2-24-4570/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4570

Kohtuasi

F.Z hagi Z.A vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju

hüvitamiseks ning viivise saamiseks

Z.A vastuhagi F.Z vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.Z 17.01.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

F.Z apellatsioonkaebuse hind 476,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

F.Z

(isikukood

XXX),

lepinguline esindaja advokaat Kristjan Kers

Kostja Z.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Roman Antonov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi

osaliselt, jättis hageja varalise kahju nõude 610,12 eurot ületavas osas

rahuldamata, mõistis välja seadusjärgse viivise 610,12 eurolt ja jättis hageja

menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81

eurot ja sellelt arvestatud seadusjärgses määras viivis. Hageja menetluskulud jätta

täies ulatuses kostja kanda.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada F.Z hagiavaldus Z.A vastu.

2.2. Kohustada Z.A-d ümber lükkama F.Z kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid

ja avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime „Z.A“ all

teatisena XXX korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile XXX

korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta

ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga teate: „Avaldasin F.Z

2-24-4570

kohta valeväited, et F.Z käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja

sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga.

Antud väited on valed ning ma lükkan need ümber. Z.A”.

2.3. Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.

2.4. Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

mittevaralise kahju hüvitiselt (500 eurot) alates 20.03.2024 kuni mittevaralise

kahju hüvitise täieliku tasumiseni.

2.5. Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot.

2.6. Välja mõista Z.A-lt F.Z kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras varalise kahju hüvitiselt (1086,81 eurot) alates 20.03.2024 kuni

varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni.

2.7. Jätta Z.A vastuhagi F.Z vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2.8. Jätta F.Z menetluskulud Z.A kanda. Z.A menetluskulud jäävad täies ulatuses

Z.A kanda.

2.9. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud otsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Z.A kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.Z (hageja) esitas 20.03.2024 Harju Maakohtule Z.A (kostja) vastu hagi, milles palus

esimese alternatiivina (juhul, kui kohus peab kostja väiteid faktiväideteks):

−

kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse

jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee) vahendusel enda kasutajanime

„Z.A“ all teatisena XXX korteriühistu teadete tahvlil ja hoida piiranguteta kõigile

XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta

ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst:

„Avaldasin F.Z kohta valeväited, et F.Z käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas

ja sõimamas, ning seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga.

Antud väited on valed ning ma lükkan need ümber. Z.A”.

−mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

2-24-4570

äranägemisel, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni;

−

mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot, millele

lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni.

Teise alternatiivina palus hageja (juhul, kui kohus peab kostja väiteid väärtushinnanguteks):

− mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude

summa;

− mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot, millele

lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kirjutas kostja 13.10.2023 kell 19.25 veebitarkvara Korto

vahendusel XXX korteriühistu (KÜ) liikmetele teatise, millega tekitas hagejast KÜ

liikmetele ebaõige kuvandi, mis pole käesoleval hetkel saanud muutudagi. Sisuliselt seadis

kostja hageja pädevuse, aususe ja sobivuse kahtluse alla ebaõige faktiväite (joobeseisundis

kaaselanike häirimine) alusel. Sellega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb

selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.

Kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju läbi solvamise – pani hagejat halvasti ja

alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas tahtlikult hageja mainet täiesti

ebakohasel viisil, milleks puudus igasugune objektiivne alus või mõistlik põhjendus.

Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude 1086,81 euro hüvitamist. Kuna

hagejal puudusid õigusalased eriteadmised oli eriteadmistega isiku abi kasutamine

kohtueelselt kostjale nõudekirja saatmiseks põhjendatud. Kostja vastas kohtuväliselt

saadetud nõudekirjale, keeldudes kohtuvälisest lahendusest (sh õigusvastase kahju

tekitamise lõpetamisest ehk laimu eemaldamisest).

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostja leidis, et hagiavalduse p-s 2 alla joonitud väited „Inimene käis joobes peaga ukse

taga ust klohmimas ja sõimamas“, „Lõpuks üritas oma käitumist õigustada“, „Jällegi oli

asjade klaarimine joobes peaga“ on faktiväited ja väide „Mitte joobes peaga ja/või

ägestunult kõrri karata“ on väärtushinnang. Joobeseisundi osas viitas kostja Riigikohtu

lahendile nr 3-3-1-4511 (p-d 13–14). Kuna tegemist on KÜ sisese kirjavahetusega, siis

isegi, kui teatud faktiväited oleksid ebaõiged või väärtushinnangud oleksid ebakohased, ei

olnud nende avaldamine kostja hinnangul õigusvastane. Suurem osa KÜ liikmetest ei tunne

huvi ühistus toimuvast, mistõttu on tõenäoline, et teatud osa liikmetest ei ole süvenenud

sellesse, mis toimub teatud isikute vahel ega tea, kes on hageja ja kostja. Avaldatud tekst ei

mõjutanud hageja elu kostja hinnangul kuidagi.

5. 04.11.2024 märkis kostja, et väide „joobes peaga“ on väärtushinnang, sest see sisaldab

subjektiivset hinnangut. Lisaks on mõistlikuks õigusabikuluks eeldusel, et hagi

rahuldatakse 658,80 eurot.

Kostja vastuhagi

2-24-4570

6. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtueelsed

õigusabikulud 793 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

7. Vastuhagi kohaselt tekkisid kostjal kohtueelsed õigusabikulud seoses hageja poolse

pöördumisega. Kostjal tuli nõudekirjaga tutvuda ning sellele vastata. Samuti toimus

õigusalane konsultatsioon tunnistajate kaasamise osas. Kohtueelsed õigusabikulud on

sissenõutavad VÕS § 128 lg 3 alusel.

8. Kostja kinnitas, et tema õigusabikulud on kindlustatud, kuid õigusabikulude kindlustuse

olemasolu ei takista menetluskulude väljamõistmist.

Hageja vastuväited

9. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

10. Hageja hinnangul puudus kostjal õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist,

sest hageja kohtueelse pöördumise tingis kostja õigusvastane käitumine. Puudub põhjuslik

seos hageja kohtueelse pöördumise kostja poole ja kostja väidetava kahju tekkimise vahel,

sest kostjale võis kahju tekkida üksnes kostja enda käitumise tagajärjel. Kostjal on

õigusabikulude kindlustus, mistõttu ei saa kostja nõuda õigusabikulude hüvitamist hagejalt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 17.12.2024 otsusega hagi osaliselt ning kohustas kostjat

ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja avaldama hiljemalt

järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist veebitarkvara Korto (www.korto.ee)

vahendusel enda kasutajanime „Z.A“ all teatisena XXX korteriühistu teadete tahvlil ja

hoida piiranguteta kõigile XXX korteriomanikele kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmise sisuga teate: „Avaldasin F.Z

kohta valeväiteid, et F.Z käis joobes peaga ukse taga ust klohmimas ja sõimamas, ning

seejärel üritas oma käitumist õigustada jällegi joobes peaga. Antud väited on valed ning ma

lükkan need ümber. Z.A“. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist

alates 20.03.2024 kuni mittevaralise kahju hüvitise täieliku tasumiseni ning varalise kahju

hüvitise 610,12 eurot koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist alates

20.03.2024 kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis vastuhagi

rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis maakohus 56% ulatuses kostja kanda ning kostja

menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Maakohus märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta

tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

12. Maakohus tuvastas, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad

faktiväited ning rahuldas hageja nõude avaldatud valeväidete ümberlükkamiseks

kohustamiseks hageja taotletud sõnastuses ja viisil. Maakohtu hinnangul olid praegusel

juhul täidetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 nõude eeldused.

Maakohus võttis mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvesse seda, et hageja sõnul KÜ

liikmetest keegi temalt (v.a üks naisterahvas) pärast teate avaldamist selgitusi ei küsinud

(dtl 101, ajamärge 00:08:48), hageja XXX vähe, tihti inimesi ei näinud (dtl 120, ajamärge

00:57:36), avaldamine on toimunud piiratud isikute ringile ehk KÜ liikmetele ning kostja

10.10.2023 ettepaneku ja 13.10.2023 teate järgselt kutsuti kostja juhatuse liikme

ametikohalt tagasi. Maakohus pidas õiglaseks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks

500 eurot.

2-24-4570

13. Maakohus rahuldas hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt.

Maakohus asus seisukohale, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr ei ole

turuolukorraga kooskõlas ja põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023

määruses tsiviilasjas nr 2-21-10648, p-s 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (TlnRnKo

19.04.2021, 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Kuivõrd hageja esindaja kohtueelses menetluses ei ole advokaat, vaidlus ei olnud

tavapärasest keerukam ning hageja esindaja (Robert Sarv) tegeleb igapäevaselt analoogsete

vaidlustega, siis sai käesolevas asjas pidada põhjendatud hageja esindaja tunnitasu

suuruseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat, 100 eurot käibemaksuta. Ülemäärane ei ole

kohtueelselt õigusabile kulutatud aeg (5,001 tundi). Seega mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 610,12 eurot (käibemaksuga) (5,001 tundi x 100

eurot + 22% km) koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates 20.03.2024, s.o

alates hagi esitamisest kuni varalise kahju nõude täitmiseni.

14. Maakohus juhtis kostja vastuhagiga seoses esmalt tähelepanu sellele, et 03.04.2024

tehtud toimingud „juhised kliendile tunnistajate osas – telefonivestlus“ ühe tunni ulatuses

(dtl 57) ei kuulu kohtueelsete õigusabikulude alla, sest need on tehtud kohtumenetluse ajal

(hagi esitati 20.03.2024, kohus võttis hagi menetlusse 25.03.2024 ja kostja esindaja esitas

03.04.2024 taotluse e-toimikule ligipääsuks). Seega igal juhul ei olnud kostja vastuhagi

põhjendatud õigusabikulude osas ühe tunni ulatuses. Arvestades, et maakohus rahuldas hagi

hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täies

ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt leidis maakohus, et vastuhagi ei ole

põhjendatud ka nelja tunni ulatuses ning jättis vastuhagi rahuldamata.

15. Maakohus jättis hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel

menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude täies ulatuses ja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt, ei ole

kohus rahuldanud hageja nõudeid sellesarnases ulatuses nagu kostja on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud. Kohus rahuldas varalise kahju hüvitamise nõude suuruses

610,12 eurot, see on 56% ulatuses hageja kogu varalise kahju hüvitamise nõudest.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse

tühistada ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju

hüvitise 610,12 eurot (resolutsiooni p 5) ja jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja

kanda

(resolutsiooni p 8) ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta

hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, alternatiivselt jätta menetluskulud 90%

ulatuses kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta samuti kostja kanda.

17. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus olemuslikult kohaldanud analoogia korras

menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega vähendas

hageja varalise kahju hüvitist. Haginõude osas ei ole taolise otsuse tegemine võimalik.

Maakohus on tuvastanud, et õigusabi kasutamine oli hageja jaoks mõistlikult vajalik ning

hageja nõustub sellega. Kostja pole tuginenud VÕS § 139 lg-le 1. Kostja pole esitanud

ühtegi vastuväidet kohtueelse õigusabi tunnihinnale. Kostja vastuväide seisnes üksnes

õigusabikulude ajalises mahus. Lisaks on maakohus arvutanud otsuse p-s 49 valesti hageja

varalise kahju nõude suuruse, võttes hagi lisas 6 kajastatud esimeselt arvelt summa ilma

2-24-4570

käibemaksuta ning ülejäänud arvetelt (hagi lisad 7–9) summad käibemaksuga. Hageja

soovib maakohtu otsuse tühistamisel, et viivis mõistetaks välja 1086,81 eurolt.

18. Juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse varalise kahju suuruse osas ning

rahuldab hagi täies ulatuses, siis puudub vaidlus, et ka menetluskulud tuleb täies ulatuses

jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3). Juhul, kui ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldustega varalise kahju suuruse osas, on põhjendatud jätta menetluskulud

vähemalt 90% ulatuses kostja kanda. Hageja esitas hagiavalduses kolm eraldi nõuet:

mittevaralise kahju hüvitamise nõue, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõue ning

varalise kahju hüvitamise nõue. Hageja kohtusse pöördumise ajendiks oli eelkõige esimese

kahe nõude rahuldamine, mis olid otseselt seotud kostja avaldatud ebaõigete faktiväidetega.

Puudub vaidlus, et just faktiväidete tõele vastavuse küsimus oli maakohtus põhiline

vaidluskoht, st sellele kulus poolte peamine ressurss. Arvestades, et kaks nõuet rahuldati

täies ulatuses ning kolmas 56% ulatuses saab väita, et hageja saavutas suures ulatuses enda

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis hageja varalise kahju nõude 610,12

eurot ületavas osas rahuldamata, mõistis välja seadusjärgses määras viivise 610,12 eurolt ja

jättis hageja menetluskulud 56% ulatuses kostja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1086,81

eurot ning jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.

21. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg

1). Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 5, 6 ja 8 tehtud otsustusi.

Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 2).

22. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud hageja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata ning vähendanud põhjendamatult

hageja esindaja tunnitasu määra 100 euroni käibemaksuta.

22.1.

Juhul, kui kahju tekitaja ei ole nõus kannatanu esitatud tõenditest nähtuva

esindajatasuga, tuleb kohaldada VÕS § 139 lg-t 1, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli

õigusabiteenuse osutaja, suurendab kannatanu enda kahju. Kahju tekitaja peab sellisel

juhul TsMS § 230 lg 1 ls 1 järgi esitama tõendid, millest nähtub, et kannatanu oleks

saanud sama õigusabiteenust odavamalt (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).

VÕS § 139 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et hüvitise suuruse vähendamise aluseks olevate

asjaolude korral vähendab kohus hüvitist kahju tekitaja taotluseta. Kui pooled on

kahju hüvitise vähendamise asjaolud menetluses esitanud, on kohtul nende sätete järgi

kohustus hinnata, kas kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel annab aluse hüvitist

vähendada või mitte. Ka VÕS § 140 lg 1 ls 1 alusel kahju hüvitise vähendamine ei

eelda kohustatud isiku taotlust. Selle sätte kohaselt on kohtul aga õigus, mitte kohustus

kahju hüvitist vähendada, kui hüvitise vähendamise asjaolud on esile toodud. Kuigi

2-24-4570

kohus kohaldab seadust ise, ei tohi eeltoodud sätete kohaldamine tulla pooltele

üllatuslikult. Kohus peab vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui

palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kahju hüvitist nende sätete järgi vähendada,

ning andma vajadusel kahju tekitanud isikule võimaluse kahju hüvitise vähendamiseks

esile toodud asjaolusid tõendada (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12).

22.2.

Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on hageja varalise kahju hüvitamise

nõude osas esile toonud, et kostja hinnangul ei kulu õigusnõustamisele ning

nõudekirja esitamisele rohkem kui kolm tundi. Arvestades, et kostja esindaja

tunnitasuks on 219,60 eurot (käibemaksuga), siis oli kostja hinnangul mõistlikuks

hüvitiseks 658,80 eurot (dtl 111, p 2). Seetõttu ei ole kostja toonud maakohtu ette

hüvitise vähendamise asjaolusid seoses hageja lepingulise esindaja tunnitasumääraga,

st kostja ei ole tunnitasumäära vaidlustanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks pooltega arutanud varalise kahju hüvitise vähendamist. Seega on

maakohus rikkunud menetlusõigust vähendades varalise kahju hüvitise nõude

lahendamisel hageja lepingulise esindaja tunnitasu ilma seda pooltega arutamata.

22.3.

Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et maakohus on pidanud kohtueelselt

õigusabile kulutatud aega põhjendatuks (5,001 tundi), tuleb hageja nõue varalise kahju

hüvitamiseks täielikult rahuldada. Ringkonnakohus nõustub seejuures hagejaga, et

maakohus on otsuse p-s 49 eksinud varalise kahju hüvitise suuruse arvutamisel ning

arvetel kajastatud summade järgi moodustavad kohtueelsed õigusabikulud 1086,81

eurot (216 + 468,07 + 146,47 + 256,27) (dtl 32–35). Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 1086,81 eurot. Lisaks tuleb muuta maakohtu

otsuse resolutsiooni p-s 6 põhinõude summat, millelt arvestatakse alates hagi

esitamisest (20.03.2024) kuni varalise kahju hüvitise täieliku tasumiseni seadusjärgses

määras viivist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb muuta

vastavalt menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 ls 1). Hagi rahuldamise tõttu jäävad

menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd

apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud kostja

kanda.

24. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra. Hüvitatavad menetluskulud kõigis kohtuastmetes määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)