendamise teatis oli formaalselt õigusvastane, siis

praegusel juhul ei mõjutaks see sunniraha rakendamise õiguspärasust, kuna sunniraha

rakendamise materiaalsed eeldused on täidetud (kehtiv ettekirjutus ja sunniraha hoiatus on

isikule kätte toimetatud, tervisseisundi hindamisele mitte ilmumine ei ole vabandatav).

31. Sunniraha suurus (640 eurot) ei ületa KVTS § 226 lõikes 2 sätestatud piirmäära. L.M-i

on alates 2020. aastast kutsutud terviseseisundi hindamisele korduvalt (12 korral) (dtl 21) ja

need on siiani läbimata, mistõttu ei saa sunniraha suurust pidada ülemääraseks.

6 (7)

Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

32.KRA on sunniraha rakendanud õiguspäraselt, mistõttu jääb keelamisnõue rahuldamata.

33.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda

ning neid ei hüvitata (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda

kanda (HKMS § 109 lg 1).

34.Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja e-posti aadressid

tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas

mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4

ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)