4-26-135/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-135

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Natalija Mehh

Väärteoasi

Aleksei

Kemptneri

(Kemptner)

väärteoasi

karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti 17. detsembri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2317,25,008839, millega Aleksei Kemptneri

karistati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut,

s.o 64 eurot

Menetlusalune isik

Aleksei Kemptner – isikukood: 38406240286; telefon:

XXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse esindaja Egert Punnisk

MAAKOHUS OTSUSTAS

1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 17. detsembri 2025

otsus väärteoasjas nr 2317,25,008839, millega Aleksei Kemptneri karistati KarS § 218

lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 64 eurot.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220255090936

.

3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

4. Jätta menetlusaluse isiku Aleksei Kemptneri kaebus rahuldamata.

5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

4-26-135

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 24. novembril 2025 väärteoprotokolli nr

2317,25,008839, mille teokirjelduse kohaselt Aleksei Kemptner 20. septembril 2025 kell

20:11 XXX olles saanud enda valdusesse T. K. kuuluva postipaki, pööras valduses oleva

võõra vallasasja enda kasuks, kui jättis Smartpostile teatamata ekslikult saadud võõrast

postipakist ning keeldudes asja selle õigele omanikule üle andmast, saades varalist kasu ja

tekitades T. K. varalist kahju 27.74 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo

väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd asja väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära. Kirjeldatud käitumisega on A. Kemptner väärteoprotokolli kohaselt

toime pannud KarS § 201 lg 1 tunnustele vastava teo, milline on kvalifitseeritav KarS § 218 lg

1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalevameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgurpi 17. detsembri 2025 otsusega väärteoasjas nr

2317,25,008839 karistati A. Kemptnerit KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 64 eurot.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas A. Kemptner 13. jaanuaril 2026 kaebuse,

taotledes otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist ja tekitatud kahju väärtuses 15 000 eurot

hüvitamist.

4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsuses on esitatud valeandmed. Ei ole arvestatud läbiviia

ütlustega, keeldus nende kirjapanemisest ja käitus menetlusaluse isikuga ebaväärikalt. Oma

käitumisega solvas inimväärikust ja moraalitunnet, kahjustas hea nime ja maine ning viis

usalduse korrakaitse valdkonna vastu nulli. Oma töö tegemisel käsitleb ka saadetisi, osa neist

ei ole korrektselt vormistatud ja/või pakitud. Kui satuvad saadetised, mille üleandmine ei

toimu, saadetakse need tagasi saatjale. Menetleja ei tutvustanud väärteoasja materjale, piirdus

minimaalse infoga. Telefon numbriga XXX ei kuulu A. Kemptnerile, vaid kuulub ettevõttele

ja tööajal on kõikidele nähtav. Väärteoasjas ei ole välja toodud tõendeid, mis A. Kemptneri

süüd kinnitaksid.

5. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku

kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

4-26-135

7. A. Kemptnerile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta sai enda valdusesse T.

K. kuuluva postipaki, pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, kui jättis

Smartpostile teatamata talle ekslikult saadetud postipakist, samuti keeldus asja õigele

omanikule ehk T. K. üle andmast. Väärteoetteheite kohaselt pani A. Kemptner toime KarS §

201 lg 1 tunnustele vastava väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 218 lg 1 järgi.

8. KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu

võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest.

9. KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või

väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu

hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo

ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil

ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või

nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või

süstemaatiline vargus.

10. KarS § 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja käsitatav karistusseadustiku 13. peatüki suhtes

üldosalise sättena. See tähendab, et isiku käitumine subsumeerub KarS § 218 lg 1 järgi vaid

siis, kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis ettenähtud

süüteokoosseisule, välja arvatud KarS § 218 lg-s 1 nimetatud erandid. Seega karistades isikut

väärteokorras KarS § 218 lg-s 1 sätestatud süüteo eest KarS § 201 lg 1 kaudu, tuleb mh

tuvastada, kas isikule etteheidetav tegu vastab KarS § 201 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise

koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

11. Väärteotoimikus olevate tõendite kohaselt tellis T. K. 3. septembril 2025 airily e-poest

endale saapad (T. K. 10. novembri 2025 avaldus, tl 26). Airily e-poest saadud informatsiooni

kohaselt edastati paki kinnituskood tellimusel esitatud telefoninumbrile, milleks oli XXX,

saaja T. K.. Airily e-poest edastati T. K. pakk 12. septembril 2025 ja et see pakk on 20.

septembril 2025 kell 20:11 XXX Maxima X juures asuvast Smartpost pakiautomaadist välja

võetud. Paki teavitus edastati sms-teavitusena numbrile XXX (tl 54-79).

12. Kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja T. K., kes selgitas, et tellis septembris e-poest

talvesaapad, kuid pakk temani ei jõudnud. E-posti teel teavitust paki saabumise kohta ei

saadetud. Firma väitel oli pakk pakiautomaati viidud ja tunnistaja on saapad kätte saanud.

Kuller viis paki pakiautomaati, inimest teavitati ja samal päeval oli ka pakil järgi käidud.

Seejärel selguski, et teavituseks kasutati vale telefoninumbrit. Tunnistaja helistas nimetatud

numbril, võeti vastu, kuid kohe ka katkestati. Tunnistaja proovis korduvalt sellel numbril

ühendust saada, kuid edutult. Seejärel saatis tunnistaja nimetatud numbrile sõnumi, kuid ka

sellele vastust ei tulnud. Pöördus politseisse. Tunnistaja ei saanud ka tellimuse andmeid

kontrollida ega kinnitust võimaliku eksliku telefoninumbri sisestamise kohta.

13. T. K. poolt on 7. novembril 2025 numbrile XXX edastatud sõnum, milles teatas, et numbri

omanik on 20. septembril 2025 saanud SMS teavituse paki saabumise kohta XXX Maxima

XX Smartpost pakiautomaati, pakil järgi on numbri omanik käinud samal päeval 20.11. Pakil

kirjas T. K.u nimi ja T. K. soovib oma pakki tagasi, andis ka oma telefoninumbri XXX ja

nime T. K. (tl 48).

4-26-135

14. Menetluse käigus on kinnitust leidnud, et telefoninumber XXX kuulub menetlusalusele

isikule A. Kemptnerile, mida ta ise kinnitas kohtuistungil. Tegeleb mh kullerteenuse

osutamisega, mis hõlmab nii tavapäraste pakkide vedu kui ka olukordi, kus inimesed

saadavad esemeid taksosõidu kaudu ilma ise kaasa sõitmata. Kasutab kahte telefoninumbrit -

XXX on tema isiklik number ja XXX on tööalane number. Mõlemale võib saabuda

pakiteateid. Lisaks nähtub toimikus olevast õiendist (tl 94), et uurija I. K. on politsei

kasutuses olevatest andmebaasidest kontrollinud, et numbri XXX kasutajaks on A. Kemptner

(isikukood 38406240286). Ka on uurija ise mainitud telefoninumbrile helistanud ja vastajaks

on olnud menetlusalune isik A. Kemptner.

15. Kaebuse esitaja leiab, et teda on alusetult süüdi tunnistatud, kuna politsei on tõendeid

kogunud puudulikult ning lähtunud eeldusest, et A. Kemptner oli pakiga seotud, mistõttu teda

käsitleti kohe süüdlasena ja määrati karistus. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja

A. Kemptneri põhjendatult KarS § 218 lg 1 järgi süüdi tunnistanud selles, et A. Kemptner on

toime pannud KarS § 201 lg 1 tunnustele vastava väärteo.

16. A. Kemptneri enda versioon juhtunust on järgmine. Tegeleb mh kullerteenuse

osutamisega, mistõttu tulebki tellimusi erinevate rakenduste kaudu, üksikasjade

meelespidamine ei ole võimalik. Esialgu ei olnud selge, millisest tellimusest või äpist jutt

käib. Hiljem, toimikuga tutvudes, sai aru, et tegemist on naiste pehmete saabastega, millega

tal ei ole mingit seost ega vajadust. Politseiametnik soovis kutsuda teda tunnistajana ning

palus esitada kutse, kuid ei ole seda siiani saanud. Selgitas lisaks, et kui keegi tellimusele

järele ei tule, saadab selle tagasi – postiautomaadi kaudu saabunud paki tagastab automaadi

operaatorile. Sarnaseid juhtumeid on ka varem olnud, kus tellimus ei olnud kaebaja oma, kuid

oli seotud tema telefoninumbriga. Ei mäleta täpselt, kas võttis vastava paki pakiautomaadist

välja või mitte. Hästi tihti ringleb. Politseiametnik saatis ka pildi karbist, kuid sellist karpi

tema käes ei olnudki. Kui tuleb paki teavitus, siis kui ei ole unustanud, siis ikka läheb sellele

järgi või kui keegi ei helista, et ei ole vaja järgi minna. Paki edasine saatus sõltub sellest, kas

on teada, kellele pakk kuulub. Kui on saaja teada, toimetab paki edasi. Võib selle ka otse

inimesetel viia. Kui tegemist on pakiga, mis ei kuulu talle ja mille saajat ei ole võimalik

tuvastada, hoiab ta pakki mõnda aega ning seejärel saadab selle saatjale tagasi. Tavaliselt

hoiab ta pakki umbes nädala. On ka varem saanud teateid pakkide kohta, mis ei ole tema

tellitud. Sellisel juhul on ta võtnud ühendust pakiautomaadi operaatoriga ning talle on

selgitatud, et muretsemiseks ei ole põhjust, kuna dubleeriv info läheb ka tellijale, kes siis käib

ja võtab paki. Kui pakk jääb tema kätte ja seda ei ole võimalik kellelegi üle anda, viib ta selle

tagasi postkontorisse (näiteks Omniva puhul Pallasti postkontorisse või Itella puhul Rae

valda). Viis paki Rae valda, kuid selle kohta ei ole ühtegi tõendit esitada. Mingisugust

kinnitust ta ei saa, kui Itella kontorisse selle tagasi viib. Lihtsalt ütleb, see on vale pakk, annab

nende kätte ja ongi kõik.

17. A. Kemptneri ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed. A. Kemptner väidab nimelt,

et sai alles toimikuga tutvudes aru, et tegemist on naiste pehmete saabastega. Toimikust

nähtub, et alles 9. detsembril 2025 on A. Kemptner esitanud taotluse (allkirjastamata) toimiku

materjalidega tutvumiseks (tl 102). Samas nähtub, et uurija I. K. on A. Kemptneriga ühendust

võtnud juba novembrikuus peale T. K. avalduse esitamist 10. novembril 2025 ja selgitanud

menetluse asjaolusid. Samuti on I. K. edastanud 19. novembril 2025 A. Kemptnerile e-kirja (tl

4-26-135

80) A. Kemptneri e-postiaadressil XXX, viidates varasemale telefonikõnele, kus A. Kemptner

selgitas, et tal kodus kolm pakki, mille kohta ta midagi täpsemat öelda ei oska. Uurija saatis

kirjaga foto pakist, mille A. Kemptner 20. septembri 2025 õhtul pakiautomaadist välja võtnud

oli ning palus kinnitada, kas see pakk on tal kodus. Lisaks pani uurija kaasa pakikaardi, mis

peaks selle paki küljes olema. 21. novembril 2025 on uurija saatnud täiendava e-kirja (tl 90),

milles selgitab, et edastas A. Kemptnerile 19. novembril 2025 e-kirja oma XXX emailile ja

XXX, et A. Kemptner ei ole uurijale midagi vastanud. Uurija lisab, et telefonis uurija A.

Kemptnerile ka rääkis, et saadab kohe ka meili. Mh teatab uurija, et kuivõrd ilmselt A.

Kemptneril pakki enam kodus ei ole, tuleb paki omanikule hüvitada varaline kahju 27.74

eurot ja edastab T. K.u kontonumbri. Uurija teatab, et juhul, kui kahjusumma paki omanikule

hüvitatud, siis 24. novembril 2025 kell 13.00 politseisse tulema ei pea. Kahju hüvitamise

kohta tuleb esitada maksekorraldus. Lisaks on A. Kemptneriga võtnud ühendust ka T. K. nii

helistades kui ka 7. novembril 2025 edastanud ka A. Kemptneri poolt kasutatavale numbrile

XXX sõnumi, kus samuti paki osas selgitused kirjas.

18. A. Kemptneri ütluses annab alust kahelda seegi, et kohtuistungil A. Kemptner ei osanud

kinnitada, et ta oleks üldse T. K. paki kätte saanud, siis muutis ta oma versiooni ja selgitas, et

ta tagastas paki ilmselt hoopis Smartposti kontorisse, mh oskas selgitada, et pakil ei olnud

tagastamiskoodi, mille kaudu pakki Smartpost automaadi kaudu tagastada. Kohtu hinnangul

ei ole usutav ka A. Kemptneri versioon, et ta viis paki Smartposti kontorisse Rae valda tagasi,

usutav. Airily e-poest edastatud pakil oli pakikaart ja jälgimiskood. Kui A. Kemptner oleks

paki tõepoolest tagastanud, oleks see Smartposti kaudu Airily e-poele registreeritult tagasi

jõudnud. Tema väide paki tagastamisest ei ole usutav ka seetõttu, et Smartpost, kui

pakiteenust osutav ettevõte, ei võta tagasi tundmatut pakki, mille saaja ega tellimus ei ole

registreeritud ega tuvastatud. Usutav ei ole versioon ka seetõttu, et A. Kemptner tuli sellise

versiooniga välja alles kohtuistungil. Kui A. Kemptner olekski paki Smartpostile tagastanud,

oleks igati usutav, et A. Kemptner sellise versiooni ka juba novembrikuus 2025 uurijale

esitab, kui temaga võimaliku süüteo toimepanemise osas ühendust võeti. Toimikust nähtub

aga, et A. Kemptner on vältinud uurijaga koostööd ega ole omapoolseid selgitusi jaganud.

Teeb vaid etteheiteid, et ei ole piisavalt tõendeid kogunud. A. Kemptner peab ka ise üles

näitama aktiivsust ning tagama, et ta reaalselt oleks ka tema enda poolt uurijale edastatud e-

posti teel kättesaadav, mistõttu ei ole põhjendatud A. Kemptneri vastuargumendid sellegi

osas, et ta ei ole justkui mingeid materjale ega teavet politseist saanud. Arvestades ka, et A.

Kemptneri väite kohaselt tegelebki ta igapäevaselt kullerteenuse osutamisega, oli A.

Kemptner ka kahtlemata teadlikum, kuidas ekslikult tema nimele saabunud paki

tagastamisega tegeleda, seda enam, et pakil oli peal jälgimiskood, mille kaudu selle paki

saabumise teavituskood A. Kemptneri kasutuses olevale telefonile edastatud. A. Kemptneri

ütluses, et ta ei teadnud talle saadetud võõrast pakisisust midagi annab alust kahelda seegi, et

kui A. Kemptner sai paki, mille osas tal puudus informatsioon, mis pakiga tegu ja mis sellest

edasi saab (väidetavalt puudus tagastuskood), et sellisel juhul ilmselgelt tutvus A. Kemptner

ka paki sisuga. Ei ole eluliselt usutav, et A. Kemptner osutaks pakiteenust (kusjuures on

kulleriteenuse osutamine tema elukutse) selliselt pimesi.

19. Viimaks märgib kohus, et Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse

tekkeks peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse

4-26-135

nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks

võtta menetlusaluse isiku jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki

kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud

kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult ka väärteoasjas kinnitust leidnud

ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust

puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a

otsus asjas nr 1-18-86, p 58; vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2010. a otsus

asjas nr 3-1-1-8-10, p 8, ja 13. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.)

20. Kohtu hinnangul on kogutud tõenditega A. Kemptneri süü tõendamist leidnud. Kogutud

materjalide põhjal on tuvastatav, et airily e-pood edastas Smartpost pakiautomaadi kaudu T.

K.u saabaste tellimuse tellimusel nimetatud telefoninumbril XXX. See telefoninumber on A.

Kemptneri kasutuses. Seda kasutab ta tööalaselt, kuhu tuleva ka teavitused saabunud pakkide

kohta, kuivõrd mh osutab ka kullerteenust. Smartposti jälgimissüsteemist (Smartpost tracking)

on näha, et esimene teavitus paki kohta saadeti numbrile XXX 13. septembril 2025 ja

teistkordselt 20. septembril 2025 kell 09:01 ning pakk on välja võetud 20. septembril 2025

kell 20:11. Paki jälgimistrajektoorist ei nähtu, et see pakk oleks lattu tagasi jõudnud. Seega on

tõendatud, et just A. Kemptner Smartpostist T. K.le kuuluva paki võttis ja enda kasuks pööras.

Puuduvad ka muud tõendid selle kohta, et A. Kemptner oleks paki kuhugi tagastanud.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Kemptner T. K.le kuuluva paki

enda valdusesse võttis, pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, jättes

Smartpostile teatamata ekslikult saadud võõrast postikapist ning keeldus asja õigele

omanikule üle andmast.

21. Seega A. Kemptneri tegu vastab väärteo tunnustele. KarS § 201 lg 1 järgi karistatakse

valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või

kolmanda isiku kasuks pööramise eest. KarS § 218 lg 1 järgi on väärteokorras karistatav

varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 121 p 1

kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Kohtumenetluse käigus on

tuvastamist leidnud T. K. tellimuse maksumus oli 27.74 eurot, seega ei ületa väärtus 4000

eurot, s.o KarS-s sätestatud olulise kahju piiri. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul

tuvastatud, et A. Kemptner on toime pannud KarS § 201 lg 1 ja § 218 lg 1 objektiivsele

koosseisule vastava teo, s.o võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, mis ei

ületa olulise kahju piirmäära.

22. Menetlusalune isik pani teo toime otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3), kuna teadis, et

Smartpost pakiautomaadist võetud pakk ei kuulu talle

23. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Olukorras, kus

A. Kemptnerile tuli pakk (mis võiski olla tema igapäevane tööülesanne), siis A. Kemptneri

enda ütluste kohaselt on ka alati teada, kuhu ja kellele see pakk edastada tuleb – praegusel

juhul A. Kemptneril sellist informatsiooni ei olnud (ega saanudki olla), ei ole sellele ta ka ise

viidanud, seega pidi ta teadma, et see pakk oli tema jaoks võõras. Kohusetundliku suhtumise

korral (eriti arvestades tema elukutset), oleks pidanud ta üle kontrollima, kellele see pakk

tegelikult oleks pidanud minema – pakil oli olemas jälgimiskood, mille alusel kontrollida.

Seda menetlusalune isik ei teinud. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu

4-26-135

tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega

tunnistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17. detsembri 2025.a otsusega A.

Kemptner põhjendatult süüdi selles, et ta on toime pannud KarS § 201 lg 1 koosseisu

objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastava teo ja seega KarS § 218 lg 1 järgi

sätestatud väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuväline menetleja

järgis väärteoasja menetlemisel ka väärteomenetlusõigust ning VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid pole.

Karistus

24. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

25. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

26. Kohtuväline menetleja määras A. Kemptnerile karistuseks rahatrahvi 8 trahviühikut ehk

64 eurot.

27. Kohtu hinnangul on A. Kemptnerile määratud karistus seaduslik ja põhjendatud.

A. Kemptnerile on määratud karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras. Süü suuruse

hindamisel tuleb arvestada A. Kemptneri poolt toimepandud väärteo asjaolusid, sh tekitatud

varalise kahju suurust. Kokkuvõttes on seega isiku süü rikkumise puhul hinnatav alla

keskmise määra. Tegemist on ühe episoodiga. Samas on tegu toime pandud otsese tahtlusega.

Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuväline menetleja ega ka kohus ei

tuvastanud.

28. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse

rikkumist, tõendatud on KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine,

A. Kemptneri karistamine on kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb

esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. Kohtuvälise menetleja

otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuvälise menetleja otsuses

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

10220255090936.

Kohus juhindus VTMS § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134.

(allkirjastatud digitaalselt)