2-25-18444/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. märts 2026

Tsiviilasja number

2-25-18444

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi Marili Kuzmina vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bondora AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Bondora AS (registrikood

11483929) lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Keijo Lindeberg ja Karin Ploom

Vastustaja (kostja) Marili Kuzmina (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta Bondora AS-i apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a otsuse

peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2026. a otsus tsiviilasjas nr 2-25-18444 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Rahuldada Bondora AS-i apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Bondora AS (hageja) esitas 31. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule hagi Marili Kuzmina

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus edastas hagi kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Tartu Maakohtule.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. märtsil 2023 tarbijakrediidilepingu nr

XXXXXXXXXX, mille alusel väljastas hageja kostjale krediiti 3721 eurot, millest 221 eurot

arvestati lepingutasu katteks. Kostja kohustus tagastama krediidi, sellelt arvestatava intressi ja

haldustasu annuiteetmaksetena, igakuine makse oli 151 eurot 32 senti. Kostja jättis tasumata

aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti 2025. a osamaksed. Lisaks pidi kostja tasuma B Secure

teenuse eest aprillist kuni augustini 2025 väljastatud arved, kuid jättis need tasumata. Hageja

on väljastanud kostjale ka arve 169 eurot 94 senti, mis hõlmab lisateenuseid,

sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Kuivõrd kostja ei tasunud

hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 1. septembri 2025. a

avaldusega lepingu erakorraliselt üles.

Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue 3070 eurot

70 senti, intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 412 eurot 50 senti, tasumata

arved 169 eurot 94 senti ja haldustasu 73 eurot 41 senti, kokku 3726 eurot 55 senti.

Viivisenõude esitamisel arvestab hageja viivisemääraks lepingujärgset määra 27,51% aastas

ja viivisenõue alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (põhinõudelt,

tasumata arvetelt, haldustasult ja sissenõudmiskuludelt) on 149 eurot 87 senti. Hageja palus

kostjalt välja mõista 3726 eurot 55 senti (põhivõla, intressi, tasumata arvete ja haldustasu

võlgnevus), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 149 eurot 87

senti ja jooksva viivise 27,51% põhinõudelt (3314 eurot 5 senti) alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda

ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Maakohus toimetas hagi koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte

lähikondse kaudu 29. novembril 2025. Kostja hagile ei vastanud.

3. Hageja esitas 29. detsembril 2025 hagiavalduse täpsustuse, milles täpsustas põhinõude

ulatust ja esitas uue viivise arvestuse. Hageja nõuab viivist summalt 3315 eurot 54 senti ja

sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga on 149 eurot 94 senti. Hageja märkis,

et on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teinud nõuetekohase kontrolli ja

kogunud vajaliku teabe. Hageja palus kostjalt välja mõista 3727 eurot 40 senti (põhivõlg,

intress, tasumata arvete ja haldustasu võlgnevus kokku), sissenõutavaks muutunud viivise

hagiavalduse esitamise seisuga põhinõudelt (3315 eurolt 54 sendilt) kokku 149 eurot 94 senti

ja jooksva viivise 27,51% aastas põhinõudelt (3315 eurolt 54 sendilt) alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja esitas ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimine ei ole tõendatud ja määras selleks puhuks ka uuesti maksed

(VÕS § 4034 lg 7). Hageja leiab, et ka uuesti määratud maksete korral on leping kehtivalt

alates 1. septembrist 2025 üles öeldud. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja 778

eurot 1 sendi, viivise VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 12 eurot 98 senti ja

jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 778 eurolt 1 sendilt alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Maakohus lahendas hagi 8. jaanuari 2026. a otsusega. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr XXXXXXXXXX alusel põhivõlgnevuse 778

eurot 1 sent, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 28 eurot 12 senti ja

jooksva viivise põhinõudelt (778 eurolt 1 sendilt) alates 9. jaanuarist 2026 kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis 23%

menetluskuludest kostja kanda ja 77% hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 228 eurot 4 senti ja viivise menetluskuludelt (s.o 228 eurolt 4 sendilt) alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist

menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses.

Maakohus märkis, et tegemist on lihtmenetluse asjaga ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 444 lg 2 alusel võib kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Maakohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

Kuna hageja on hagiavalduses ja täpsustuses välja toonud, et esitab lepingu suhtes

alternatiivse nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse

katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka

VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid

tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida

laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis seega, et hagi

kuulub rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr

XXXXXXXXXX alusel põhivõlgnevuse 778 eurot 1 sent ning viivise 8. jaanuari 2026

seisuga 28 eurot 12 senti ja viivise alates 9. jaanuarist 2026 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ning menetluskulud

osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja 3727 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise

seisuga 149 eurot 94 senti ja alates hagiavalduse esitamisest viivise 27,51% aastas

põhinõudelt 3315 eurot 54 senti kuni kohustuse kohase täitmiseni ning jätta menetluskulud

terves ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja vastuseks maakohtu nõudele

selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja tervikliku

nõude arvestuse, st hageja nõude ulatuse seadusjärgses määras, juhuks kui kohus asub

seisukohale, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega ei olnud

tegemist uue iseseisva nõudega, vaid alternatiivse arvestusega vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

Hageja ei ole oma lepingu alusel esitatud nõuet kitsendanud ega sellest loobunud. Samuti pole

tegu nõuete paljususega. Maakohus ei saanud valida, kumma nõude ta rahuldab. Kui kohus

rahuldab hageja nõude vaid osaliselt, tuleb kohtul põhjendada, miks on kohus asunud

seisukohale, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on aga ise

lahendis märkinud, et ta pole asunudki hindama seda, kas vastutustundliku laenamise

põhimõtet on järgitud. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Kuivõrd kohus on vääralt

jätnud rahuldamata hageja nõude terves ulatuses ja rahuldanud ebaõigesti hagi vaid osaliselt,

on maakohus ebaõigesti jaganud ka menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide

olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul

otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

8. Maakohus on ekslikult lahendanud vaid hageja alternatiivse nõude.

TsMS § 370 lg 2 näeb ette, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

TsMS § 442 lg 8 viiendast lausest tuleneb, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Sätet tuleks mõista selliselt, et ühe

alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea kohus teise alternatiivse nõude osas võtma seisukohta,

v.a kui hageja on alternatiivsed nõuded järjestanud. Sellisel juhul tuleb esimese alternatiivse

nõude rahuldamata jätmist põhjendada ja see ka resolutsiooni ära märkida, kuna sellest võib

sõltuda menetluskulude jaotus (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne, § 442 lg 8, komm 3.9.5.3.n.). Eelnev kohaldub ka lihtmenetluses otsuse tegemisel.

Hageja esitas 29. detsembril 2025 alternatiivse nõude, mille palus rahuldada üksnes juhul, kui

kohus esimest nõuet ei rahulda. Maakohus leidis, et laenuandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist ei ole vaja analüüsida ja rahuldas alternatiivse nõude. Kuna hageja esitas

järjestatud alternatiivsed nõuded, rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, jättes hageja

esmase nõude lahendamata. Sellest tulenevalt rikkus maakohus otsuse põhjendamise

kohustust (TsMS § 656 lg 1 p 5).

TsMS § 442 lg 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 kohaselt on

maakohus rahuldanud hagi osaliselt, kuid milles seisneb hagi osaline rahuldamine,

resolutsioonist ei nähtu. Lisaks toob ringkonnakohus välja, et maakohtu otsuse resolutsioon ja

põhjendused on omavahel vastuolus. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (otsuse põhjenduste p

6) ning hagi tuleb rahuldada (p 8) ja menetluskulude jaotuses viitab maakohus hagiavalduse

osalisele rahuldamisele (p 14).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada. Ringkonnakohus ei pea ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd maakohus

peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 17–25).

10. Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi

rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada esmalt hageja

esmane nõue ja hinnata, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub.

11. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud

ringkonnakohtult uue lahendi tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

12. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude

jaotus ja nende rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6

alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)