2-25-120139/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-25-120139
Legislator headnote
AI generated2-25-120139/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-25-120139
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-120139
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.märts 2026, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-120139
Tsiviilasi
OÜ EUROPARK ESTONIA hagi I.T vastu võla nõudes
Hagihind
60 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood:
10811490; asukoht: XXX , 10143 XXX; e-post: XXX);
Hageja esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ; e-post:
XXX);
Kostja: I.T (isikukood: XXX; aadress: XXX- XXX ; e-post:
XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada OÜ EUROPARK ESTONIA hagi I.T vastu.
2. Välja mõista kostjalt I.T hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus
(leppetrahv) 60 eurot.
Menetluskulud
1. Jätta menetluskulud kostja I.T kanda.
2. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõista
välja kostjalt I.T hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks hageja
menetluskulud 360 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 240 eurot).
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni
tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
Edasikaebamise kord
1 (10)
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,
kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse
edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 19.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse võlgnikult I.T 60 euro saamiseks (dtl 5-7). Kohus tegi 21.08.2025 võlgnikule
makseettepaneku (dtl 8-9), mis toimetati kätte samal päeval võlgniku e-posti aadressil XXX
(dtl 11). Võlgnik I.T esitas 03.09.2025 nõudele vastuväite (dtl 14-17). Kohus lõpetas
19.09.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks esimese
astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule (dtl 1-2; 47-48).
OÜ EUROPARK ESTONIA esitas 10.10.2025 kohtule hagi I.T vastu võlgnevuse nõudes.
Hageja väidab, et 07.07.2025 parkis sõiduk registreerimismärgiga xxx mille omanikuks või
vastutavaks kasutajaks oli kostja, hageja opereeritaval parkimisalal XXX parklas. Parkimisala
kontrollimisel tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimistasu
oli maksmata ning parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud. Hageja väljastas samal päeval
leppetrahvinõude nr 2540707251440555 summas 70 eurot (summat vähendatud 60 euroni),
paigutades vastava teate sõiduki kojamehe vahele. Kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt
tasumata. Hageja saatis 24.07.2025 kostjale tähitud kirjaga meeldetuletuse võlgnevuse kohta,
kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud.
Hageja selgitab, et tegemist on parkimisteenust osutava ettevõttega ning iga tema opereeritava
parkimisala sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad
parkimisalale sisenejale teada, et tegemist on eraparklaga ning parkimiseks on kehtestatud
tingimused. Samuti on parkimisala sissesõidu juurde paigaldatud infotahvel koos viitega
tüüptingimustele ja/või viitega, kus nendega tutvuda saab. Hageja hinnangul olid need märgid
ja teabekandjad kostjale nähtavad ning kostjal oli võimalik enne parkimist
parkimistingimustega tutvuda.
Hageja leiab, et parkimistingimused kujutavad endast pakkumust lepingu sõlmimiseks ning
kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki hageja parklasse, avaldab ta sellega nõustumust lepingu
sõlmimiseks. Seega oli käesoleval juhul olemas nii hageja pakkumus kui ka kostja nõustumus,
mistõttu tekkis poolte vahel leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel. Hageja
hinnangul ei saa poolte vahel olla vaidlust selles, et sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale
parkimisalale ning lepinguline suhe tekkis.
Hageja väidab, et kostja rikkus parkimislepingut, kuna ei tasunud parkimistasu ega
fikseerinud parkimise algusaega parkimiskella abil. Parkimistingimuste kohaselt on
parkimistingimuste rikkumise korral parkimisoperaatoril õigus nõuda leppetrahvi. Hageja
esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, täites sellega leppetrahvi
mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse.
Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta tutvus parkimistingimustega ning lahkus seejärel
koheselt parklast. Hageja hinnangul ei ole kostja seda väidet tõendanud ning tegemist on
2 (10)
eluliselt ebausutava ja konstrueeritud käsitlusega. Hageja viitab, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt
peab pool oma väiteid tõendama, kuid kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid
parkimistingimustega tutvumist ja kohest lahkumist.
Hageja tugineb esitatud fotodele, mille kohaselt oli sõiduk pargitud ning viibis parkimisalal
ajavahemikus vähemalt 14:37-14:42. Hageja selgitab, et kell 14:37 tehtud fotodel on sõiduk
juba pargitud. Kell 14:38 tehtud fotol on kujutatud parkla keskel olev infotahvel, millel on
toodud parkimistsooni number, parkimise maksumus ning mobiilse parkimise juhised. Kell
14:41:45 tehtud fotol on näha sõiduki juures viibivaid isikuid, kellest üks viibib sõiduki
pagasiruumi juures ning teine seisab sõiduki ees, hoides käes leppetrahviteadet. Kell 14:42:24
ja 14:42:37 tehtud fotodel on sõiduk jätkuvalt pargitud. Hageja hinnangul nähtub nendest
fotodest, et sõiduk ei peatunud ajutiselt, vaid oli pargitud ning viibis parklas ka pärast
leppetrahviteate väljastamist.
Hageja märgib, et fotodel ei ole näha ühtegi isikut parkimistingimustega tutvumas. Samuti
leiab hageja, et leppetrahviteade anti kostjale kohapeal kätte ning kostja väide, et ta ei ole
teadet näinud, ei vasta tõele.
Hageja selgitab, et parkimistingimused on esitatud parkimisala sissesõidul liiklusmärkidel
ning nendele on viidatud ka esitatud fotodel. Parkla keskel asuvad teabekandjad ei sisalda
parkimistingimusi, vaid on liiklusvälised teabevahendid, millel on esitatud parkimistsooni
number, parkimise maksumus ja mobiilse parkimise juhised. Seetõttu peab hageja ekslikuks
kostja väidet, et ta tutvus parkimistingimustega parkla keskel.
Hageja leiab, et kostjal oli võimalik parkimistingimusi järgida, sealhulgas kasutada tasuta
parkimise võimalust parkimiskella abil või tasuda parkimise eest mobiilselt.
Parkimistingimuste kohaselt tuleb tasuta parkimise korral parkimise algusaeg fikseerida
loetavalt ja nähtavalt. Hageja viitab, et sõiduki fotodel ei ole parkimise algusaega fikseeritud.
Hageja hinnangul on parkimistingimuste järgimine parkija kohustus ning parkimiskella,
kirjutusvahendi või muude vahendite puudumine on parkija enda risk. Samuti oli kostjal
võimalik kasutada alternatiivseid parkimisviise, näiteks mobiilset parkimist.
Hageja peab kostja väiteid parkla varasema tasuta kasutamise või parkla vähese koormuse
kohta asjakohatuks, kuna need ei mõjuta parkimistingimuste kehtivust. Hageja selgitab, et ta
on XXX parklas teenust osutanud alates 2024. aasta veebruarist ning parkimistingimused
kehtivad sõltumata parkla täituvusest.
Samuti leiab hageja, et kostja viited erinevatele parkimissüsteemidele ja -võimalustele ei oma
tähtsust, kuna kostja ei ole parkimistasu tasunud ega parkimistingimusi järginud.
Hageja viitab ka kohtupraktikale, mille kohaselt ei oma otsustavat tähtsust sõiduki seismise
kestus, vaid asjaolud, mis viitavad sõiduki parkimisele. Hageja hinnangul ei saa käesolevas
asjas rääkida ajutisest peatumisest, vaid sõiduki parkimisest. Samuti viitab hageja
kohtupraktikale, mille kohaselt on parkimistingimustega võimalik tutvuda parkimisel ning
nõustumus lepingu sõlmimiseks antakse parkimisega.
Kokkuvõtvalt leiab hageja, et kostja väited parkimistingimustega tutvumise ja kohese
lahkumise kohta on tõendamata ning vastuolus esitatud tõenditega. Hageja hinnangul rikkus
kostja parkimislepingut ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 60 eurot.
2. Kostja vastuväited
Kostja on esitanud 11.11.2025 ja 14.01.2026 vastuse hagile, milles vaidleb hagiavaldusele
vastu.
3 (10)
Kostja väidab, et 07.07.2025 sisenes ta XXX parklasse eesmärgiga tutvuda
parkimistingimustega. Ta peatas sõiduki ning liikus parkla keskosas asuva infotahvli juurde.
Kuna infotahvlil esitatud teave oli kostja hinnangul napp, tutvus ta täiendavalt
parkimistingimustega hageja veebilehel. Olles tingimustega tutvunud, otsustas kostja
parkimisteenust mitte kasutada ning lahkus parklast. Kostja leiab, et ta ei kasutanud
parkimisteenust ega sõlminud hagejaga lepingut.
Kostja selgitab, et parklasse sisenemisel ei pööranud ta sissesõidul olevatele infotahvlitele
täielikku tähelepanu, kuna keskendus liiklusohutusele, sh jalakäijatele vasakpööret sooritades.
Kostja märgib, et parkimistingimused on sissesõidul märgitud parkla poolsele küljele ning ei
ole parklasse sisenedes nähtavad, samuti ei ole need väikese kirja tõttu sõidukiga liikudes
loetavad. Kostja hinnangul liigub inimene loomupäraselt info suunas, mis asub tema
liikumissuunal, mistõttu suundus ta parkla keskel asuva infotahvli juurde.
Kostja märgib, et hagi lisas 1 esitatud leppetrahvinõudest sai ta teada alles tsiviilasja
materjalidega tutvumisel ning et ta ei ole näinud väidetavalt tema sõiduki tuuleklaasile
paigaldatud kollast teadet. Kostja väidab, et leppetrahvinõude sai ta kätte alles 02.08.2025,
mil talle saabus hageja esindaja saadetud kiri. Enne seda ei olnud tal võimalik nõuet
vaidlustada. Kostja esitas samal päeval hageja esindajale vastuväited ning on korduvalt
taotlenud nõude tühistamist. Vastuväidete kättesaamist kinnitas hageja 08.08.2025. Kostja
hinnangul ei vasta tõele hagiavalduses esitatud väited, et ta ei ole nõuet vaidlustanud ega
vastuväiteid esitanud.
Kostja väidab, et leppetrahvinõue saadeti talle lihtkirjana, mitte tähitud kirjaga, nagu
hagiavalduses märgitud. Samuti viitab kostja vastuolule hageja esitatud tõendites, märkides,
et hagi lisas 1 esitatud leppetrahvinõude väljatrükk ja fotodel kujutatud kollane teade erinevad
oluliselt (sh QR-koodi paiknemise ja kujutiste osas), mistõttu ei saa pidada tõendatuks, et just
see leppetrahvinõue anti kostjale parklas üle.
Kostja vaidlustab hageja esitatud fotod, märkides, et need on ebakvaliteetsed ega võimalda
tuvastada ei kostja tegevust ega väidetava teate üleandmist. Samuti ei tõenda fotod kostja
hinnangul, et ta ei tutvunud parkimistingimustega parkla keskosas asuva infotahvli juures.
Kostja märgib, et tal ei ole võimalik esitada omapoolset pildimaterjali, kuna ta ei
dokumenteeri oma igapäevast tegevust, kuid tema hinnangul ei viibinud ta parklas
ebamõistlikult pikka aega.
Kostja leiab, et hageja on keskendunud liigselt parkimisalal viibimise kestuse rõhutamisele,
jättes tähelepanuta asjaolu, kas kostjal oli enne lepingu sõlmimist reaalne võimalus
parkimistingimustega tutvuda. Kostja hinnangul ei olnud selline võimalus tagatud.
Kostja toob esile, et 2023. aasta juuni Google tänavavaate andmetel ei olnud kõnealuses
parklas tasulist parkimist ning tasulise parkimise sildid ilmusid alles hiljem. Kostja märgib, et
ei ela XXX ega külasta XXX regulaarselt, mistõttu ei saanud ta olla teadlik
parkimiskorralduse muutumisest.
Kostja leiab, et poolte vahel ei tekkinud lepingulist suhet. Kostja hinnangul on hageja
tüüptingimus, mille kohaselt loetakse leping sõlmituks sõiduki peatamisega, ebamõistlikult
kahjustav, kuna ei taga enne lepingu sõlmimist mõistlikku võimalust tingimustega
tutvumiseks (VÕS § 42 lg 1). Samuti leiab kostja, et lepingutingimus, mille kohaselt loetakse
leping sõlmituks koheselt autost väljumisel, on ebamõistlikult sõltuv vorminõude järgimisest
(VÕS § 42 lg 3 p 6).
Kostja peab nõutavat leppetrahvi ebamõistlikult suureks, märkides, et parkimistasu poole
tunni eest on 1 euro, samas kui temalt nõuti esmalt 85 eurot ning hiljem 60 eurot. Kostja
hinnangul on tegemist ebaproportsionaalse nõudega (VÕS § 42 lg 3 p 5), eriti arvestades, et ta
4 (10)
ei kasutanud parkimisteenust. Kostja viitab ka Tarbijavaidluste komisjoni praktikale, mille
kohaselt on sarnaseid leppetrahve peetud ebamõistlikult suureks.
Kostja leiab lisaks, et hageja ei ole teinud endast kõike mõistlikult võimalikku
parkimisteenuse sujuvaks korraldamiseks (VÕS § 24 lg 2), vaid rakendab korraldust, mis ei
taga kasutajale mõistlikku võimalust tingimustega tutvumiseks ega teenuse kasutamiseks ilma
ebamõistlike riskideta.
Kostja väidab, et hagejal puudub õigus leppetrahvi nõuda ka seetõttu, et leppetrahvinõuet ei
esitatud mõistliku aja jooksul. Kostja sai nõudest teada alles 02.08.2025, s.o 27 päeva pärast
väidetavat rikkumist, mistõttu ei ole täidetud VÕS § 159 lg 2 nõue.
Kostja märgib, et hageja esindaja seisukoht esitati 10.10.2025, kuid hagi jõudis kostjani alles
20.10.2025, mistõttu jääb kostjale arusaamatuks nimetatud seisukoha sisu ja eesmärk.
Kostja viitab ka sellele, et pärast vaidlusalust juhtumit on ta hakanud parkimistingimustele
suuremat tähelepanu pöörama ning väldib vaidlusalust parklat, kuid see ei muuda tema
hinnangul asjaolu, et konkreetsel juhul ta parkimisteenust ei kasutanud.
Kokkuvõtvalt leiab kostja, et ta ei kasutanud parkimisteenust, vaid tutvus
parkimistingimustega mõistliku aja jooksul ning lahkus parklast. Poolte vahel ei tekkinud
lepingulist suhet, leppetrahvinõue on esitatud hilinemisega ning on ebamõistlikult suur.
Seetõttu peab kostja hageja nõuet alusetuks ning palub jätta hagi rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
4. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §
444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku
põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et
TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite
esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka
seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud
vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei
nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei
arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
Tulenevalt TsMS § 405 lg-st 1 määras kohus 05.03.2026 asja lahendamise lihtsustatud korras.
Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise
nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500
eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab
ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte
faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning
lõige 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud
väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5 (10)
6. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele
võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses - tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)
võimaldab parkijal (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu 26.01.2017 lahend
asjas 3-2-1-82-16, p 22).
7. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2
järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse
rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lõike 1 punkt 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas
õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS §
108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud
lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja
lõike 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud
lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
8. Hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamiskoormus tõendada, et:
poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leping, mis sisaldas leppetrahvikokkulepet (VÕS § 9,
§ 16, § 20);
kostja rikkus lepingulist kohustust (VÕS § 100);
kostja vastutab rikkumise eest (VÕS §-d 103 ja 160);
hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumist
(VÕS § 159 lg 2).
9. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli 07.07.2025 sõiduki
registreerimismärgiga XXX omanikuks/vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on
tõendatud väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (dtl 73). Kohus loeb tsiviilasja
materjalidega (hagiavalduse lisa 1, dtl 63-65) tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX
parkis 07.07.2025 XXX parklas, s.o hageja opereeritaval parkimisalal.
10. Ka parkimistasu maksmata jätmise osas pole kostja vastu vaielnud. Parkimistingimuste
rikkumise tõttu esitati kostjale leppetrahvinõue (07.07.2025 leppetrahv nr 2540707251440555
asukohas XXX parkla, Tartu summas 70 eurot (summat vähendatud 60 euroni),
maksetähtajaga 14.07.2025) lõpliku nõudena summas 60 eurot, mis on käesoleva ajani
tasumata.
11. Pooled on erineval seisukohal küsimuses, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi
summas 60 eurot. Vaidlus seisneb selles, kas poolte vahel tekkis parkimisleping ja kas kostja
rikkus seda, samuti kas hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest nõuetekohaselt.
Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida, kas hageja ja kostja on
sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja sõiduk parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja
opereeritaval parkimisalal); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (st kas kostja jättis
parkimise fikseerimata ja parkimistasu maksmata); kas hageja on esitanud kostjale
leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
12. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 07.07.2025 parkimislepingu liiklus- ja
teavitusmärkidel toodud tingimustel. Kostja parkis sõiduki hageja opereeritavale
parkimisalale ning talle pidi olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga.
Hagiavalduse lisast 2 (dtl 66–72) nähtub, et parkimisala on tähistatud EUROPARK märgiga
ning tegemist on tsooniga EP345. Märgilt nähtub parkimistasu (30 min/1 euro; 24 h/10 eurot)
ning viide „Parkimistingimused märgi tagaküljel“. Parkimistingimuste tekst on esitatud sama
lisa lehel (dtl 68).
Esitatud tõenditest nähtub, et parkimisala sissesõitude juurde on paigaldatud liiklus- ja
teavitusmärgid, mis annavad parkimisalale sisenejale teada, et tegemist on eraparklaga ning
6 (10)
parkimine toimub kehtestatud tingimustel. Seega pidi kostjale olema parkimisalale
sisenemisel arusaadav, et parkimine on tasuline ning toimub hageja tingimustel.
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja parkis sõiduki hageja parkimisalale ning avaldas
sellega nõustumust parkimislepingu sõlmimiseks vastavalt parkimisalal kehtestatud
tingimustele.
Riigikohus on 06.12.2017 otsuses nr 2-15-3430 selgitanud, et leppetrahvinõude tõendamiseks
piisab sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduki äratuntavalt
ning märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sellisel juhul peab parkija TsMS § 230 lg
1 kohaselt tõendama, et sõiduk ei viibinud vaidlusalusel ajal kõnealuses parklas.
Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduk paiknes
vaidlusalusel ajal mujal kui Tartu Jõe Keskuse parklas.
Hageja esitatud tõenditest nähtub, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid
ning kuidas olid parkimisalal paigutatud liiklus- ja teavitusmärgid. Samuti on tõendatud, et
OÜ EUROPARK ESTONIA opereeris kõnealusel ajal Jõe KeskuXXX parklat.
Kohus leiab, et parkimisala tähistuse ja esitatud tingimuste põhjal pidi mõistlikule isikule
olema arusaadav, et tegemist on tasulise eraparklaga, kus parkimine toimub kindlaksmääratud
tingimustel.
Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka juhul, kui lepingu sõlmimise viisist
tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust
teada saada. Hageja on tõendanud, et parkimistingimused olid parklas kättesaadavad.
Seetõttu lasus kostjal kohustus ilmutada vajalikku hoolsust ning tutvuda parkimisalal
kehtivate tingimustega enne sõiduki parkimist.
Kostja väidab, et viibis parkimisalal üksnes parkimistingimustega tutvumise eesmärgil ning
lahkus seejärel koheselt, mistõttu ei tekkinud poolte vahel lepingulist suhet. Kohus selle
väitega ei nõustu.
Nagu eeltoodust nähtub, oli parkimisala selgelt tähistatud tasulise eraparklana ning parkimine
toimus kehtestatud tingimustel. Lepingu sõlmimine ei sõltu sellest, kas parkija on
tingimustega eelnevalt detailsemalt tutvunud, vaid lepingu sõlmimiseks piisab sõiduki
parkimisest vastaval parkimisalal.
Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja sõiduk viibis parkimisalal ning oli pargitud,
sellega kostja avaldas nõustumust parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja väide, et ta ei ela
Tartus ega kasuta kõnealust parklat regulaarselt, ei oma seejuures õiguslikku tähendust ega
vabasta teda parkimistingimuste järgimisest.
Asjaolu, et kostja võis pärast sõiduki parkimist tutvuda täiendavalt parkimistingimustega ning
otsustada seejärel parklast lahkuda, ei välista lepingu tekkimist ega vabasta teda
parkimistingimuste järgimisest.
Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse
andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt
selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise
ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule
nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1).
Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
(VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on väljendanud seisukohta, et parkimislepingu võib sõlmida
tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet
7 (10)
tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk
parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-75-10, p 14).
Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS §
8 lg 1 mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe.
Parkimistingimused olid parkimisalal kättesaadavad ning kostjal oli võimalik nende sisuga
tutvuda. Lepingu sõlmimine toimus sõiduki parkimisega ega olnud seotud autost väljumisega.
Parkimistingimused ei välista sõiduki juurest lahkumist, vaid sätestavad parkijale kohustuse
järgida parkimiskorda. Seejuures nägid tingimused ette võimaluse parkida ajavahemikus kell
6.00-23.00 tasuta kuni 3 tundi parkimiskella kasutamisel. Seetõttu ei olnud kostja võimalus
sõiduki juurest lahkuda piiratud ning puudub alus lugeda vastavat tüüptingimust
ebamõistlikult kahjustavaks.
13. Kohus analüüsib, kas kostja on parkimislepingut rikkunud, jättes parkimise
nõuetekohaselt fikseerimata ja parkimise eest tasumata.
Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk XXX oli 07.07.2025 pargitud
XXX parklas ning parkimise algusaega ei olnud parkimiskellaga fikseeritud (dtl 63-65).
Hageja esitatud parkimistingimustest nähtub, et ajavahemikus kell 6.00-23.00 on võimalik
parkida tasuta kuni 3 tundi tingimusel, et parkimise algusaeg on nõuetekohaselt märgitud (dtl
125). Vastasel juhul tuleb parkimise eest tasuda vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Kuna kostja ei ole parkimise algusaega fikseerinud ega parkimistasu tasunud, ei olnud tal
õigust tasuta parkimiseks ning ta rikkus parkimislepingu tingimusi.
Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks parkimistingimusi järginud.
14. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ning kas see
on tehtud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist.
Hagiavalduse lisast 1 ning selles sisalduvatelt fotodelt (dtl 62; 64–65) nähtub, et hageja esitas
leppetrahvinõude vahetult pärast rikkumise tuvastamist 07.07.2025, paigutades teate kostja
sõiduki tuuleklaasi ja kojamehe vahele. Fotodel on tuvastatav, et leppetrahviteade on asetatud
sõiduki kojamehe alla.
Riigikohus on selgitanud, et leppetrahviteate jätmine sõiduki kojamehe vahele on tavapärane
ning mõistlik viis parkimistingimuste rikkuja teavitamiseks. Sellisel viisil teate jätmist tuleb
pidada leppetrahvinõude esitamiseks mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul TsÜS § 70
tähenduses. Seega kostja väide, et leppetrahviteate paigutamine sõiduki tuuleklaasipuhastaja
alla kujutab endast vandaalitsemist või on lepingutingimustega vastuolus, on põhjendamatu,
kuna tegemist on tavapärase ja mõistliku teavitamisviisiga, mis ei eelda eraldi kokkulepet ega
kujuta endast sõiduki kahjustamist.
Teate võimaliku kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 kohaselt lepingutingimusi rikkunud
pool. Kostja ei ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude kohta, mis seaksid kahtluse alla teate
sellisel viisil edastamise mõistlikkuse. Ka esitatud fotodelt ei nähtu erakorralisi
ilmastikuolusid või muid asjaolusid, mis oleksid võinud takistada teate kättesaamist.
Kostja viited leppetrahviteate kujunduslikele erinevustele ei sea kahtluse alla teate
paigaldamist sõidukile, kuna ka kostja enda käsitlus eeldab teate olemasolu.
Hageja saatis 24.07.2025 kostja registrijärgsele aadressile ka meeldetuletuse võlgnevuse kohta
(dtl 74). Kohus märgib siiski, et parkimiskorraldajal puudub seadusest tulenev kohustus saata
leppetrahvi kohta täiendavaid meeldetuletusi ning nende saatmine ei ole leppetrahvinõude
kehtivuse eelduseks (Tallinna Ringkonnakohtu 2-21-121615, p 13).
8 (10)
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitas leppetrahvinõude kostjale nõuetekohaselt
ning mõistliku aja jooksul, mistõttu ei ole kostja viide VÕS § 159 lg-le 2 asjakohane.
15. Kostja hinnangul on parkimistrahv 60 eurot ebamõistlik.
Kohus selgitab, et kostjal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel
üksnes juhul, kui leppetrahv on ebamõistlikult suur.
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud rahasumma, mida lepingut
rikkunud pool peab rikkumise korral tasuma. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimusena
kokkulepitud leppetrahv võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel ebamõistlikult kahjustav ja
seetõttu tühine, kui selle suurus on ebamõistlik (Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16,
p 36).
VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, rikkudes oluliselt lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu.
Ebamõistlikkust hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga, arvestades muu hulgas lepingu
olemust, poolte huve ning lepingu sõlmimise viisi.
VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, kui see on
ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige rikkumise ulatust, võlausaldaja õigustatud huvi ning
poolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamine on kohtu kaalutlusotsus
(Riigikohtu 21.11.2012 otsus nr 3-2-1-132-12, p 12).
Kohus märgib, et leppetrahvil on nii preventiivne kui ka kompenseeriv funktsioon - see
suunab lepingupoolt kohustusi täitma ning tagab rikkumise korral võlausaldajale minimaalse
hüvitise.
Käesolevas asjas ei ole alust lugeda leppetrahvi ebamõistlikult suureks. Parkimistingimuste
rikkumine seisnes tasu maksmata jätmises ning parkimise nõuetekohase fikseerimise
puudumises. Leppetrahvi eesmärk on tagada parkimiskorra järgimine ning vältida olukorda,
kus parkimistasu maksmata jätmine muutuks majanduslikult soodsamaks kui tingimuste
täitmine. Arvestades parkimiskorralduse iseloomu ning vajadust tagada tingimuste tõhus
järgimine, ei ole 60 euro suurune leppetrahv ilmselgelt ebaproportsionaalne.
Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et leppetrahv oleks tema suhtes
ebamõistlikult koormav või et selle vähendamine oleks põhjendatud. Kostja viide
Tarbijavaidluste komisjoni otsusele ei ole asjakohane. Nimetatud otsused ei ole kohtule
siduvad ning iga juhtumit tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes. Kostja ei ole
põhjendanud, et viidatud otsus puudutaks võrreldavaid asjaolusid ega anna alust järeldada, et
kokkulepitud leppetrahv oleks ebamõistlikult suur.
16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulu rahuldamiseni täies
ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 60 eurot.
Menetluskulude jaotus
17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd
kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma
9 (10)
teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18. Hageja on hagiavalduses (10.10.2025) esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt
on hageja kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot ilma
käibemaksuta (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 120 eurot).
19. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
20. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1
ja 2, § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
TsMS § 4842 alusel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu
kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot.
Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Hageja esindaja tasumäär oli
maakohtus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasumäära saab pidada
põhjendatuks. Põhjendatud on ka esindaja ajakulu 2 tundi.
Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 360 eurot
(100+20+240). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus
käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
21. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest
kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude
kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag
Kohtunik
10 (10)