2-26-6935/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6935

Tsiviilasi

J.A hagi X.Q vastu elatise vähendamiseks ja sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.A (isikukood XXX )

Kostja X.Q (isikukood XXX), seaduslik esindaja F.W

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.A hagi X.Q vastu elatise vähendamiseks ja sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud J.A kanda. Rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. J.A (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi X.Q (kostja, laps) vastu, milles esitas järgmised

nõuded:

- vähendada Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2024 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-24-7873 hagejalt

kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust alates 1. augustist 2025 kuni kostja täisealiseks

saamiseni 25. oktoobril 2034 null euroni;

- korrigeerida ja viia varasema Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2024 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-24-

7873 kostja kasuks välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt vastavaks kostja tegeliku viibimisele

hageja juures;

- tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2025/3350 lubamatuks ulatuses, milles see ei arvesta

lapse tegelikku viibimist ja hageja poolt vahetult täidetud ülalpidamiskohutust;

- tunnistada, et alates 1. augustist 2025 puudub alus elatise väljamõistmiseks;

- sundtäitmise lubamatuks tunnistamise raames tühistada kohtutäituri 18. juuni 2025 otsus

täiteasjas nr 084/2025/3350, millega kohtutäitur otsustas määrata võlgnetava summa suuruseks

5111,62 eurot;

- kohustada tagastama hagejalt alusetult kinni peetud summad.

Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamiseks peatada Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei täitemenetlus täiteasjas nr 084/2025/3350 kuni tsiviilasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni. Samuti esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palub vabastada teda

riigilõivu tasumisest hagi avalduse esitamisel ja hagi tagamise taotluselt.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2024 kohtuotsusega

tsiviilasjas 2-24-7873 mõistetud hagejalt kostja kasuks välja elatis. Hageja selgitab, et pärast

nimetatud kohtuotsuse tegemist hakkas kostja viibima olulise osa hageja juures ja hageja vahetul

ülalpidamisel. Kostja tegelik elukorraldus ja viibimine on fikseeritud tsiviilasjas nr 2-21-13717

(J.A avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha osas ning selles osas

avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks).

Kohtutäituri teatel on sissenõudja esindaja (F.W ) esitanud avalduse, millega loobuti igakuise

elatise sissenõudmisest alates 1. augustist 2025. Seega on sissenõudja enda tahteavaldusega

kinnitatud, et alates nimetatud kuupäevast igakuist elatist enam ei nõuta. Sellest hoolimata jätkus

täitemenetluses 2025. aasta septembris ja oktoobris hageja sissetulekust igakuise elatise

kinnipidamine, kuigi laps elas faktiliselt hagejaga ning materiaalõiguslik alus jooksva elatise

nõudmiseks oli ära langenud. Kuivõrd alates 1. augustist 2025 puudub õiguslik alus elatise

sissenõudmiseks, on edasine kinnipidamine formaalselt jätkuva täitemenetluse raames

põhjendamatu, kuna olukorras, kus laps elab hagejaga, ei ole põhjendatud jätkata elatise

kinnipidamist tema sissetulekust. Samuti taotleb hageja väljamõistetud tagasiulatuva elatise

muutmist alates 2025. aasta veebruarist vastavalt lapse tegelikule viibimisele hageja juures.

Hageja taotleb täitemenetluse nr 084/2025/3350 lubamatuks tunnistamist TMS § 221 alusel, kuna

ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult – laps elab peamiselt hageja juures ning hageja katab

tema igapäevased kulud. Täitemenetluse jätkamine viib olukorrani, kus hageja peaks

ülalpidamiskohustust täitma topelt, mis on vastuolus lapse parimate huvidega ning seab hageja

ebaproportsionaalselt raskesse majanduslikku olukorda.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks

määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 371 lg 1 p 5 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4. Kohus saab hageja esitatud hagist aru selliselt, et hageaja sooviks on viia õiguslik olukord

vastavusse lapse tegeliku elukorraldusega ning vältida olukorda, kus ta peaks lapse

ülalpidamiskohustust täitma topelt kohustusena. Hagis hageja viitab selgelt, et lapse elukorraldus

on muutunud alates 1. augustist 2025 ja tegelik elukorraldus on fikseeritud Tartu Maakohtu

tsiviilasjas nr 2-21-13717.

Kohtute infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-21-13717 Tartu Maakohus 29. jaanuari 2026

määrusega kinnitanud J.A ja F.W vahel 28. jaanuaril 2026 sõlmitud kompromissi. Kompromissist

nähtub vanemate vahel elatise kokkulepe, mille kohaselt F.W tasub alates veebruarist 2026 lapse

X.Q ülalpidamiseks perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatist (punkt 1.3.). Samuti lõpetab

F.W elatise täitemenetluse, mis puudutab J.A elatise tasumise kohustust alates 1. augustist 2025.

Selle hetkeni kogunenud elatise võlgnevuse osas täitemenetlus jätkub kuni elatise võlgnevuse

täieliku tasumiseni (punkt 1.6.).

5. Kohus on tuvastanud, et J.A ja F.W kui lapse X.Q vanemate vahel on kinnitatud

kompromiss, millega vanemad on omavahel reguleerinud lapsele elatise tasumise küsimused

alates 1. augustist 2025 ja elatise maksmise, sh elatise võlgnevuse sundtäitmsie küsimused.

Kohtuasja materjalidest nähtub,et Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2026 määrus ei ole veel jõustunud

seoses hageja määruskaebusega maakohtu määrusele.

7. Kohus on seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuivõrd hageja poolt

vaidlustatud küsimused on lahendatud Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2026 määrusega kinnitatud

kompromissis. Kohus leiab, et arvestades hageja nõudeid, mis ta on esitanud hagiga elatise

vähendamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, soovitakse sisuliselt uuesti lahendada

küsimusi, mis on poolte vahel reguleeritud Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2026 määrusega

kinnitatud kompromissis. Kuigi nimetatud määrus ei ole veel jõustunud seoses esitatud

määruskaebusega, ei muuda see asjaolu, et sama sisuga vaidlust ei saa samal ajal menetleda

mitmes kohtumenetluses. Selline paralleelne menetlemine oleks vastuolus menetlusökonoomia ja

õiguskindluse põhimõtetega. Käesoleval juhul on elatise ja selle täitmise küsimused käsitletud

Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-21-13717, seega ei ole uue hagiga võimalik saavutada teistsugust

tulemust. Seetõttu ei saa kohus lubada sama sisuga nõude paralleelset menetlemist ning jätab

hageja hagi TsMS § 371 lg 1 p 5 ja lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

8. Kohus selgitab hagejale, et ka hagi sisulisel läbivaatamisel ei oleks võimalik saavutada hageja

taotletud eesmärki elatise võlgnevuse ümberarvutamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47

lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral juba tehtud täitetoimingud jõusse. Samuti

tuleneb TMS § 221 lg-st 2, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega selle õigusjõudu. Seega ei võimalda kehtiv õigus ka hagi rahuldamise korral

tagasiulatuvalt elatist ümber arvutada ega nõuda hageja poolt juba tasutud summade tagastamist.

Sellest tulenevalt ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Kuna kohus ei võta avaldust menetlusse, ei lahenda kohus ka hageja esitatud menetlusabi

taotlust riigilõivust vabastamiseks ega hagi tagamise taotlust.

10. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-

d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb

kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

9. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik