Legislator Case Law & Legislation
2-25-17866/5 AI generated

2-25-17866/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-17866/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Swedbank AS 23.10.2025 hagi D.E vastu 2999 euro 31 sendi suuruse põhivõlalt (2999 eurot 31 senti) alates 24.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Legislator headnote

AI generated

2-25-17866/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada Swedbank AS 23.10.2025 hagi D.E vastu 2999 euro 31 sendi suuruse põhivõlalt (2999 eurot 31 senti) alates 24.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

Keywords

AI generated
bank credit balance bankruptcy claim satisfaction of claim short-term credit banking secrecy bank charges
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 27. märts 2026

Tartu kohtumaja (Kalevi 1, 51010, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja number

2-25-17866

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi D.E vastu 2999 euro 31

sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete

saamiseks

Tsiviilasja hind

4632 eurot 27 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701,

asukoht XXX-i), lepinguline esindaja Külli

Reinfeld

Kostja D.E (isikukood XXX, elukoht XXX,)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS 23.10.2025 hagi D.E vastu 2999 euro 31 sendi suuruse

põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista D.E-lt Swedbank AS kasuks lepingu nr 23-057141-AL alusel välja

põhivõlg 2999 eurot 31 senti, intress 225 eurot 60 senti, 23.10.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 900 eurot 48 senti ning viivis 16,9% aastas

põhivõlalt (2999 eurot 31 senti) alates 24.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud D.E kanda ning mõista D.E Swedbank AS kasuks välja

menetluskulud 560 eurot ning võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis menetluskuludelt (560 eurot) alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest,

kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 23.10.2025 hagi D.E (kostja) vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2999 eurot 31 senti, intress 225 eurot 60 senti,

23.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 900 eurot 48 senti ja edasiulatuv viivis

16,9% aastas põhivõlalt alates 24.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus kostjalt

välja mõista ka menetluskulud 560 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.08.2023 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr 23-

057141-AL (leping), mille järgi sai kostja krediiti 3000 eurot, intressimäär oli 16,9% aastas,

krediidi kulukuse määr 18,57%. Hageja kandis 3000 eurot kostja arvelduskontole 09.08.2023.

Lepingu järgi oli fikseeritud maksegraafik koostatud annuiteedi põhimõttel ning kostja

kohustus krediidi tagastama igakuisete maksetega hiljemalt 02.08.2025.

Hageja selgituste kohaselt tegi ta kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kindlaks kostja

viimase kuue kuu keskmise sissetuleku ja finantskohustused vastavalt konto väljavõttele (dtl

22-25) ning kontrollis, kas finantskohustuste sissetulekust mahaarvamisel jääb kostjale

vähemalt Statistikaameti poolt lepingu sõlmimise hetkel arvutatud elatusmiinimum. Lisaks

väitis hageja, et kontrollis ega kostja kohta pole Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris

avaldatud maksehäiret (dtl 26).

Kostja rikkus lepingut, kui ta jäi viivitusse 02.10.2023, 02.11.2023 ja 02.12.2023

tagasimaksetega. Hageja andis kostjale 11.12.2023 kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks

ning hoiatas, et kui kostja võlga ei tasu ütleb ta lepingu üles. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja

jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu 15.01.2024 üles, mille

tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

Hageja palub kostjalt välja mõista:

põhivõlg 2999 eurot 31 senti,

intress 222 eurot 60 senti,

23.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 900 eurot 48 senti,

edasiulatuv viivis 16,9% aastas põhivõlalt (2999 eurot 31 senti) alates 24.10.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 560 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 26.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21

päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus helistas kostjale 15.12.2025

telefoninumbril XXX. Kostja kinnitas, et tema e-posti aadress on XXX. Kohus toimetas

kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse TsMS § 3141 lg 1 järgi kätte

14.01.2026 e-posti teel. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni 04.02.2026,

kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esinenud. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi

allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja

hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kohus on kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hagiavalduses on

hageja selgitanud arvelduskonto väljavõtte põhjal kostja krediidivõimelisuse hindamist ning

selle tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud lepingu sõlmimisele eelneval päeval koostatud

arvelduskonto väljavõte (dtl 22–25). Hageja on hagiavalduses toonud välja, et tegi kostja

kohta ka Creditinfo maksehäirete päringu, kuid hagiavaldusele lisatud maksehäireregistri

raport on tehtud peale lepingu sõlmimist. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse

põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

6. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt

kostja kanda. Hageja on 23.10.2025 hagiavalduses (dtl 7) palunud menetluskuludena välja

mõista riigilõiv 560 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin