4-26-511/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-511 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2026. a määrus, millega jäeti Liisa Luha (Luht) kaebus Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,26,000250 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Liisa Luht (ik 48911215724), määruskaebus RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2026. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. VTMS § 190 järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul. VTMS § 17 lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusega karistati Liisa Luhta LS § 240 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt 11. märts 2026. Otsuse ärakirja sai L. Luht kätte 25. jaanuaril 2026. 2. L. Luht esitas 16. veebruaril 2026 kohtule avaliku e-toimiku kaudu 3. veebruaril 2026 digitaalselt allkirjastatud kaebuse Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele.

4-26-511 3. Pärnu Maakohus jättis 20. veebruari 2026. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale võimaluse kaebust täpsustada kuni 2. märtsini 2026. Samuti tühistas maakohus Politseija Piirivalveametile 16. veebruaril 2026 antud toimiku ja seisukoha esitamise nõude. Maakohus tuvastas, et L. Luht sai Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsuse kätte samal päeval, mistõttu on VTMS § 114 lg 3 alusel otsuse vaidlustamise tähtaeg 15 päeva, s.o kuni 9. veebruarini 2026. Maakohus märkis, et L. Luha kaebus on dateeritud ja digitaalselt allkirjastatud 3. veebruaril 2026, samas on kaebus saabunud kohtusse e-toimiku kaudu 16. veebruaril 2026. Eeltoodu tõttu palus maakohus kaebajal kaebuse esitamise asjaolusid täiendavalt selgitada ehk millal ja mil viisil kaebaja selle kohtule edastas. Samuti selgitas maakohus kaebetähtaja ennistamise võimalusi. Maakohtu määrus 4. Pärnu Maakohus jättis 10. märtsi 2026. a määrusega L. Luha kaebuse Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele läbi vaatamata. 5. Maakohus selgitas, et 20. veebruari 2026. a määrusega antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks saabus 2. märtsil 2026 ning kaebaja ei ole kohtule tähtajaks vastanud. Eeltoodu tõttu järeldas maakohus, et kaebus Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a otsusele on esitatud 16. veebruaril 2026 e-toimiku kaudu ning kaebetähtaja ennistamist ei ole kaebaja soovinud. Kuivõrd kaebus on saabunud kohtusse pärast kaebetähtaja möödumist ja kaebetähtaja ennistamist ei ole taotletud, jättis maakohus kaebuse VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus 6. Maakohtu määrusele esitas kaebuse menetlusalune isik L. Luht, kes soovib Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2026. a kaebuse käiguta jätmise määruse alusel selgitusi anda. L. Luht selgitab, et ta vaatas nimetatud määruses toodud selgituste esitamise tähtaega valesti arvates, et selleks on 16. kuupäev. Politseija Piirivalveameti otsusele kaebuse esitamisega seoses selgitab L. Luht, et ta saatis endale teadaolevalt allkirjastatud vaide 3. veebruaril 2026. Kui ta hiljem, 16. veebruaril 2026 uuesti e-toimikusse sisenes, oli see vaie seal veel ees ning ta saatis selle uuesti. L. Luht selgitab, et ta arvas, et kohtuvälise menetluse läbiviijaks on Politseija Piirivalveamet, mitte kohus. Märget, et kaebus on saajani jõudnud, ei ole kuskil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 8. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kuivõrd maakohus jättis menetlusaluse isiku väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid sellele, kas see oli põhjendatud, et maakohus jättis kaebuse läbi vaatamata. 9. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebus Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele oli esitatud 16. veebruaril 2026 ehk 2(3)

4-26-511 kaebetähtaega rikkudes. Eeltoodud arvamuseks andis maakohtule aluse asjaolu, mille kohaselt ei selgitanud menetlusalune isik Pärnu Maakohtu 20. veebruari 2026. a käiguta jätmise määruses toodud tähtajaks, miks lahknevad Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele esitatud kaebuse allkirjastamise ja esitamise kuupäevad. 10. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses selgitab menetlusalune isik esmalt, et ta vaatas maakohtu käiguta jätmise määruses märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaega valesti ning arvas, et selleks on 16. kuupäev. 11. Asjaolu, et kaebuse esitanud isik ei süüvinud kaebuse käiguta jätmise määrusesse piisavalt hoolikalt, mistõttu vaatas tähtaega valesti, ei anna alust maakohtu määrust tühistada, sest tegemist ei ole mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes, mis annaks aluse puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks. 12. Seoses Politseija Piirivalveameti 25. jaanuari 2026. a kiirmenetluse otsusele kaebuse esitamisega selgitab menetlusalune isik, et allkirjastas kaebuse e-toimikus 3. veebruaril 2026 ja enesele teadaolevalt edastas kaebuse ka menetlejale. 16. veebruaril 2026 e-toimikusse uuesti sisse logides avastas, et kaebust ei ole edastatud. Ka sellist olukorda ei ole võimalik käsitada tähtaja rikkumise mõjuva põhjusega KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Isik, kes on kohtumenetluses seotud mingi menetlusliku tähtajaga, peab ise veenduma selles, et tema menetluslikud sammud oleksid astutud tähtaja piires. Enda hooletu tegutsemisega kaasnevat riski kannab L. Luht seega ise. Tähtaja ennistamine on võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemise korral ning kaebuses toodu, mille kohaselt vaatas menetlusalune isik tähtaga valesti või esitas enesele teadaolevalt kaebuse tähtaegselt, ei ole käsitatav mõjuva põhjusena, ennistamaks kaebetähtaga. 13. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2026. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)