2-23-3524/47 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-23-3524

Tsiviilasi

S.P ja T.L-i hagi Narva kohtutäituri Andrei Kreki, F.P ja

Luminor Bank AS-i vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks täiteasjas nr XXX

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: S.P (isikukood XXX)

Hageja II: T.L (isikukood XXX)

Kostja I: Narva kohtutäituri Andrei Krek (registrikood

x)

Kostja II: F.P (isikukood XXX)

Kostja III: Luminor Bank AS (registrikood 11315936),

lepinguline esindaja Madis Meristo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud võrdsetes osades hagejate S.P ja T.L-i kanda, aga kummagi

hageja kulud tema enda kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

3. Mõista S.P-lt ja T.L-ilt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja

riigilõiv summas 365 eurot osamaksetena summas 36,50 eurot iga kuu 15.

kuupäevaks (kokku 10 osamakset). Esimene osamakse tuleb tasuda vastavalt otsusele

lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised

osamaksed igakuiselt 15. kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

Eesti Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-23-3524

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJATE NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu menetluses on S.P (hageja I) ja T.L-i (hageja II) hagi Narva kohtutäituri

Andrei Kreki (kostja I), F.P (kostja II) ja Luminor Bank AS-i (kostja III) vastu

17.01.2023 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX.

2.

08.03.2023 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast S.P, T.L-i

ja L.A nõuet peatada täitemenetlused nr XXX, XXX, XXX ja XXX ning nõude osas

tunnistada arestimisakt kehtetuks (jõustunud 06.04.2023). 04.04.2023 määrusega keeldus

kohus menetlusse võtmast S.P, T.L-i ja L.A nõuet peatada täitemenetlus nr XXX ja L.A hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks(jõustunud 06.05.2023).

2.1.

S.P ja T.L-i suhtes on algatatud täiteasjad nr XXX ja XXX. Hagejatele kuulus

kaasomandis olev korteriomandi asukohaga XXX (registriosa XXX). XXX

(registriosa XXX) korter soetati samuti laenuga 2006. aastal ja refinantseeriti kostja III

juures 19.06.2007 laenulepinguga nr XXX ning kinnisasjal on hüpoteek kostja III

kasuks. Nimetatud korteri osas on kinnistusraamatusse märgitud kohesele

sundtäitmisele allumise kokkulepe. 19.06.2007 notariaalse lepinguga nr 4008 koormati

korter hüpoteegiga kostja III kasuks ja lepiti kokku, et kinnistu igakordne omanik on

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

L.A-le kuulub korteriomand asukohaga XXX (registriosa XXX), mille soetamiseks

sõlmiti laenuleping nr XXX kostjaga III, mida käendas hageja I. Hagejad pole

teadlikud, mis muudatusi 27.03.2018 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatus

13.04.2018 tehti. 31.08.2007 notariaalse lepinguga lisati korterile täiendav hüpoteek

890 000 krooni ja kaaskoormatud kinnisasi on XXX korter. Hagejad ostsid 2008.

aasta septembri kuus uue korteri XXX (registriosa nr XXX), milleks sõlmiti

16.09.2008 laenuleping nr XXX .

2.2.

Kostja III ütles 10.02.2022 üles laenulepingud nr XXX ( XXX) ja XXX

( XXX). Laenulepingu nr XXX ( XXX) laenu jääk oli 55 983,17 eurot ja

laenulepingu nr XXX ( XXX) 19 994,84 eurot, kokku 75 977,98 eurot. Hageja II sai

11.04.2022 teate kohtutäiturilt täitemenetluse nr XXX algatamise kohta, mille aluseks

on 2007. aastal sõlmitud notariaalne leping nr XX ning lepingust tulenev võlgnevus oli

104 843,92 eurot, lisandub kohtutäituri tasu 5400 eurot.

2 (7)

2-23-3524

2.3.

17.01.2023 toimus täiteasjas nr XXX XXX korteri enampakkumine.

28.03.2023 tuli hagejatele kohtutäiturilt vastus hagejate järelepärimisele täiteasjas nr

XXX, et võlgnevus oli 11.04.2022 seisuga 104 843,92 eurot ja täitmisavaldus, mille

järgi algatati täitemenetlus laenulepingutest nr XXX , XXX ja XXX tekkinud

võlgnevuste tõttu. Hageja II ei saa olla laenulepingu nr XXX järgi võlgnik, sest ta ei

olnud selle lepingu käendaja. Hageja II on abielus hagejaga I. L.A ei ole hageja II

tütar. Korteri müügiga rikuti hageja II õiguseid. Hageja ei saanud notariaalsest

lepingust aru, kuna ei valda eesti keelt ning talle ei selgitatud, millised tagajärjed

võivad olla ühishüpoteegi realiseerimisega. Kohtutäitur eksis, kui märkis täiteasjas nr

XXX, et hageja I on võlgnik laenulepingu nr XXX osas, mida hageja II ei sõlminud.

Kostja III ei ole hagejatele esitanud ühtegi arvestust ega tõendeid klientideks olemise

kohta.

2.4.

Enampakkumise korraldamisel on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi.

Täiteasjas nr XXX on dokumentidele märgitud valed andmed, nt hageja I ei ole

võlgnik laenulepingu nr XXX järgi. Korterit võiks realiseerida täiteasjas nr XXX, aga

mitte täiteasjas nr XXX, mistõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. Hagejat

I ei teavitatud enampakkumisest XXX kohta tema e-postile XXX. Kiri arestimise

kohta sai ta samalt e-posti aadressilt kätte. Hagejat II ei teavitatud enampakkumisest

02.12.2022, nagu väidab kohtutäitur. Arestimisakti sai ta kätte juunis 2022. Hagejad

said enampakkumisest teada 18.01.2022 ja teavitasid kohtutäiturit, et nad ei nõustu

enampakkumise tulemusega. Enampakkumise akt edastati hagejale I

01.02.2023.Laenulepingu nr XXX osas pöördusid hageja I ja tema tütar kohtu poole,

sest laenulepingu ülesütlemine polnud nende süü ning laenuleping on lõpetatud

ebaseaduslikult, sest alused lepingu ülesütlemiseks puudusid. Täitedokument, mida

täideti ei olnud selge.

3. Kostja I (kohtutäitur) leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud hagejate

kanda.

3.1.

Kostja III esitas 11.04.2023 avalduse hagejate suhtes täitemenetluse

algatamiseks. Täitedokumendiks on Rakvere notari K P 19.06.2007 tõestatud

hüpoteegi seadmise leping nr XX. Lepingu poolteks on muu hulgas kinnisasja

asukohaga XXX omanikena hagejad, kelle kinnisasjale seati ühishüpoteek. Nõude

sisuks on hüpoteegiga koormatud kinnisasja aadressil XXX realiseerimine.

Kohtutäitur algatas sissenõudja täitmisavalduse alusel võlgnike suhtes kaks

solidaartäiteasja: XXX hageja I suhtes ja XXX hageja II suhtes. Täitemenetluse käigus

arestiti hagejatele kuuluv kinnisasi asukohaga XXX. Täitemenetluses ei ole alati

võlgnikuks laenusaaja, nt olukorras, kui hüpoteek tagav kolmanda isikuga sõlmitud

laenulepingust tulenevaid nõudeid ja sissenõudja nõuab hüpoteegi realiseerimist, siis

on võlgnikuks on koormatud kinnisasja omanik. Hüpoteek tagab erinevaid nõudeid ja

mitte kõik nõuded tulenevad hagejaga II sõlmitud lepingutest. Vastavalt 19.06.2007

hüpoteegi seadmise lepingu nr 4008 p-le 3.2. tagab hüpoteek kõik nõuded T.L-i ja/või

S.P vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, S.P ja/või T.L vahel sõlmitud ja võimalikest

tulevikus sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest. Hilisemad ühishüpoteegi

muutmise lepingud (tagatisvara lisamine) sätestavad samad tagatise tingimused.

3.2.

Täitedokumendi punktist 4.2. tuleneb igakordse omaniku kohustus alluda

kohesele sundtäitmisele. Isegi juhul, kui hüpoteek tagab mõned nõuded, mis ei tulene

hagejaga II sõlmitud lepingutest, kuid selle täitmist hüpoteek tagab, siis täitemenetluse

võlgnikuks on ikka koormatud kinnisasja omanikud. Hageja I on L.A käendajaks

vastavalt 15.08.2007 käenduslepingule, mille kohaselt vastutab hageja II

3 (7)

2-23-3524

laenulepingust nr XXX tulenevate laenusaaja maksekohustuste eest. Seega hüpoteek

tagab muuhulgas ka käenduslepingust tulenevad nõuded hageja I vastu. Hagejad pidid

vaidlustama nõude summat, vms ülaltoodud asjaolud TMS § 217 sätestatud korras

peale täitmisteate kättesaamist. Kuna hagejad ei ole eespool mainitud asjaolusid

õigeaegselt vaidlustanud, kaotasid nad õiguse sellele tugineda ja hagejate väited tuleb

jätta tähelepanuta. Enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud. Vaidlust ei ole, et

hageja II sai täitmisteate täiteasjas nr XXX kätte 11.04.2022. Hageja kinnitas

11.04.2022 täitmisteate täiteasjas nr XXX kättesaamist, osales aktiivselt

täitemenetluses, esitas taotlusi ja kaebusi ning vaidlustas arestimisaktis määratud

hinda. Hageja II sai kinnisasja arestimise akti kätte 05.06.2022 ja hageja I samuti

05.06.2022. Hagejale II teavitati enampakkumise läbiviimisest 02.12.2022 e-postile

XXX , mida hageja II kasutas samas täiteasjas kohtutäituriga suhtlemiseks. Hagejale I

teatati enampakkumise läbiviimisest 02.12.2022 kirjaga e-posti aadressile XXX, mida

hageja I kasutas samas täiteasjas kohtutäituriga suhtlemiseks.

4. Kostja II hagiavaldusele vastust ei esitanud.

5. Kostja III esitas 26.06.2023 vastuse hagile, mille palun jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

5.1.

Hagejad ja kostja III sõlmisid 19.06.2007 laenulepingu nr XXX

eluasemelaenu refinantseerimiseks AS S Eesti Ühispangast ja uue korteriomandi

ostmise sissemaksuks. Laenulepingu I punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate

laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii)

hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile aadressil

XXX; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. L.A ja kostja III sõlmisid

15.08.2007 laenulepingu nr XXX korteriomandi ostmiseks aadressil XXX.

Laenulepingu II punkti 6 kohaselt tagas lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste

täitmist: (i) panga kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (ii) panga

kasuks seatav hüpoteek korteriomandile aadressil XXX; (iii) hageja I poolt pangale

antav käendus. Hagejad ja kostja III sõlmisid 16.09.2008 laenulepingu nr XXX

korteriomandi ostmiseks aadressil XXX. Laenulepingu III punkti 6 kohaselt tagas

lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist: (i) hüpoteek korteriomandile

aadressil XXX; (ii) hüpoteek kinnistule aadressil XXX; (iii) hüpoteek korteriomandile

aadressil XXX ; (iv) hüpoteek korteriomandile aadressil XXX. Korteriomandile

aadressil XXX oli seati järgmised hüpoteegid kostja III kasuks: 1 600 000 krooni, 890

000 krooni, 203 000 krooni, 332 000 ja 2 500 000 krooni.

5.2.

27.03.2018 kinnistamisavalduse alusel muudeti kinnistusraamatus 13.04.2018

krediidiasustuse nime ja sisulisi muudatusi hüpoteekide suhtes ei tehtud. Kostja III

ütles 10.02.2022 laenulepingu nr XXX ja laenulepingu XXX üles ning hagejad

ülesütlemist hagejad ei vaidlustanud. Kostja III ütles 28.02.2022 laenulepingu nr XXX

üles. Laenusaajad võlgnevust vabatahtlikult ei tasunud. Ebaõige on hageja II väide, et

täitemenetluse raames korteriomandi aadressil XXX müügiga on rikutud tema õigusi,

kuivõrd ta ei olnud võlgnik laenulepingu nr XXX järgi. Hagejatele kuulus

korteriomand asukohaga XXX ja hüpoteegi seadmise kokkuleppe kohaselt oli

kinnisasja igakordne omanikud kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. L.A-le kuulunud korteriomandi asukohaga

XXX osas sõlmitud laenulepingu ütles pank üles ja lepingust tulenevaid kohustusi

tagas panga kasuks seatud hüpoteek kinnisasjal asukohaga XXX. Hagejad on ise

15.08.2007 olnud XXX kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise ja

asjaõiguslepingu osaliseks. Hageja II väide, et ta ei ole saanud aru kõnealuse

4 (7)

2-23-3524

notariaalakti sõlmimise tagajärgedest, on paljasõnaline ega anna ühelgi juhul alust

väitmaks, et enampakkumise läbiviimisel on rikutud tema õigusi. Hagejad ei ole

hagiavalduses esile toonud mistahes asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et

kohtutäitur ei järginud täitemenetluse ja enampakkumise läbiviimisel kõiki nõudeid.

Kohtutäitur on oma tegevuses lähtunud seadusest ning tema tegevus on olnud õiguslik

ning põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

7. Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-st 1, mille

kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul

täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui

vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus

tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on, et enampakkumisel ostetud asjale

ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit. Võlgnik saab asja ostjalt välja nõuda ning ostjal

on õigus nõuda müügihinna tagastamist sissenõudjalt ja täitekulude tagastamist

kohtutäiturilt.

8. Kohus tuvastas, et hagejad olid kinnisasjale asukohaga XXX ühisomanikud (dtl 18-20).

Vaidlust ei ole, et täiteasjas 066/2022/1150 on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1 alusel)

Rakvere notari K P 19.06.2007 tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr XX (dtl 29-32),

millega seati hagejatele kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX ühishüpoteek. Täiteasjas

nr XXX on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõudes kinnisasja asukohaga XXX

realiseerimine (dtl 63-66). Täitedokumendi ja kostja III avalduse alusel on kohtutäitur

Andrei Krek algatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX hageja I suhtes (dtl 63-66) ja

täiteasjas nr XXX hageja II suhtes (dtl 71-74). Sissenõudja nõudis hagejatele kuuluva

kinnisasja sundmüüki laenulepingutest tuleneva võlgnevuse katteks. Kinnisasja

enampakkumine toimus täiteasja nr XXX raames ja kinnisasi müüdi täiteasjas nr XXX

toimunud 17.01.2023 enampakkumisel (dtl 172-177).

9. Hagejad esitasid kostjate vastu TMS § 223 lg 1 alusel hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks. 01.02.2023 enampakkumise akti said hagejad kätte 01.02.2023 (dtl 369-

370) ja hagi on esitatud TMS § 223 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Hagejad taotlevad

enampakkumise kehtetuks tunnistamist täiteasjas nr XXX põhjusel, et rikuti

enampakkumise olulisi tingimusi.

10. Kohus selgitab, et kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet või arestimisakti,

võib arestimine olla TMS § 55 p 2 ja 4 kohaselt tühine, mis omakorda on aluseks

enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Kohus tuvastas, et hagejale II on kätte

toimetatud täitmisteade 11.04.2022 (dtl 110) ja hagejale I samuti 11.04.2022 (dtl 411).

Mõlemad hagejad on kinnisasja arestimise akti kätte saanud 05.06.2022, muuhulgas

vastasid mõlemad võlgnikud e-kirjaga kohtutäituri poolt saadetud e-kirjale (dtl 409-410).

Hagejad ei tugine, et nad oleksid eelnimetatud dokumentide kättesaamist, kinnisasja

arestimise akti, kinnisasja arestimise aktis määratud kinnisasja hinda või kohtutäituri

tegevust vaidlustanud (vt ka RKTKm 06.05.2022, 2-20-8668, p 19).

11. Hageja II viitas, et kohtutäitur märkis dokumentidele täiteasjas nr XXX valed andmed,

sest hageja II ei ole võlgnikuks laenulepingu nr XXX osas. Kohus selgitas hagejatele, et

5 (7)

2-23-3524

etteheited seoses menetlusdokumentidele märgitud andmetega tuli hagejatel esitada TMS

§ 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline ei esita TMS § 217 lg-s 1

nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta TMS § 217 lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem

asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. See kehtib ka enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi esitades. Sätte eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige

sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks

saanud varem kaebuses esitada ja selliselt rikkumise tagajärgi kõrvaldada (vt RKTKo

28.09.2011, 3-2-1-69-11, p 13). Kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjusel vaidlustavad

hagejad valede andmete märkimist täitmisteatesse alles enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagis. Kohus märgib, et kohtutäituri võimalik eksimus ei mõjutanud

iseenesest täitemenetluse kulgu, kuivõrd kohus tuvastas, et kinnisasjale oli seatud

ühishüpoteek ja tegemist oli notariaalse lepingu alusel toimuva kinnisasja sundmüügiga.

12. Hagejad viitasid, et korterit võiks realiseerida täiteasjas nr XXX, aga mitte täiteasjas nr

XXX, kuid vastavat mõttekäiku ei ole hagejad vaatamata kohtu 18.02.2026 päringule

selgitanud.

13. Ülejäänud hagejate nimetatud rikkumised on seotud täitedokumendiga, st hagejate

hinnangul ei olnud laenulepingu ülesütlemine hagejate süü ja laenuleping on lõpetatud

ebaseaduslikult, sest alused lepingu ülesütlemiseks puudusid ning hageja II ei saa olla

laenulepingu nr XXX järgi võlgnik, sest ta ei olnud selle lepingu käendaja. Hageja II

viitas, et ta ei saanud eesti keelsest notariaalsest lepingust aru ning talle ei selgitatud,

millised tagajärjed võivad olla ühishüpoteegi realiseerimisega. Kohus leiab, et

täitedokumendi vaidlustamiseks on võlgnikel võimalik esitada TMS § 221 lg 1 ja 11 alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, esitades selles muuhulgas ka kõik vastuväited

täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohus selgitas seda

hagejatele ka 18.02.2026 määruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate viited

rikkumistele käesolevas tsiviilasjas, kus vaidlustatakse enampakkumise kehtivust,

asjakohased. Hagejad ei väida, et vara oleks arestitud kehtiva täitedokumendita ega tugine

sellele, et nad ei ole kätte saanud täitmisteadet või vara arestimise akti.

14. Hagejad tuginevad hagis asjaolule, et neid ei teavitatud kinnisasja enampakkumisest ja

nad said teada toimunud enampakkumisest alles 18.01.2023 ehk pärast enampakkumise

toimumist. Kohus palus hagejatel 18.02.2026 täpsustada, mil viisil nad enampakkumisest

teada said, kuid hagejad kohtu päringule ei vastanud. Kohus tuvastas kohtutäituri poolt

esitatud kättetoimetamise e-kirjadest, et 02.12.2022 enampakkumise teade on hagejatele

e-posti aadressidele XXX ja XXX edastatud 02.12.2022 TsMS § 3141 lg 2 alusel (dtl 493-

494). Kuivõrd hagejad on ka ise viidanud, et kasutasid samu e-posti aadresse

kohtutäituriga suhtlemiseks ja nad olid täitemenetlusest teadlikud ning saanud samadelt e-

posti aadressidelt dokumendid kätte, siis on põhjendatud arestimisakti kättetoimetamine

TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kuna kohus tuvastas, et enampakkumise teade oli tegelikult

hagejatele kätte toimetatud, on sellele rikkumisele tuginemine põhjendamatu. Võlgnikke

on teavitatud enampakkumisest korrakohaselt (TMS §

84 lg 3).

15. Kohtule ei nähtu asjas esitatud menetlusdokumentidest ega tõenditest, et täiteasjas nr

066/2022/1150 17.01.2023 toimunud enampakkumise korraldamisel ja läbiviimisel oleks

rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6 (7)

2-23-3524

16. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate

kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS §

165 lg 2 järgi kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud

avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid

menetluskulusid. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta võrdselt

hagejate kanda, kuid TsMS § 165 lg 2 kohaselt kannab kumbki hageja ise oma kulud.

17. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist.

Seega määrab kohus, et kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

18. Kohus vabastas hagejad 01.06.2023 määrusega (dtl 336-340) hagi tagamise taotluse

esitamisel riigilõivu 70 euro ja osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi

esitamisel riigilõivu 295 euro tasumisest ning määras, et ülejäänud riigilõiv tuleb tasuda kahe

osamaksena kahe kuu jooksul kokku summas 300 eurot. Osamaksed on hagejate poolt tasutud

(dtl 352, 469). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejatelt solidaarselt mõista

Eesti Vabariigi kasuks välja tasumisele kuulunud riigilõiv 365 eurot (295+70), mille

tasumiseks anti hagejatele menetlusabi. Riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena summas 36,50

eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset) alates otsuse jõustumisest. Mõistlik on

võimaldada menetluskulude riigile tasumine osamaksetega, sest hagejad on korduvalt

kirjeldanud rasket majanduslikku olukorda. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

19. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing kohtunik

7 (7)