2-25-21529/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Kohtujurist

Keith Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026 kell 14.00, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-21529

Tsiviilasi

Võlgniku T. S. maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik T. S., isikukood XXX, eluk. XXX-i

Usaldusisik Jüri Truuts, asukoht Jõe 2, II korrus,

Tallinn, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. S.-i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja T. S.-i (T. S., isikukood XXX) pankrot 27. märtsil 2026 kell 14.00 ja

algatada T. S.-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada T. S.-i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (asukoht Jõe

2, II korrus, Tallinn, tel XXX, e-post XXX).

4. Määrata T. S. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15. aprill 2026

kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, Pärnu linn, Pärnu

linn).

5. Kohustada võlgnikku T. S.-i (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 15. aprillil 2026 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse

(Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, I korrus). Võlgniku ilmumata jäämisel

võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab T. S.-i kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 27.03.2027.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

2-25-21529

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. T. S.-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku T. S.-i kanda.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 26.02.2026 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Jüri Truutsi tasu suuruseks

2661.97 eurot (sisaldab käibemaksu), mis mõista välja usaldusisiku kasuks

pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Autente

Menetlusteenused (registrikood 12660302, a/a XXX).

16. Võlgnik T. S. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,

2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

2 (7)

2-25-21529

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. T. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, tal on 6-aastane laps, kes ei ela temaga. Tal on

kutseharidus keskhariduse baasil, töökohta ei ole alates 2024.aasta lõpust. Tänaseks on

kohustusi 11 erineva võlausaldaja ees ligemale 180 000 eurot, võlausaldajateks on

peaasjalikult pangad. Täitemenetluse väidetavalt käimas veel ei ole.

1.2. Võlgnik võttis eraisikuna 2023.a aastal mitmeid laene ning panustas saadu

investeerimisplatvormil. Ta on ka müünud 2 korterit viimase 2 aasta jooksul. Makseraskused

algasid võlgniku sõnul 2025.aastal. Tehingud optsioonidega ei õnnestunud, lisaks tuli täita

kohustusi võlgniku firma (Northsaar OÜ) kaasosaniku ees.

1.3. Võlgnik on palunud kohtul enda suhtes pankrot välja kuulutada ja kohustustest

vabastamise menetluse algatada.

2. Kohus võttis 26.02.2026 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Jüri Truutsi.

3. Usaldusisik Jüri Truuts esitas 23.03.2026 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning

hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku

vähemalt 177 606.49 eurot. Väljaselgitatud võlgniku vara, mille arvelt rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid, on kokku 33 000 eurot

(korteriomand). Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi

võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ei tööta, sissetulek puudub,

puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik täita tekkinud kohustusi. Võlgniku

kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist

võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et isegi kui

võlgnik asuks lähiajal tööle, oleks saadav töötasu piisav, et tasuda oma võetud kohustused.

Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav.

Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka

eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on töökoha ja stabiilse sissetuleku kadumine,

enda oskuste ja teadmiste ülehindamine krüptoinvesteeringute ja ettevõtluse valdkonnas,

kergekäeliselt võetud laenukohustused, ilmselt ka puudulikud igapäevase majandamise

oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused võlausaldajate ees. Kreeditoridele

tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuks muutus võlgnik

2024-2025. aastal, kui võlgnik ei suutnud enam enda võetud kohustusi korrektselt täita ning

3 (7)

2-25-21529

asus otsima võimalusi oma ettevõtete osalustest vabanemiseks ning võlausaldajad asunud

nõudeid sisse nõudma või loovutasid nõuded sissenõudmiseks inkassofirmadele.

3.2. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise

menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda

kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Usaldusisik teeb ettepaneku, et võlgniku suhtes tuleks

läbi viia pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikule ei ole teada

asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt

FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleks pankrot välja kuulutada.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

4. Kohus asub seisukohale, et võlgniku T. S.-i maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta olemasoleva vara

arvelt. Võlgnik ei tööta, sissetulek puudub, puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik

täita tekkinud kohustusi. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Kohus

loeb esitatuga tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva

iseloomuga. Usaldusisik on veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade

ümberkujundamine ega kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid

pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6

kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur)

nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule

ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne

pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

7. Pankrotihaldur Jüri Truuts on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks T. S.-i

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Jüri Truuts on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

8. Kohus kuulutab seega võlgniku T. S.-i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Jüri Truutsi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt

kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande

4 (7)

2-25-21529

andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist

tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

9. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

10. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

11. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Jüri Truuts andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel

võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Jüri Truuts on vajalike erialaste

teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

11.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 2.03.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

12. Kohtu selgitused:

5 (7)

2-25-21529

12.1. Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

12.2. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

12.3. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

12.4. Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

12.5. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

12.6. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

12.7. Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

13. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

14. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

6 (7)

2-25-21529

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

17. Usaldusisik palub tasuks määrata 2 661.97eurot, arvestusega 13.85 tundi hinnaga 155

eurot/tunnis (lisandub käibemaks). Usaldusisik taotleb tasu hüvitamist võlgniku pankrotivara

arvelt.

18. Kohus leiab, et arvestades võlgnik T. S.-i maksejõuetusmenetluses usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete

täitmiseks kulunud aeg 13.85 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata

2661.9 eurot (sisaldab käibemaksu). FiMS § 59 lg 9 alusel tuleb tasu välja maksta vastavalt

usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Autente

Menetlusteenused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

7 (7)