2-24-18072/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-18072

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Narva

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

V.H hagi OÜ Narva Autoturg vastu lepingu järgi antu

tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning viivise

saamiseks

P.S-i hagi OÜ Narva Autoturg vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

V.H osas 3258,29 eurot

P.S-i osas 5617,74 eurot

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja V.H (isikukood XXX)

Hageja P.S (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja OÜ Narva Autoturg (registrikood 16164844)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

KOHUS OTSUSTAB

1. Võtta vastu P.S-i nõudest loobumine ja lõpetada menetlus P.S-i nõudes OÜ Narva

Autoturg vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.

2. Rahuldada V.H hagi.

3. Välja mõista OÜ-lt Narva Autoturg (registrikood 16164844) V.H (isikukood XXX)

kasuks põhivõlg 2900 eurot ja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ajavahemiku 28.11.2024–27.03.2026 eest 411,09 eurot ja samas

määras alates 28.03.2026 kuni põhivõla (2900 eurot) tasumiseni.

4. Jätta P.S-i menetluskulud tema enda kanda.

5. Tagastada P.S-ile hagi esitamisel tasutud riigilõivust 35,00 eurot.

6. Välja mõista OÜ-lt Narva Autoturg V.H kasuks menetluskulud 1360 eurot. Ülejäänud

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

2-24-18072

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.H (hageja I) ja P.S (hageja II) esitasid 28.11.2024 Viru Maakohtule hagi OÜ Narva

Autoturg (kostja) vastu. Hageja I palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 2900 eurot ja

viivise põhinõudelt (2900 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Hageja II palus kostjalt välja mõista

mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot ja viivise põhinõudelt (5000 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude tasumiseni. Hagejad

palusid jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt ostis hageja I 01.10.2024 kostjalt sõiduki Volvo XC90 (reg-nr XXX)

hinnaga 2600 eurot. Hageja I õde hageja II sõitis autoga pühapäeval (06.10.2024), et minna

esmaspäeval tehnoülevaatusele. Auto süttis sõidu ajal põlema. Hageja II pääses, kuid sõiduk

hävis. Sõiduki müümisel väitis kostja, et see on töökorras ja sõidukõlbulik ega vaja

investeeringuid. Ekspertiisi järgi põhjustas põlengu sõiduki mootoriruumi paiskunud

kütuseaurude süttimine, mis tekkis neljanda silindri kütusepihusti ebaõigest kinnitamisest.

Sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja tehnonõuetele ning sõidukil ei olnud keskmist

kvaliteeti. Kahju ja kostja tegevus on põhjuslikus seoses. Hageja I kandis kahju, sest ta maksis

ekspertiisi eest 300 eurot. Ekspertiis oli vajalik süttimise põhjuse tuvastamiseks. Hageja I

soovib tagasi saada ostuhinda ja ekspertiisikulu. Hageja I taganes hagiavalduses

müügilepingust. Hageja II oli sõidukis, kui see põlema süttis. Hageja II on sõiduki põlema

süttimisest hirmunud ning kogu kogemus põhjustas ohu tema elule ja tervisele ning stressi ja

kannatusi. Hageja II kardab pärast juhtunud autoga sõita. Hageja II hindab mittevaraliseks

kahjuks 5000 eurot. Kostja ei rahuldanud hagejate nõudeid kohtuväliselt.

2. Kostja ei vastanud hagile.

3. Asjas toimus 13.02.2026 istung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus määras hagejale II

täiendavad tähtajad selgituste ja tõendite esitamiseks.

4. Hageja II teatas 16.02.2026. a kirjalikus avalduses, et loobub mittevaralise kahju hüvitise ja

viivise nõudest.

2(5)

2-24-18072

KOHTU PÕHJENDUSED

I

5. Hageja II on esitanud avalduse mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudest loobumiseks.

6. Kohus ei ole hageja II nõuet lahendanud, mistõttu võib hageja II nõudest loobuda. Kohus ei

pea vajalikuks küsida kostjalt seisukohta nõudest loobumise kohta TsMS § 429 lg 3 alusel.

Kohus määras 13.02.2026. a istungil tähtajad avaldustele vastamiseks, mistõttu oli kostjal

võimalus omapoolne seisukoht esitada. Kostjal ei saa olla menetluskulusid, sest ta ei

osalenud menetluses. Kohus võtab hageja II nõudest loobumise vastu ja lõpetab selles osas

tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Hagist loobumise vastuvõtmine ei riku

olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4).

7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja II uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise

vastuvõtmisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432). Kohus lahendab

menetluskuludega seotud taotlused allpool.

II

8. Hageja I hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Hageja I nõuab kostjalt sõiduki ostuhinda 2900 eurot ja ekspertiisi tegemise eest tasutud

300 euro hüvitamist. Hageja tugineb sellele, et tema ja kostja vahel oli müügileping ning

kostja rikkus lepingut, müües talle lepingutingimustele mittevastava asja. Hageja taganes

lepingust hagiavalduses ja soovib lepingu tagasitäitmist. Hageja nõue ostuhinna

tagastamiseks võib rahuldamisele kuuluda VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 189 lg 1 alusel,

ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja §

128 lg 3 ja viivisenõude aluseks § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1.

10. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on hagis välja toodud asjaolud

lepingu sõlmimise (aeg, vorm), lepingutingimuste (eraldi kokku ei lepitud), sõiduki

üleandmise, ostuhinna tasumise, sõiduki seisukorra ja põlengu põhjuse kohta omaks võtnud.

Kohus järeldab hagis esile toodud ja kostja omaks võetud asjaoludest, et poolte vahel oli

kehtiv müügileping, täpsemalt tarbijalemüügileping VÕS § 208 lg-te 1 ja 4 mõistes. Tehing

ei seondu hageja majandus- ja kutsetegevusega, samas kui kostja sõlmis tehingu majandus-

ja kutsetegevuses.

11. Lepingust taganemiseks ja lepingu tagasitäitmiseks peavad olema täidetud taganemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vastaspoolele peab olema esitatud taganemisavaldus

(VÕS § 220 lg 1, § 223 lg-d 3 ja 6, § 188 lg 1), kostja peab olema lepingut oluliselt rikkunud

(VÕS § 223 lg-d 1 ja 5) ja kostja peab selle eest vastutama (VÕS § 218). Müügilepingu

rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on

puudusega). Tarbijalemüügi puhul sätestab VÕS § 2171 lg 3 objektiivsed vastavusnõuded.

VÕS § 2171 lg 3 p 2 järgi peab asi olema muu hulgas seda liiki asjadele tavaliselt omase

kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi,

ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja

olemusest ning arvestades müüja enda poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates

etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud

avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel. VÕS § 2171 lg 5 järgi on vastupidavus asja

võime säilitada tavapärase kasutamise korral oma funktsioonid ja toimivus. Müüja vastutab

3(5)

2-24-18072

müüdud asja puuduse eest eelkõige, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale

(VÕS § 218 lg 1, § 214). Seejuures eeldatakse tarbijalemüügi puhul, et ühe aasta jooksul

asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja

üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218

lg 22), sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale kahe kuu jooksul või oli põhjus teha

seda hiljem (VÕS § 220–221), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS

§ 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda

ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt mh RKTKo 14.03.2019, 2-17-1937, p 16; 30.09.2015, 3-2-

1-100-15, p 21; RKTKo 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14; 08.02.2012, 3-2-1-156-11, p 19).

12. Kostja andis lepingu alusel hagejale sõiduki Volvo XC90 (reg-nr XXX) ja hageja maksis

selle eest 2600 eurot. Pooled lepingutingimustes eraldi kokku ei leppinud. Seega pidi

müüdud ese olema VÕS § 2171 lg 3 p 2 järgi sellelt tavaliselt oodatava vastupidavusega,

mida tarbija võib mõistlikult oodata. Praegusel juhul süttis sõiduk viiendal päeval pärast

selle üleandmist põlema ja hävis. Hageja esitatud ekspertiisi järgi oli neljanda silindri

kütusepihusti kinnitatud ebaõigesti, mille tõttu paiskusid sõiduki mootoriruumi kütuseaurud

ja sõiduk süttis. Kohtu hinnangul selline sõiduk VÕS § 2171 lg 3 p-s 2 sätestatud

tingimustele ei vasta. 2600 eurot maksva sõiduauto puhul võib eeldada, et see on

sõidukõlbulik pärast selle üleandmist veel mõnda aega. Tegemist on varjatud puudusega,

mida tavainimene ei saanud ülevaatamisel kindlaks teha. Isegi kui tegemist oli kasutatud

sõidukiga, võib eeldada, et tehniline seisukord on selline, et see ei sütti põlema. Ühtlasi oli

sõiduki seisukord oluliselt halvem sellest, mida võis ostja arvestades sõiduki vanust ja

müügihinda mõistlikult oodata. Tegemist on ka tõsise mittevastavusega VÕS § 223 lg 1 p 4

ja lg 5 tähenduses. Sõidukit ei olnud selle hävimise tõttu võimalik enam taastada.

13. Kostja vastutab mittevastavuse eest. Võib eeldada, et puudus oli olemas lepingu

sõlmimise ajal (VÕS § 218 lg 22). Sõiduk anti üle 01.10.2024 ja süttis põlema 06.10.2024.

Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis osutaks, et puuduse oleks põhjustanud hageja

I. Hagejal I on õigus lepingust taganeda puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega

määramata VÕS § 223 lg 3 alusel, sest tegemist on tõsise mittevastavusega.

14. Hageja teavitas kostjat mittevastavusest 08.10.2024 ning tegi taganemisavalduse

hagiavalduses 28.11.2024. Hageja on lepingust kehtivalt VÕS § 220 lg-t 1 arvestades

taganenud. Hageja ostuhinna tagastamise nõue 2600 eurot on seega põhjendatud. Hageja I ei

pea saadut VÕS § 190 lg 1 p 3 arvestades kostjale välja andma.

15. Kohus leiab, et VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel on põhjendatud hageja kahju

hüvitamise nõue ekspertiisikulude saamiseks. Hageja kulutused on põhjuslikus seoses

lepingu rikkumisega. Kahju on VÕS § 127 lg-s 2 nimetatud eesmärgiga hõlmatud.

16. Hageja on nõudnud ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus saab kostjalt välja mõista viivise alates hagi

esitamisest kuni lahendi tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudelt kuni

nõude tasumiseni (TsMS § 367). Viivise nõue on põhjendatud (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg

1). Kostja on olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kostja ei rahuldanud hageja

nõuet kohtuväliselt. Viivis põhinõudelt (2900 eurot) seadusjärgses määras on ajavahemiku

28.11.2024 kuni 27.03.2026 eest viivisekalkulaatori järgi 411,09 eurot. Kohus mõistab TsMS

§ 367 järgi kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhinõudelt otsuse tegemisele järgnevast

päevast seadusjärgses määras kuni põhinõude (2900 eurot) täitmiseni.

4(5)

2-24-18072

17. Kohus muudab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinda, sest on selle valesti määranud.

Tegemist ei ole hagejate ühise nõudega kostja vastu, mille puhul määratakse hagihind nõude

väärtuse järgi (TsMS § 134 lg 2). Hagejad on kostja vastu esitanud erinevad nõuded erineval

alusel, mille puhul tuleb hagihinda arvestada kummagi hageja puhul eraldi (RKTKo

05.01.2011, 3-2-1-116-10, p 49). Hageja I puhul on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1

järgi hagihind koos ühe aasta eest arvestatud viivisega 3258,29 eurot (2900 + 358,29 =

3258,29). Hageja II puhul on TsMS § 132 lg 2 alusel hagi hind 5617,74 eurot (5000 +

617,74 = 5617,74).

III

18. Kohus jätab hageja II nõuete menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 4

alusel hageja II kanda. Kohtu hinnangul on hageja II osa lepingulise esindaja kuludest

35%, s.o 3,5 tundi ja 525 eurot (1500 x 0,35 = 525), ja hageja I osa 65%, s.o 6,5 tundi ja

975 eurot (1500 x 0,65 = 975). Hageja II menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kostjal ei ole hageja II nõudega seonduvalt menetluskulusid, sest ta ei ole menetluses

osalenud.

19. Kohus tagastab nõudest loobumise tõttu hagejale II osa riigilõivust. Hagejad tasusid

hagihinda arvestades riigilõivu nõutust vähem, mistõttu teeb kohus riigilõivuga

tasaarvestuse. Hageja I oleks pidanud maksma riigilõivu 385 eurot ja hageja II 560

eurot. Hagejad maksid riigilõivu 700 eurot. Kohus loeb hageja I eest riigilõivu tasutuks

385 euro ulatuses ja hageja II eest 315 euro ulatuses. Hagist loobumise tõttu peab hageja

II olema maksnud riigilõivu 280 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel

hagejale II ülejääva 35 eurot (315 - 280 = 35).

20. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja I menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. Hüvitatavad menetluskulud on kohtukulud ja kohtuvälised kulud, sh riigilõiv ja

lepinguliste esindajate kulud (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144 p 1).

21. Hageja I menetluskulud on riigilõiv 385 eurot ja tema osa lepingulise esindaja kuludest

975 eurot (koos käibemaksuga) (1500 x 0,65 = 975). Hageja I esindaja toimingute

tegemisele kulunud aeg on 6,5 tundi ja esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 150 eurot

(koos käibemaksuga). Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb

kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud

tingimustele ning on esitanud TsMS § 176 lg-le 5 vastava kinnituse. Tehtud toiminguid

ja nendele kulunud aega võib TsMS § 175 lg 1 mõistes pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Tunnihinda ei saa pidada ülemääraseks. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja

mõista menetluskulu 1360 eurot (385 + 975 = 1360).

22. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heleen Jääger kohtunik

5(5)