2-23-11069/82 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-11069

Tsiviilasi

M. N. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava tühistamine, pankroti

välja kuulutamine ja kohustuste vabastamise menetluse

algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja /võlgnik: M. N. (IK XXX, elukoht XXX,

e-post XXX)

Usaldusisik: Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151

Tallinn; e-post XXX; telefon XXX)

Võlausaldajad: AllePal OÜ (RK 12209337), Aktiva

Finance Group OÜ (RK 10746479), TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal (RK 14304235), 24-7Fitnessklubi

OÜ (RK 14045006), Bondora AS (RK 11483929),

Credit.ee OÜ (RK 11898079), AKTSIASELTS

JETOIL (RK 10613270), OK Incure OÜ (RK

11542046), OMEGA INVEST OÜ (RK 10866568),

Revensen OÜ (RK 16625699), SEB Pank AS (RK

10004252), Holm Bank AS (RK 14080830), Telia

Eesti AS (RK 10234957), K. K. (IK XXX), Swedbank

AS (RK 10060701), kohtutäitur Andrei Krek,

kohtutäitur Tatjana Afanasieva (RK 16038754)

Asja läbivaatamine

võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamine 23.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 13.06.2024 määrusega kinnitatud M. N. võlgade

ümberkujundamiskava.

2. Kuulutada välja M. N. (IK XXX) pankrot 27.03.2026 kell 11.00.

3. Nimetada M. N. (IK XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Jüri

Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post XXX; telefon XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.04.2026 kell 10.30.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel,

videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada M. N. vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 15.04.2026 kell 10.25 Viru Maakohtu

Rakvere kohtumajas. Kui M. N. vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus

määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud

kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest

teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on

mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja

ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja

kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata,

võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada

M. N.

(IK XXX)

kohustustest vabastamise menetlus.

Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Jüri

Truuts, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku

vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse

kolme aasta möödumisel.

9. Usaldusisikul tuleb esitada aruanded kohustustest vabastamise menetluse

kohta iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

14. Jätta seni kantud võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

15. Jätta usaldusisiku menetluskulud võlgniku kanda.

16. Määrata M. N. usaldusisiku Jüri Truuts tasuks 411.97 eurot (sh käibemaks)

ning mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. M. N.-il tasuda

usaldusisiku tasu summas

411.97

eurot (sh käibemaks) Autente

Menetlusteenused OÜ arveldusarvele XXX XXX AS-is.

17. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Avaldada teade M. N. võlgade ümberkujundamiskava tühistamise kohta ning

pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava tühistatakse, võib võlgnik või võlausaldaja

esitada määruskaebuse. Pankrotimäärusele võib esitada määruskaebuse võlgnik.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu. Pankrotimääruse peale võib esitada kaebuse 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate

avaldamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

M. N. esitas 03.08.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamiseks. Kohus võttis 29.08.2023 määrusega avalduse menetlusse, võlgniku

usaldusisikuks määrati Jüri Truuts. 13.06.2024 määrusega kohus kinnitas võlgniku võlgade

ümberkujundamiskava.

Võlausaldajad Revensen OÜ ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal teatasid kohtule, et võlgnik ei

täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi ning palusid kava tühistada.

Usaldusisik teatas 03.03.2026 kohtule, et tänaseks on võlgnik jäänud mitmete maksete osas

võlgnevusse. Ka võlgnik ise on usaldusisikule tunnistanud, et „enam tõenäoliselt väljapääsu

pole“, st ta ei suuda kinnitatud ümberkujundamiskava täita. Usaldusisik tegi ettepaneku

tühistada võlgade ümberkujundamiskava menetlus ning juhul, kui võlgnik avaldab soovi, siis

kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 23.03.2026 istungil ära. Võlgnik teatas, et on kaotanud

töö ning ei suutnud enam kava alusel võlausaldajatele väljamakseid teha. Hetkel on võlgnik

töötu. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 41 lg 1 sätestab, et kohus tühistab

ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui

ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.

Vastavalt FIMS § 41 lg 6 p 2 võib kohus ümberkujundamiskava tühistamisel sama määrusega

kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

Käesolevalt ei ole võlgnik üheksa kuud täitnud võlgade ümberkujundamiskava ja

ärakuulamisel tõdes, et ei saaks seda ka edaspidi täita. Kohtu hinnangul saab seda lugeda

kohustuste oluliseks rikkumiseks. Võlgnik avaldas ärakuulamisel ka, et on nõus pankroti välja

kuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega ning teab selle menetluse

tagajärgi.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab senises menetluses esitatud andmete alusel, et

võlgnik on maksejõuetu.

Maksejõuetusavalduse algsel menetlemisel tegi kohus kindaks, et võlgnikul puudub vara,

mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul

vähemalt 56 160.04 euro ulatuses. Ärakuulamisel teatas võlgnik, et on töötu, otsib tööd.

Olulist vara ei ole võlgnik soetanud, võlgnik ei ole ka pärandina või kinkena midagi saanud.

Eeltoodust tuleneb, et võlgnik on maksejõuetu – tema kohustused ületavad oluliselt vara

mahtu ja käesoleval ajal puudub võlgnikul ka sissetulek, et oma kohustusi täita. Võlgnik ei

suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt

täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui

hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima,

kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku

kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks.

Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.

FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Jüri Truuts andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Jüri Truuts täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Jüri Truuts on vajalike erialaste teadmistega ning

kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Kuna kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab tema suhtes kohustustest vabastamise

menetluse, tuleb tühistada 13.06.2024 määrusega kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava.

Kohus selgitab, et FIMS § 41 lg 3 kohaselt ümberkujundamiskava tühistamisel langevad

tagasiulatuvalt ära maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise tagajärjed, välja arvatud

käesoleva seaduse § 19 lg 6 nimetatud tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue

ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses

suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus

on juba saanud.

FIMS § 42 kohaselt avaldab kohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse

lõpetamise või lõppemise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teatab sellest

pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust

läbiviivale kohtule. Kuna vastavalt TMS § 51 g 1 lõppevad täitemenetlused pankroti välja

kuulutamisel, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt vajadus täiturit peatamise aluse ära

langemisest eraldi teavitada.

Kohus selgitab ka menetluse olulisemaid tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb

üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni

haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja

lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1);

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2);

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada

üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1);

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1);

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42);

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale (FIMS § 48).

-

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (FIMS § 47 lg 2).

-

Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises (FIMS § 46).

-

Usaldusisik esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

Võlgniku kohustused:

-

võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad

seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete

täitmisel; võlgnik peab olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja

menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel

võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS §

89).

-

Võlgnik peab nii pankrotimenetluse ajal kui ka jätkuva kohustustest vabastamise

menetluse ajal tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule igast elu-

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Kohus selgitab ka, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg

ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lõige 9).

Menetluskulud

FIMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kannab võlgnik võlgade ümberkujundamise

menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud ning nimetatud menetlustes jäävad

võlausaldajate kantud kulud nende endi kanda.

Võlgnik tasus võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisiku tasu ettemaksuna 2 010.00

eurot. Nimetatud summa on 13.06.2024 määrusega (kava kinnitamine) usaldusisiku kasuks

välja mõistetud.

FIMS § 54 lg 3 ja 4 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest

vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade

ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ning kohustustest vabastamise menetluses ja

võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel iga aasta

möödumisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Usaldusisik esitas 03.03.2026 täiendava tasu taotluse, millest nähtub, et ta on teinud võlgade

ümberkujundamise menetluses

tööd 3,75 tundi (s.o võlausaldajatele võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse ja kaaskirja edastamine - 0,75 tundi; võlgniku

kava täitmise kontroll, korduv ühenduse võtmine võlgnikuga seoses kava mittetäitmisega,

võlausaldajate kirjadele vastamine - 2,5 tundi; kohtule võlgade ümberkujundamiskava

tühistamise ettepaneku koostamine ja esitamine - 0,5 tundi), tunnitasuga 130.00 eurot tunnis.

Usaldusisik palub tema tasuks määrata 487.50 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku

604.50 eurot.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohus leiab

samas, et usaldusisiku tunnitasu määr ei ole seadusega kooskõlas.

FIMS § 54 lg 5 sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava

üle järelevalve teostamisel ja kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

Kuivõrd kuupalga alammääraks on 886.00 eurot, siis on FIMS § 54 lg 5 tulenevalt

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel

88.60 eurot, mille lisandub käibemaks, s.o kokku 109.86 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 411.97 eurot

(käibemaksuga) (3,75 * 109.86), mis tuleb välja mõista võlgnikult.

Usaldusisik on palunud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuivõrd

seadus (TsMS § 183 lg 2) ei näe ette võlgnikule võlgade ümberkujundamise menetluses

menetlusabi andmist, siis ei ole ka põhjendatud tasu riigi vahenditest välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik