2-25-19735/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026 Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19735

Tsiviilasi

HOLM BANK AS hagi A P vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2 825,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikoodiga 14080830);

lepinguline esindaja: Helina Sild

Kostja: A P (isikukoodiga xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista A P`alt Holm Bank AS kasuks välja põhivõlg 1955,56 eurot, intress 209,66

eurot, viivised 29,23 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 15 eurot.

3. Mõista A P`alt Holm Bank AS kasuks välja viivis põhinõudelt 1955,56 eurolt

seadusjärgses määras alates 20.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 1926,33 (1955,56-29,23) eurot.

4. Määrata menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista A P`alt Holm Bank AS kasuks välja menetluskulu (riigilõiv) hüvitis 385

eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

2-25-119003

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt

peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 19.11.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Holm Bank AS ja kostja vahel 08.06.2023

sõlmitud maksekaardi leping nr xxxx ja selle lisa 1. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 1955,56 eurot, intressi 209,66 eurot, viivised 29,23 eurot,

sissenõudmiskulu hüvitise 15 eurot ning lisaks viivised põhinõudelt alates 20.11.2025

kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

2. Kohus võttis 03.12.2025 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks

ning hoiatas määruse põhjendava osa p. 7 kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse

kohta. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus koos hagi ja selle lisadega kätte

toimetatud kohtu kordnikuga 07.01.2026. Kostja hagile vastamise tähtaeg saabus

27.01.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagile vastust esitanud.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

5. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on 08.06.2023 sõlmitud maksekaardi leping nr xxxx,

mille alusel hageja väljastas kostjale maksekaardi ning avas kostjale esmase laenulimiidi

summas 2000 eurot. Maksekaart aktiveeriti 08.06.2023. Kostja sai krediidi kätte täies

ulatuses maksekaardi aktiveerimisel. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma

krediidilimiidi kasutamise eest igakuiselt intressi, mille määr sõltuvalt krediidijäägi

suurusest on 24% -42% aastas, lepingu krediidi kulukuse määr oli 24,50% aastas. Seega

on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Lisaks sõlmisid hageja ja

kostja 08.06.2023 maksekaardi lepingu nr xxxx lisakokkuleppe nr 1, millega kostja

kinnitas, et soovib lepingu alusel kasutada täiendavat krediitkaarti: füüsiline maksekaart

VISA Classic International.

6. Kohus kontrollis ja tuvastas, et laenuleping ei ole tühine ja samuti ei ole krediidiandja

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-25-119003

7. Samuti kohus kontrollis ja tuvastas, et kostja rikkus sõlmitud maksekaardi lepingut, jättes

tasumata perioodist juuli 2025 kuni november 2025_hageja poolt lepingu alusel esitatud

igakuised maksekorraldused ning jäädes seetõttu võlgu krediidi põhiosa ja intressimaksed.

Hageja edastas seetõttu kostjale 21.10.2025 lepingu ülesütlemise avalduse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg tasuda hiljemalt 04.11.2025 võlgnevus 284,15 eurot (millest oli

tasumata põhiosa 100,99 eurot, intressid 164,02 eurot, viivis 4,14 eurot ja sissenõudekulud

15 eurot). Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu lõppes leping

ülesütlemise tõttu 05.11.2025. Seega on hageja käitumine on olnud kooskõlas VÕS § 416

lg 1 ning lepingu ülesütlemine on kehtiv. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutusid

hageja nõuded sõlmitud lepingust sissenõutavaks. Selle tõttu on kostjal hageja ees

põhivõlgnevus summas 1955,56 eurot, perioodil 01.05.2025 kuni 04.11.2025 intressi

võlgnevus summas 209,66 eurot. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 195 lg

2 ja intressi nõude õiguslikuks aluseks lepingu p.5. Lisaks on hageja arvestanud viiviseid

määraga 31,50% aastas perioodil 11.07.2025 kuni 19.11.2025 summas 29,23 eurot

tasumata põhivõlalt 1955, 56 eurolt VÕS § 113 lg 1 alusel. Täiendavalt soovib hageja, et

kohus mõistaks välja võlgnevusega seotud meeldetuletuskirjade edastamise summa 15

eurot VÕS § 113² lg 1 alusel.

8. Lähtudes eeltoodust on hageja põhinõue summas 1955,56 eurot, intressi nõue 209,66

eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 29,23 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise

nõue 15 eurot muutunud lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks ning seega on hageja

nõuded õiguslikult põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

9. Hageja palub kostjalt ka viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel põhinõudelt alates

20.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Väljamõistetava põhivõla

summa on 1955,56 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega

viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga

(Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja ei ole seda asjaolu

tõendanud. Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise

summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga. Kohus

piirab viivise summat 20.11.2025 alanud perioodi eest vastavalt summaga 1926,33_ eurot

(1955,56-29,23).

10. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Menetluskulud

11. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud.

13. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 385 eurot. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt

hageja kasuks välja. Muud menetluskulud hagejal puuduvad.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)