2-25-118234/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

27. märts 2026

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

2-25-118234

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi T.O vastu

15.05.2024 sõlmitud parkimislepingust tuleneva

leppetrahvi 55 euro väljamõistmiseks

hagimenetlus lihtmenetlusena

Hagihind

55 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Elari Arjakas

Kostja

T.O (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista T.O-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 55 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista T.O-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 490

eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000

eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi

pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas

edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg

21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt

üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. Hageja esitas hagi kostja vastu, nõudes 55 euro suuruse leppetrahvi tasumist (dtl 28-34).

Hageja väitel oli kostja sõiduki numbrimärgiga 888LAL omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 49).

3. Nimetatud sõiduk parkis 15.05.2024 parkis hageja opereeritavale parkimisalale aadressil

Vitamiini tn 1 (dtl 35). Kontrollimisel tuvastas hageja, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi

rikkudes, kuna puudus parkimisõigust tõendav parkimiskaart või -luba, parkimiskella ei olnud

kasutatud ning mobiilset parkimist ei olnud alustatud (hagi p 2.2).

4. Hageja hinnangul tekkis sõiduki parkimisega poolte vahel lepinguline suhe, kuna

parkimistingimused olid parkimisalal avaldatud ning nende avaldamine kujutas endast

pakkumust lepingu sõlmimiseks, millega sõiduki parkimisega nõustuti (dtl 39-48).

Parkimistingimuste kohaselt tuleb rikkumise korral tasuda leppetrahv. Hageja väljastas

rikkumise eest leppetrahvinõude 55 eurot maksetähtajaga 22.05.2024, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele. Nõue on jäänud tasumata. Kostja ei ole leppetrahvinõuet ettenähtud tähtaja

jooksul vaidlustanud ega vastanud ka hageja poolt saadetud kohtueelsele nõudekirjale (dtl 51).

Hageja leiab, et kostja on jätnud rahalise kohustuse täitmata ning nõuab seetõttu võlgnevuse ja

menetluskulude väljamõistmist.

5. Hageja peab 03.0.2025 esitatud seisukohas kostja vastuväiteid põhjendamatuks ning jääb

täielikult oma nõude juurde (dtl 78-80). Hageja ei nõustu väitega, et kostjale ei ole leppetrahvi

kohta teadet edastatud, rõhutades, et vastavalt kohtupraktikale loetakse teade nõuetekohaselt

kättetoimetatuks ka juhul, kui see on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja hinnangul

kinnitavad esitatud fotod, et leppetrahv väljastati nõuetekohaselt ning kui kostja väidab

vastupidist, lasub tal endal tõendamiskoormis. Samuti leiab hageja, et leppetrahvinõude

kehtivus ei sõltu täiendavate meeldetuletuste saatmisest, kuid sellest hoolimata on kostjale

saadetud kaks kirjalikku meeldetuletust tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Hageja

viitab, et isegi juhul, kui kiri ei jõudnud kostjani, loetakse see seaduse kohaselt kättesaaduks,

kui see on saadetud mõistlikul viisil. Lisaks toob hageja esile, et pooled on ka kohtuväliselt

suhelnud ning kostjale on tema küsimustele vastatud, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks

väidet, et nõuet ei ole selgitatud. Menetluskulude osas märgib hageja, et kõik kulud on

vajalikud ja põhjendatud ning seotud käesoleva kohtuasjaga. Hageja on kandnud riigilõivu,

maksekäsu kiirmenetluse kulud ning lepingulise esindaja tasu. Hageja hinnangul vastab nii töö

maht kui ka tunnitasu senisele kohtupraktikale ning ei ole ülemäärane.

6. Kostja on 19.09.2025 esitatud vastuses märkinud, et ta ei saa aru, milline summa tuleb

tasuda (dtl 60). Kohtu vastusele reageerides väljendas kostja segadust ja pahameelt, küsides,

kas tegemist on 45 eurose või 400 eurose trahviga, ning leidis, et talle ei ole antud piisavat

teavet menetluse ega trahvi kohta, samuti küsis ta, kuhu tuleks tal avaldus esitada ja kas ta peab

ise kohtusse pöörduma (dtl 62). Lisaks esitas kostja 19.09.2025 vastuse, milles ta teatas, et ei

nõustu hagiga, põhjendades seda asjaoluga, et ta ei ole saanud ühtegi teadet trahvi kohta ning

on ka parkimiskorraldajale (Europark) selgitanud, et sõidukile ei jäetud trahviteadet, samuti ei

ole ta saanud teateid ei e-posti teel ega oma elukoha aadressile ning Europargi esindaja ei ole

selgitanud otsuse õiguslikke aluseid ega viidanud asjakohastele õigusnormidele. Kostja taotleb

tsiviilasja uuesti läbivaatamist ning märgib, et ei ole tehtud otsusega rahul, lisades, et on

varasemalt kõik trahvid tasunud ning tema kontaktandmed on olnud kättesaadavad ja

korrektsed (dtl 67).

7. Kostja on täiendavalt 20.10.2025 väljendanud, et ta ei nõustu hageja poolt temalt nõutava

(dtl 98-99). Kostja väidab, et sai kõnealuse leppetrahvi olemasolust teada alles kohtu kaudu

saadud kirja kättesaamisel ning enne seda ei olnud talle tema hinnangul ühtegi teadet edastatud

ei posti ega e-posti teel. Kostja leiab, et hageja on jätnud oma kohustused täitmata, kuna ei ole

teda nõudest nõuetekohaselt teavitanud, viidates muu hulgas sellele, et hageja on põhjendanud

e-kirjade saatmata jätmist sellega, et neil puudub ligipääs tema e-posti aadressile. Samuti

rõhutab kostja, et ta on viimase kahe aasta jooksul oma varasemaid kohustusi korrastanud ning

ei ole saanud uusi trahve, mistõttu peab ootamatult ilmnenud nõuet ebaõiglaseks, eriti

olukorras, kus ta ei olnud sellest teadlik. Kostja märgib, et varasemad Europargi trahvid on ta

tasunud, kuid käesoleva nõude osas ei ole talle väidetavalt ühtegi teadet saadetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

9. Kohus leiab, et hagile lisatud leppetrahvinõue (dtl 35), sõidukist tehtud fotod (dtl 36-38)

ning muud esitatud dokumendid (sh parkimistingimused ja väljavõtted registritest) (dtl 39-48;

49) tõendavad hagis kirjeldatud asjaolusid usaldusväärselt.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Asjas on tuvastatud, et kostjale kuuluv või tema kasutuses olnud sõiduk numbrimärgiga

888LAL oli 15.05.2024 pargitud hageja opereeritavale tasulisele parkimisalale Vitamiini tn 1.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse ja nõustumuse kaudu.

VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek ning VÕS § 20 lg 1 kohaselt

võib nõustumus väljenduda ka teos. Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu sõlmimine

toimub selliselt, et parkimistingimusi sisaldavad infotahvlid kujutavad endast pakkumust ning

sõiduki parkimine nõustumust (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14). Seega tekkis poolte vahel

parkimisleping sõiduki parkimisega.

12. Esitatud fotod ja parkimistingimused kinnitavad, et parkimisalal olid nähtavad tingimused,

millest tulenes parkimise tasulisus ning leppetrahvi kohaldamise võimalus rikkumise korral.

Kostjal oli võimalus tingimustega tutvuda enne sõiduki parkimist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on

leppetrahv lepingus ettenähtud kohustus maksta rikkumise korral kindlaksmääratud

rahasumma. Asjas on tuvastatud, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna

puudus parkimisõigus (ei olnud parkimiskaarti ega tasutud parkimise eest). Hageja esitas

leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe

vahele. Riigikohus on leidnud, et selline teavitamine on mõistlik viis tahteavalduse

edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Seega on leppetrahvinõue esitatud nõuetekohaselt

ja õigeaegselt. Kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja väited

parkimislepingu rikkumise kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud, et sõidukit ei kasutatud või et

parkimine toimus õiguspäraselt. Seetõttu loeb kohus rikkumise tuvastatuks.

13. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine selle täitmata jätmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja

§ 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole

leppetrahvi tasunud, on hagejal õigus nõuda selle väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahv summas 55 eurot.

14. TsMS § 162 lg 1, TsMS § 138 lg 2, TsMS § 144 p 1 ja TsMS § 4842 alusel jätab kohus

menetluskulud (riigilõiv 100, maksekäsumenetluse kulud 20 ja hageja lepingulise esindaja kulu

370) kokku 490 eurot kostja kanda. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mida

ei oleks tekkinud, kui hageja poleks pidanud kohtu poole pöörduma. TsMS § 177 lg 4 alusel

tuleb hageja taotlusel otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik