2-25-20108/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-20108

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja

koht

27.03.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-20108

Tsiviilasi

T.S.-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: T.S.

(isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxXXX, xxxxxxXXX; e-post: XXX);

Usaldusisik: Ivi Kalmet (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; 772 1252;

XXX)

Menetlustoiming

Avaldusest loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu T.S.-i avaldusest loobumine ja lõpetada menetlus T.S.-i

maksejõuetusavalduses.

2. Tühistada 09.02.2026.a määrusega võlgnikule seatud vara käsutamise keeld ning

avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded selle kohta teade.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud T.S.-i kanda.

2. Määrata usaldusisiku tasuks 654,72 eurot (sh käibemaks).

3. Tasuda usaldusisiku tasu summas 654,72 eurot (sh käibemaks) menetlusabi korras

riigi eelarvest Ivi Kalmet (isikukood 47307272715, KMKR EE100712984)

arvelduskontole nr EE291010010124158012.

4. Välja mõista T.S.-ilt riigituludesse maksejõuetusmenetluse kulud 654,72 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele, mille

andmed kohus lisab käesolevale määrusele eraldi lehel. Maksmisel tuleb kindlasti kasutada

kohtu määratud viitenumbrit.

Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2-25-20108

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

T.S. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. 09.02.2026 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Ivi Kalmeti.

Usaldusisik esitas võla- ja varanimekirja, milles hindas, et võlgnik on maksejõuetu ning esinevad

alused pankroti väljakuulutamiseks, kuid kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole

perspektiivikas, sest enamus võlgniku nõuetest (ligi 90%) tulenevad tahtlike õigusvastaste

tegudega kaasnevatest kahju- ja menetluskulunõuetest ning sissenõudmise kuludest. Tahtliku

õigusvastase teoga tekitatud kahju kogusumma on 14 315 eurot, s.o ligi 52% võlgadest. Võlgniku

kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus.

Mitmeid nõudeid võiks läbi vaadata aegumise menetluses. Kriminaalasjade varasemate

menetluskulude osas võiks aegumist kohaldada aasta pärast (mitte enne 27.03.2027), kui ei teki

aegumist peatavaid asjaolusid.

10.10.2023 selgitas kohus istungil võlgnikule kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat, ka

seda, et kuriteoga tekitatud kahjust ja elatise nõuetest ei vabane. Võlgnik ei soovinud avalduse

menetlemist ja loobus sellest.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Võlgnik on istungil selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest. Kohus on

seisukohal, et avaldusest loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule.

Eeltoodust tulenevalt võtab kohus avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata.

09.02.2026.a määrusega kohaldas kohus maksejõuetusavalduse tagamise abinõusid ning keelas

võlgnikul oma vara käsutamise usaldusisiku nõusolekuta. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab

kohus TsMS § 477 lg 1 ja § 386 lg 4 alusel võlgnikule seatud käsutuskeelu. PankrS § 21 lg 4

kohaselt tuleb käsutuskeelu tühistamise korral avaldada teate Ametlikes Teadaannetes.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab,

et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks

rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

2-25-20108

Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 654,72 eurot (koos käibemaksuga).

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui

pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi

Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Sama alamäär kohaldub ka

usaldusisikule.

Usaldusisiku 13.03.2026 taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 8

tundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tunnist.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu

on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele

kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 528

eurot, millele lisandub käibemaks.

Usaldusisik on palunud enda tasu välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171

lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri

tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on

tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul,

kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid

enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.

2-25-20108

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade

alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg

1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi

vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset

kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 528 eurot, lisandub

käibemaks, kokku 654,72 eurot.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta

büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka

usaldusisikule.

Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on avaldusest loobunud, kuid samas hüvitab riik

menetlusabi korras usaldusisiku tasu. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda

riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või

vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav

kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on

kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud

teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus

tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt ning seega ei ole

maksejõuetusmenetluse kulu tekkinud riigi osalemisest menetluses. Sellest tulenevalt mõistab

kohus TsMS 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigi tuludesse maksejõuetusmenetluse kulud

summas 654,72 eurot (sh käibemaks).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik