2-22-16275/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 23. veebruari 2026 otsus osas, milles kohus jättis V G (resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas on otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1 ja 3).
Legislator headnote
AI generated2-22-16275/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tühistada Harju Maakohtu 23. veebruari 2026 otsus osas, milles kohus jättis V G (resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas on otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1 ja 3).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Kohtujurist
Katalyn Tähismaa
Määruse tegemise aeg ja koht
27. märts 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-16275
Tsiviilasi
V G hagi V G vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise
saamiseks
Tsiviilasja hind
123 102,74 eurot
Menetlustoiming
Kohtuotsuse osaline tühistamine, kompromissi kinnitamine
ja asjas menetluse lõpetamine ning poole tasutud riigilõivu
tagastamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja V G (isikukood xxx), lepinguline esindaja V K
Kostja V G (isikukood xxx), lepinguline esindaja S M
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 23. veebruari 2026 otsus osas, milles kohus jättis V G
hagi V G vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks rahuldamata
(resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas on otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1 ja 3).
2. Kinnitada V G (hageja) ja V G (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss
alljärgnevas:
2.1. Hageja loobub kõikidest tsiviilasjas nr 2-22-16275 esitatud nõuetest.
2.2. Hageja kohustub 5 (viie) päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava
kohtumääruse jõustumisest maksma kostjale 3000 eurot kostja menetluskulude
osaliseks hüvitamiseks.
2.3. Eelnimetatud summa tuleb tasuda Afford Õigusbüroo OÜ (mille kaudu kostja
esindaja tegutseb) arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is.
2.4. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja
hageja poolt eelnimetatud summa tasumist:
2.4.1. puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis on seotud tsiviilasja
nr 2-22-16275 aluseks olevate nõuetega;
2.4.2. nad loobuvad kõigist võimalikest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis
tulenevad või on seotud tsiviilasja nr 2-22-16275 aluseks oleva nõudega.
2.5. Käesolevas kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-22-16275 menetlus.
4. Tagastada hagejale pool riigilõivust (700 eurost), s.o 350 eurot. Tagastatav riigilõiv
tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xxx LHV Pank AS-is.
5. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V G (hageja) esitas 28.10.2022 Harju Maakohtule hagi V G (kostja) vastu, milles palus
kostjalt hageja kasuks välja mõista seltsingulepingu lõpetamisega seotud kompensatsiooni
summas 118 048,50 eurot ja tagasinõude summas 8960,76 eurot. 08.04.2024 kohtule esitatud
menetlusdokmendis palus hageja kostjalt välja mõista 100 000 eurot (s.o ½ osa K. Kärberi tn
34-38, Tallinn korteriomandi väärtusest) ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni.
Alternatiivselt palus hageja müüa xxx korteriomandi avalikul enampakkumisel, müügist
saadud rahast välja maksta täitemenetluse läbiviimisega seotud kulud ning ülejäänud raha
jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Seejärel esitas hageja 19.12.2024 seisukoha,
milles palus kostjalt välja mõista 100 000 eurot (s.o xxx korteriomandi väärtuse ½ osa) ja
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni
põhikohustuse täieliku täitmiseni. Nimetatud hageja menetlusdokumendis enam alternatiivset
nõuet ei olnud. 22.01.2025 menetlusdokumendis esitas hageja uuesti oma nõuded, paludes
kostjalt hageja kasuks välja mõista 100 000 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni.
Lisaks kinnitas hageja, et tal muid nõudeid käesolevas menetluses ei ole. Kohtule 28.05.2025
esitatud hagi terviktekstis palus hageja kostjalt välja mõista 100 000 eurot, seisuga 28.10.2022
sissenõutavaks muutunud viivise 12 558,90 eurot ja alates 29.10.2022 viivise VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täieliku täitmiseni. Lisaks esitas hageja
nõude jagada poolte ühisvaraks olnud kohustus ja hüvitada ühisvara huvides kasutatud hageja
lahusvara, välja mõistes kostjalt hageja kasuks 8960,76 eurot. Viimase nimetatud nõude jättis
kohus 06.10.2025 määrusega menetlusse võtmata ja käesoleva asja juurde liitmata ning andis
iseseisvasse menetlusse.
2. 04.02.2026 toimunud kohtuistungil võttis hageja hagi osaliselt tagasi, st vähendas rahalist
nõuet 27 009,26 euro ulatuses (kompensatsioon 18 048,50 eurot + tagasinõue 8960,76 eurot) ja
võttis tagasi alternatiivse nõude, milles palus müüa xxx korteriomandi avalikul
enampakkumisel, müügist saadud rahast välja maksta täitemenetluse läbiviimisega seotud
kulud ning ülejäänud raha jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Kostjal ei olnud
vastuväiteid hageja hagi osalise tagasivõtmise osas.
3. Kohus kuulutas 23.02.2026 otsuse, mille resolutsioon on alljärgnev:
1. Jätta V G hagi V G vastu võlgnevuse 27 009,26 euro ulatuses ja alternatiivne nõue,
milles hageja palub müüa xxx korteriomandi avalikul enampakkumisel, müügist saadud
rahast välja maksta täitemenetluse läbiviimisega seotud kulud ning ülejäänud raha
jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel, läbi vaatamata.
2. Jätta V G hagi V G vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks rahuldamata.
3. Rahuldada V G taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks ja lugeda õigeks 4.
veebruari 2026 protokolli ajamärk 00:20:09 juures V G selgituses, et ta andis müüjale
ettemaksu 100 000 krooni enne tehingut.
4. 23.03.2026 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel kinnitada ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-16275 menetlus
vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4, ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitasid, et on
teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432, mille
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja pöörduda kohtusse sama kostja vastu
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled lühendasid kokkuleppel kompromissi
kinnitamise määruse edasikaebe õigust ühe päevani (TsMS § 661 lg 4). Hageja palus tulenevalt
TsMS § 150 lg 2 p-s 1 sätestatust tagastada talle pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o
1050 eurot, hageja arvelduskontole xxx LHV Pank AS-s.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. TsMS § 431 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus
edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
Kohus kuulutas otsuse 23.02.2026, otsuse edasikaebamise tähtaja jooksul on pooled kohut
teavitanud, et pooled on jõudnud kokkuleppele ning palunud lõpetada menetluse poolte
kompromissi kinnitamisega. Juhindudes TsMS § 431 lg-st 2 tühistab kohus 23.02.2026 otsuse
osas, milles kohus jättis hageja hagi kostja vastu võlgnevuse 100 000 euro ja viivise saamiseks
rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas on otsus jõustunud (resolutsiooni p-d 1 ja 3).
Hagi osaliselt läbivaatamata jätmise osas oli pooltel võimalus esitada määruskaebus Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates
ning protokolli parandamise taotluse lahendust ei saa vaidlustada.
6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse
kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks
poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust
nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et
kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad
kompromissilepingu alusel uued õigused.
8. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea
seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega
seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust
jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud
TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust
selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissis on
pooled kokku leppinud, et hageja kohustub 5 (viie) päeva jooksul käesoleva kompromissi
kinnitava kohtumääruse jõustumisest maksma kostjale 3000 eurot kostja menetluskulude
osaliseks hüvitamiseks ning kompromissis märkimata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
11. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus
poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled
sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses
asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või
kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või
tema korraldusel muule isikule.
12. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel (28.10.2022) riigilõivu summas 2100 eurot.
04.02.2026 toimunud kohtuistungil võttis hageja hagi osaliselt tagasi, st vähendas rahalist
nõuet 27 009,26 euro ulatuses, ning selles osas jättis kohus 23.02.2026 otsusega hagi läbi
vaatamata. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 p-st 3 ei kuulu riigilõiv tagastamisele hagi
tagasivõtmist puudutavas osas. Tagasivõetud summalt kuuluks tasumisele riigilõiv 1400 eurot,
mille mahaarvestamisel jääb alles 700 eurot (2100-1400). Seega kuulub tagastamisele pool
ülejäänud riigilõivust, s.o 350 eurot (700/2). Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav
summa kanda hageja arvelduskontole nr xxx LHV Pank AS-s.
13. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt)