2-26-1459/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-26-1459

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungi sekretär

Pille Kaarepere

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-26-1459

Tsiviilasi

H.K. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: H.K. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX)

Usaldusisik: Ivi Kalmet (Õpetaja 9a, 51003 Tartu;

772 1252; XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

17.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja H.K. (isikukood: XXX)

pankrot 27.03.2026 kell 15.00 ning algatada H.K. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Nimetada H.K. (isikukood: XXX) pankrotihalduriks Ivi Kalmet (Õpetaja 9a,

51003 Tartu; 772 1252; XXX).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23.04.2026 algusega kell 11.00

pankrotihalduri büroos (Õpetaja 9a, 51003 Tartu). Üldkoosolekul saab osaleda

virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb pankrotihaldurile teada anda vähemalt 2 päeva

enne üldkoosoleku algust.

Kohtunik osaleb koosolekul videokonverentsi vahendusel Jõgeva kohtumajast.

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile (Õpetaja 9a,

51003 Tartu; 772 1252; XXX) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja

tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Teates tuleb märkida

järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise

kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, võlausaldajate esimese

PankrS § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele (pandiõigust või muud

tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks; nõuete esitamise tähtaeg; selgitus,

et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil

esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril ja/või usaldusisikul esitada 27. märtsiks 2027; 27. märtsiks 2028 ja

27. märtsiks 2029 kohtule aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta. Pankrotimeneltuse lõppemisel esitada arunne vastavalt PankrS § 162.

Aruanded ja selle lisad tuleb e-toimikusse esitada selliselt, et neid oleks vajadusel

kohtul võimalik edastada eraldiseisvana (st mitte ühes digikonteineris).

7. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Täitemenetlused lõpevad võlgniku pankroti välja kuulutamisega. PankrS § 31 lg-st 7

tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.

2. Määrata H.K. maksejõuetusmenetluses osalenud usaldusisiku tasu suuruseks

818,40 eurot (km-ga).

3. Anda menetlusabi ja tasuda p-s 2 märgitud usaldusisiku tasu 818,40 eurot riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasu maksta Ivi Kalmet arvelduskontole nr

EE291010010124158012.

4. Määrus saata p-s 3 märgitud usaldusisiku tasu välja maksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Asjaolud ja menetluse käik

H.K. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis pankroti väljakuulutamist koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on vallaline ja tal on 3 alaealist

last. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 770 eurot ja toetused riigilt/kohalikult omavalitsuselt

700 eurot. Võlgnikule ei kuulu muud vara. Võlgniku igakuised kulud on 1600 eurot.

Võlgnikul on kohustusi kokku 35 099,37 eurot. Võlgnik selgitas, et tema tervis on

halvenenud ja tal on osaline töövõime. Võlgnik pole kunagi enam võimeline täiskohaga

töötama. Võlgniku sissetulek on märgatavalt vähenenud. Võlgnik on kolme lapse üksikema

ning tal pole võimalik võlgnevusi tasuda.

Kohus algatas 09.02.2026 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku.

Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja koos lisadega ning omapoolse

hinnangu.

Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuteks töötasu 631,04 eurot, töövõimetoetus

384,15 eurot, peretoetus 710 eurot, kokku 1725,19 eurot, koos saadava elatisega 555 eurot

kuus kokku 2280,19 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1600 eurot. Võlgnikul on

eeldatavaid kohustusi kokku 39 884,21 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk Opel Zafira

väärtusega 800 eurot ning BMW 318i väärtusega 0 eurot. Viimase viie aasta jooksul on

võlgnik 4 korteriomandit: XXX, xxxxxx 1000 euroga oma kahe lapse isale (võlgnik ise ostis

korteri sama hinnaga); xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 15 000 euroga kolmandale isikule

(müügihind laekus lõplikult võlgnikule augustis 2025); xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 0

euroga vennale (võlgnik ostis korteri enda nimele, vend maksis ostuhinna 13 000 eurot,

kokkuleppe alusel pidi võlgnik vormistama korteri venna nimele);

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 10 000 euroga kolmandale isikule (võlgnik ise ostis selle 900

euroga laste isalt, müüs edasi 10 000 euroga 04.06.2020, asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks

28.02.2022 oli ostuhind tasutud). Võlgnik võõrandas viimase viie aasta jooksul 3 sõidukit

kolmandatale isikutele, tehingu hinnad on teadmata.

Usaldusisik selgitas, et võlgnik on enne avalduse esitamist võõrandanud oma vara ning

seejuures võtnud palju uusi laene. Pärast vara võõrandamist katkestas võlgnik koheselt

laenuandjatele tagasimaksed. Korteri, milles võlgnik elas enne müüki, väärtus võis olla õige

– 1000 eurot. Lisaks sissetulekule sai võlgnik kolme korteri müügist või üürist 18 800 eurot,

millega ta oleks soovi korral saanud katta suurema osa laenudest. Kontode väljavõtetelt on

näha, et võlgnik on võtnud sularahas välja üle 23 000 euro. On võimalik, et võlgnikul on

sularaha vähemalt osaliselt alles. Võlgnik on arutult kulutanud oma sissetulekut ning on

jätnud vara müügist saadud raha laenuandjatele tagasi maksmata. Selline tegevus on

usaldusisiku hinnangul tahtlik maksejõuetuse tekitamine. Võlgnik on enda maksejõuetuse

teadliku tekitamisega pannud toime kuriteo tunnustele vastava teo ning tema käitumises on

raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnik ei ole menetluse jooksul teinud piisavalt

koostööd. Ta jättis esitamata enda Swedbanki 2023-2024.a väljavõtted ning kahe ülalpeetava

kontode väljavõtted. Vahetult enne avalduse esitamist alustas võlgnik välisriigi pangakonto

kasutamist, millele laekuvad tema peamised sissetulekud. Võlgnik ei ole oma avaldust

täpustanud ning on esitanud valeandmeid – avalduses, et ei oma vara, kuigi tegelikult omab

autot. Usaldusisik leidis, et menetlus tuleks lõpetada.

Ärakuulamisel selgitas võlgnik, et 23 000 eurot läks tütre advokaadile, mingitele

ekspertiisidele ja ülejäänud läks jah tühja. Võlgniku elu läks allamäge, kui tütrel tekkis see

mõrvalugu. Võlgnik kukku nö musta auku 2025.a kevadel. Aprillis siis tegi ka ühe laenu

refinantseerimise. Tütar pandi vangi ja võlgnik kaotas lasteraha. Võlgnik selgitas, et ta

poleks pidanud neid laene võtmagi, kuid oli tütre asja pärast läbi ning ei mõelnudki.

Võlgnikul on juba mitmeid aastaid olnud töövõime langus ja ta ei tööta enam täiskohaga.

Laenurahad läksid tühja, käisid lastega lihtsalt ringi ja raiskasid. Oktoobris hakkas võlgnik

mustast august välja tulema ja siis ta sõlmis mingid kokkulepped inkassoga ja maksis 50

euro kaupa tagasi. Võlgnik ei osanud selgitada, miks lasterahasid sai siia-sinna liigutatud.

Kui tütar oli väljas vahepeal, siis kasutas ise pangakaarti. Revolut kontot võlgnik ei kasuta,

ta ei tea miks ta selle üldse tegi. Paysera konto on võlgniku ka. Võlgnik on ema, õe ja venna

vahel rahasid liigutanud. Emale on ta praegugi võlgu. Võlgnik käib praegu tööl 0,7 kohaga.

Seda koormust saab ta mingil ajaetapil suurendada. xxxxxx korteri pidi ta maha müüma, sest

see oli elektriküttel. Praegu maksab võlgnik lapsehoidjale 400 eurot. Laps läheb sügisel

kooli, siis peaks lihtsamaks minema.

Kohtu põhjendused

Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli

võlgnikuga arutusel tema suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on

esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud

menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine

võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

FIMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku

ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku

ainsaks varaks on töötasu 631,04 eurot, töövõimetoetus 384,15 eurot, peretoetus 710 eurot,

kokku 1725,19 eurot. Võlgniku kohustused on kokku üle 39 000 euro. Võlgnikul ainsaks

realiseeritavaks varaks on sõiduk väärtusega 800 eurot. Selle müügist saadav kasu ei kataks

isegi pankrotimenetluse kulusid. Teine sõiduk on väärtusetu. Kohtu hinnangul ületavad

võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada

tema pankrot. Võlgnik on selgitanud enda vara müümise asjaolusid ning esialgu ei saa

väita, et tegemist oleks võlausaldajate teadliku kahjustamisega. Samas saab pankrotihaldur

asjaolusid menetluse kestel täpsemalt hinnata ja esitada vajadusel tagasivõtmise hagi kui

võlausaldajad seda otstarbekaks peavad. Usaldusisik juhtis ka tähelepanu, et võlgnik on

tegutsenud arutult kulutades ja uusi laene võttes võlausaldajate huve selgelt kahjustades ja

tema käitumises on maksejõuetuse tekitamise tunnused. Kohus nõustub, et laenuks võetud

raha kulutamine lihtsalt igapäevaseks elamiseks nii suures mahus on kindlasti ebamõistlik

käitumine ja kuna võlausaldajatel on pankrotimenetluse läbi oma taha tagasi saamise

võimalused piiratud, kahjustab see nende huve. Samas on võlausaldajad ise pidanud

võlgnikku laenuvõimeliseks, millega nad on osa riski enda kanda võtnud. Kohus leiab, et ka

isikule, kes on laenuraha kulutanud ebamõistlikult, tuleb anda võimalus maksejõuetuse

menetluse läbimiseks. Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud sihilikku tahtlikku

maksejõuetuse põhjustamist.

Seega saab siiski võlgniku pankroti välja kuulutada.

Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel ka võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks hetkel ei esine.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg

1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud

käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus

kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud

täitemenetlused lõppevad.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23.04.2026 algusega kell

11.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes

soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2

päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ivi Kalmeti, kes vastab haldurile seaduses

ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

-

Võlgniku kohustused

: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile

abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita

oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti (PankrS § 89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab

vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja

ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu

ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 818,40 eurot (sh km).

Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 10 h (20

pooltundi). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66€/tund (33 €/pooltund).

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja

keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt

arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja

mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäärasid. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 660 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 818,40 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud

kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks

määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel.

Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui

võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas,

kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse

riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku tasu väljamaksmine riigi vahenditest,

s.o 818,40 eurot (sh km).

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja

maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt

kohaldada ka usaldusisikule.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik