2-24-2106/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Heli Käpp, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2106

Kohtuasi

Designoline OÜ ja X hagi Estateguru tagatisagent OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

179/2023/1923 ja 179/2023/1924

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Designoline OÜ ja X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I Designoline OÜ (registrikood 14996500)

Hageja II X (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg

Kostja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368),

esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus ja vandeadvokaat

Martin Järve

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 27.02.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.04.2025 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata hagejate nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks intressi

maksmise hilinemise eest hüvitise nõudes 5,13 euro ulatuses. Ringkonnakohus teeb

nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi.

2. Rahuldada Designoline OÜ ja X apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt Designoline OÜ ja X kanda.

2-24-2106

4. Määrata kindlaks apellatsioonimenetluse menetluskulude rahaline suurus ning

mõista Designoline OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks

välja menetluskulud 1690 eurot.

5. Mõista Designoline OÜ-lt ja Xlt solidaarselt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks

välja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

menetluskulude (1690 eurot) hüvitamisega viivitamise eest alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

6.2. Tunnistada Designoline OÜ suhtes alustatud täitemenetlus nr 179/2023/1923

ja X suhtes alustatud täitemenetlus nr 179/2023/1924 lubamatuks intressi

maksmise hilinemise eest hüvitise nõudes 5,13 euro ulatuses.

6.3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hagejate kanda.

6.4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Designoline OÜ-lt ja Xlt (X) solidaarselt Estateguru tagatisagent OÜ kasuks

välja menetluskulud summas 6887 eurot.

6.5. Mõista Designoline OÜ-lt ja Xlt (X) solidaarselt Estateguru tagatisagent OÜ

kasuks välja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

menetluskulude (6887 eurot) hüvitamisega viivitamise eest alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.1. Designoline OÜ (hageja I) ja X (hageja II) esitasid Estateguru tagatisagent OÜ (kostja)

vastu Pärnu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

179/2023/1923 ja 179/2023/1924. Kohus peatas täitemenetlused 19.02.2024 määrusega.

2-24-2106

Hagejad rõhutasid, et vaidlus puudutab #8426 arenduslaenu 1. etapi nõudeid, kuid ta tõi tausta

selgitamiseks välja ka varasemate projektide #1254 ja #5879 asjaolud.

1.2. Hageja I esitas septembris 2022 laenutaotluse #8426 15 300 euro laenamiseks intressiga

12% aastas ja lõpptähtajaga 20.09.2023. 20.09.2022 sõlmiti kinnistu hüpoteegiga

koormamiseks notariaalne leping, millega seati tagatis 23 000 euro ulatuses ja kohese

sundtäitmise kokkulepe.

1.3. Kostja esitas hagejale I 07.08.2023 teate, mille kohaselt lisatakse laenuprojektid „default“

staatusse, kui samaks õhtuks ei laeku 2900 eurot. Sama päeva jooksul tehti vajalikud maksed,

kuid vaatamata sellele muudeti projektid defektiivseks ning anti refinantseerimiseks tähtaeg

31.08.2023, hiljem 31.10.2023. 02.11.2023 teatas portaal lepingu erakorralisest

ülesütlemisest.

1.4. Hageja ei vaidlusta põhivõlga ega lepingujärgset intressi, kuid ta vaidleb kõikidele

kõrvalnõuetele: 27% suurune aastane viivis (701,70 eurot), võlgnevuse menetlemise tasu

8,75% määras (14,99 ja 1,24 eurot), 0,05% suurune päevane hüvitis (5,31 eurot), tagatise

realiseerimise tasu 5% laenusummast (765 eurot) ning tagatisagendi tasu 360 eurot.

Vaidlustatud nõuete kogusumma täiteavalduse esitamise ajal oli 1578,88 eurot.

1.5. Hageja I esitas 17.05.2024 kostjale tasaarvestusavalduse, tuginedes kahjule, mis tekkis

kolmanda arenduslaenu etapi rahastamata jätmisest ja tööde seiskumisest. Hageja palus

lugeda täitemenetlused täielikult või osaliselt lubamatuks, leides, et kostja on põhjustanud

makseraskused ja rikkunud hea usu põhimõtet.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja selgitas, et #8426 laenuleping lõppes mitte ülesütlemise, vaid tähtaja

möödumisega 20.09.2023, ning täitedokumendiks on 20.09.2022 notariaalne hüpoteegileping

koos kohese sundtäitmise kokkuleppega. Kostja esitas 23.11.2023 kohtutäiturile Õnne

Pajurile täitmisavalduse, milles taotleti põhinõude ja kõrvalnõuete sissenõudmist ning viivise

jätkuvat arvestamist kuni kohustuste täitmiseni.

2.2. Sundtäitmise objektiks on üksnes #8426 projekt ja kaks täiteasja Rapla kohtutäituri

juures. Muude projektide (#1254 ja #5879) nõudeid täidetakse teistes täitemenetlustes ning

need ei ole käesoleva vaidluse ese.

2.3. 21.11.2023 seisuga oli sissenõutav kogusumma 17 333,79 eurot, mis sisaldas põhivõlga

15 300 eurot, tasumata intressi 171,36 eurot, intressivahe tasu 14,18 eurot, viivist 701,70

eurot, võlgnevuse menetlemise tasu 16,23 eurot, hüvitist intressi viivitamise eest 5,31 eurot,

tagatise realiseerimise tasu 765 eurot ja tagatisagendi tasu 360 eurot.

2.4. Laenusaaja on äriühing, kes tegutseb majandustegevuses, ning hageja II on selle juhatuse

liige ja kinnisasja kaasomanik. Asjas ei kohaldu tarbija kaitseks mõeldud sätted.

Lepingutingimused, sealhulgas viivise ja leppetrahvide kokkulepped, on kehtivad.

2.5. Hageja 17.05.2024 tasaarvestusavaldus on suunatud valele isikule, sest väidetav kahju

seondub portaalipidaja, mitte tagatisagendiga. Kostja palus jätta hagi täielikult rahuldamata.

2-24-2106

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 28.04.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus tuvastas, et käesoleva asja täitedokumendiks on 20.09.2022 sõlmitud

notariaalne hüpoteegi seadmise leping, millega hageja II kinnistu koormati 23 000 euro

suuruse hüpoteegiga ja lisati kohese sundtäitmise kokkulepe. Hageja I on võtnud Estateguru

portaalist kokku neli ärilaenu, kuid käesolevas vaidluses puudutab sundtäitmine ainult #8426

lepingut.

3.2. Kohus leidis, et #8426 laenuleping lõppes tähtaja möödumisega 20.09.2023. Hagejad ei

esitanud ühtegi tõendit, et see leping oleks erakorraliselt üles öeldud. Kohus leidis, et

07.08.2023 tehtud makse 2900 eurot seondus #1254 projektidega ega mõjutanud #8426

kohustusi. Hageja II ei ole tarbija. Seetõttu ei kohaldu tarbijalepingute tühisuse eeldused ega

ebamõistlike tüüptingimuste kontroll.

3.3. Hagejad ei vaidlustanud põhivõlga 15 300 eurot, intressi 171,36 eurot ega intressivahe

tasu 14,18 eurot.

3.4. Kohus hindas 27% suurust viivisemäära mõistlikuks, võttes arvesse ärilaenude praktikast

tulenevaid piire ning asjaolu, et lepingujärgne intress oli 12%. Kuna laenusaaja viivitas

maksetega alates 16.10.2022 ja jättis tähtajaks tasumata nii põhiosa kui viimase intressimakse,

oli viivisenõue 701,70 eurot põhjendatud.

3.5. Võlgnevuse menetlemise tasu 8,75% ulatuses kvalifitseeris kohus leppetrahviks, mille

eeldused olid täidetud, sest tasumata jäid nii intress kui intressivahe.

3.6. Kohus käsitles 0,05% päevas suurust hüvitist samuti leppetrahvina, mis oli lepinguga ette

nähtud ja millele laenusaaja oli nõustudes alla kirjutanud. Tasusumma 5,31 eurot arvutati

korrektselt.

3.7. Tagatise realiseerimise tasu 5% laenusummast ehk 765 eurot pidas kohus õiguspäraseks.

Tasul on leppetrahviline iseloom ning selle eesmärk on hüvitada tagatisvara realiseerimisega

seonduvad kulud ja ajakulu. Kohus pidas põhjendatuks ka tagatisagendi tasu 360 eurot, kuna

tegemist oli nõude maksmapanekuga seotud kulude kattega, mida leping võimaldas.

3.8. Kohus leidis, et hageja 17.05.2024 tasaarvestusavaldus esitati valele isikule. Mahu ja sisu

järgi oli avaldus suunatud portaalipidaja tegevuse vastu, kuid täitedokumendiga seotud isikuks

on tagatisagent. Seega puudus alust lugeda nõudeid tasaarvestatuks.

3.9. Kohus leidis, et sundtäitmise algatamine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja

teavitas tagatisvara omanikku kavatsusest hüpoteek realiseerida 09.11.2023 ja pakkus

võimalust võlgnevuse tasumisega täitemenetlus vältida.

3.10. Maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 5197 eurot koos

viivisega alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni.

2-24-2106

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid Pärnu Maakohtu 28.04.2025 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja

tunnistada täitemenetlus lubamatuks täies ulatuses või alternatiivselt 1578,88 euro ulatuses.

4.1. Kostja pani hageja laenuprojektid 07.08.2023 alusetult „default“ staatusesse, kuigi hageja

tasus samal päeval nõutud 2900 eurot. Kostja määras seejärel lühikesed tähtajad

refinantseerimiseks ja ütles 02.11.2023 laenulepingud üles, mis tugines „default“ staatusele.

Selline tegevus rikkus hea usu põhimõtet. Kolmanda etapi rahastusest keeldumine peatas

ehitustööd, põhjustas niiskuskahjustuse ja muutis laenukohustuste täitmise raskeks. Kostja on

sellega tekitanud kahju.

4.2. Hagejad vaidlustavad mitmed kostja esitatud tasud, sealhulgas viivise 27 protsenti aastas,

mida hageja peab ebamõistlikult suureks. Hagejad vaidlustavad ka võlgnevuse menetlemise

tasud, tagatise realiseerimise tasu ja intressimaksega viivitamise tasu 0,05 protsenti päevas.

Need tasud on olemuselt leppetrahvid, mille kohta puudub alus või mille suurus on

ebaproportsionaalne. Kostjale ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks nende summade nõudmist.

4.3. Kostja ei oodanud täitemenetluse tulemusi hageja suhtes, enne kui pöördus tagajate vara

vastu. Kostja lükkas tagasi võimaliku ostja tingimused, mis oleks võimaldanud saavutada

kompromissi.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagejate nõude tunnistada

sundtäitmine lubamatuks intressi maksmise hilinemise eest hüvitise 5,13 euro ulatuses.

Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi. Menetluskulud maa-

ja ringkonnakohtus jäävad hagejate kanda.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6). Apellatsioonkaebuses on hagejad korranud maakohtumenetluses esitatud väiteid ning

maakohus on kõikidele hagejate väidetele nõuetekohaselt vastanud.

8. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega üksnes osas, millega maakohus pidas

põhjendatuks kostja õigust nõuda hüvitist intressi maksmise hilinemise eest määraga 0,05%

päevas arvestatuna alates intressi maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

ajavahemiku 21.09.2023–21.11.2023 eest arvestatuna intressisummalt 171,36 eurot kokku

summas 5,31 eurot.

9. VÕS § 113 lg 6 järgi viivist ei ole lubatud nõuda intressi maksmisega viivitamise korral.

Kohtupraktikas on selgitatud, et Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.

Riigikohus on varem asunud seisukohale, et VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise sisuga

imperatiivne norm, mille rikkumise vältimatuks tagajärjeks on seda keeldu rikkuva

kokkuleppe tühisus. VÕS § 113 lg 6 kohaldumist ei saa kunstlikult vältida vaid näiteks

maksetähtaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega. VÕS § 113 lg 6

2-24-2106

kohaldamine olla välistatud üksnes siis, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks,

mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud

võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna

(RKTKo 03.06.2015, 3-2-1-175-14, p 17)

10. Siinsel juhul leppisid lepingupooled kokku hüvitise intressi maksmise hilinemise eest

määraga 0,05% päevas. Pooled leppisid selle kokku enne selle hüvitise sissenõutavaks

muutumist. Kolleegiumi hinnangul on tegemist kokkuleppega, mis on VÕS § 113 lg 6 järgi

välistatud. Et kokkulepe on sõlmitud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, ei ole

tegemist ka kompromisslepinguga VÕS § 578 lg 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hagejate kanda TsMS § 171 lg 1 järgi. Kuigi

kohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, siis on rahuldamise ulatus rahaliselt ja sisuliselt

nii marginaalne, et menetluskulude jaotust see ei mõjuta.

11.1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata kulunimekirja alusel. Kostja taotles 2190 euro hüvitamist, mis on

tasu 8 t 48 min õigusteenuse eest tasumääraga 230-250 eurot/t (käibemaksu hüvitamist kostja

ei taotle).

11.2. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu

apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi 48 minutit. Kostja esindajate

kulunimekirja järgi kulus menetluskulu nimekirja koostamisele ja istungiks valmistumisele 3

tundi, kolleegiumi arvates on põhjendatud kuluks, arvestades vaidluse sisu ja mahtu, 1 tund.

Kokku on põhjendatud menetluskulu 1690 eurot.

11.3. Vastavalt taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)