2-26-2468/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

27.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-2468

Kohtuasi

E.S-i (E.S) hagi Xapo Bank Limited vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2026 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.S-i 13.02.2026 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja E.S (isikukood XXX)

Kostja Xapo Bank Limited (välismaa registrikood

111928)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2026 määrus ja saata tsiviilasi hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.S (hageja) esitas 02.02.2026 Harju Maakohtule Xapo Bank Limited (kostja) vastu hagi,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista varalise kahju 5277,69 USD või alternatiivselt

selle ekvivalendi eurodes ja mittevaralise kahju 1 000 000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja väljastanud hageja USD-konto kohta ajavahemikus 01.09–

01.12.2025 varasemat ametlikku pangaväljavõtet segmentide kaupa ja hiljem ühe

koondväljavõtte, mis sisaldavad omavahel vastuolulisi isikuandmeid. Selle tulemusena on

2-26-2468

hageja kontol ilmnenud 5277,69 USD suurune erinevus. Asja saab menetleda Eesti kohtus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)

(määrus (EL) 2016/679) alusel ja tugineb oma nõudes materiaalõigusliku alusena samuti

määruse sätetele. Hageja selgitab, et mittevaraline kahju on hagejale tekkinud kostja tekitatud

psühholoogilise stressi, usalduskao, menetluskoormuse ja õiguskindluse rikkumise tulemusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 12.02.2026 määrusega hagi menetlusse võtmast, jättis

rahuldamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning jättis kõik menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 2, 9 ja lg 2 p 1 alusel.

4.1. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks

tuvastada tema õigust pöörduda Eesti kohtusse, siis ei allu asi Eesti kohtule. Suurbritannia ja

Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik (Ühendkuningriik ja Iirimaa), sh selle koosseisus olev

meretagune ala Gibraltar, ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Ühendkuningriik ja Iirimaa ei ole

määruse (EL) 2016/679 kohaselt teatanud oma soovist osaleda selle määruse vastuvõtmisel ja

kohaldamisel ning seega ei saaks Eesti kohus selle sätteid asja lahendamisel kohaldada, kui

kostja oleks tuvastatav Ühendkuningriigi ja Iirimaa juriidilise isikuna. Hageja esitatud

andmete põhjal ei ole aga kostja isik tuvastatav, märgitud ei ole kostja identifitseerimist

võimaldavat registrikoodi ega registreerimisnumbrit, mis tähendab ka olulist hagiavalduse

vorminõuete rikkumist. Vorminõuete rikkumise tõttu ei olnud kohtul ühtlasi võimalik

tuvastada kostja asukohta, mis on oluline kohtualluvuse kindlaks tegemisel. Hagiavalduses

üksnes kostja aadressi märkimisest ei piisa. Seetõttu ei olnud maakohtul võimalik

kohtualluvust kindlaks määrata ka määruse (EL) nr 1215/2012 sätete alusel.

4.2. Maakohus leidis ka, et hageja õiguste rikkumine ei olnud hagis toodud asjaoludel ilmselt

üldse võimalik, sest hageja väitis, et panga andmed sisaldavad vastuolulisi isikuandmeid, kuid

sisuliselt heitis ta kostjale ette hoopis seda, et tema konto väljavõtetes on mingid tehingud

kadunud, midagi on kajastatud ebaõigesti ning kontol on ilmnenud suur erinevus.

Hagiavalduses märgitud tehinguandmed ei kujuta endast isikuandmeid määruse (EL)

2016/679 mõistes ja viide nimetatud määruse sätetele on alusetu. Kohus ei saa hageja eest

asuda kujundama teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid või neid esitatud tõenditest otsida.

5. Kuivõrd hagiavaldus ei olnud nõuetele vastav ja maakohus keeldus seda menetlusse

võtmast, siis tuli hageja taotlus menetlusabi saamiseks jätta rahuldamata.

6. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja

saata asja tagasi esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmiseks.

8. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et asi ei allu Eesti kohtule, et

tehinguandmed ei ole isikuandmed ja, et hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Määrus

(EL) nr 2016/679 art 3 lg 2 kohaldub ka väljaspool Euroopa Liitu asuvale vastutavale

töötlejale, kui ta pakub teenuseid liidus asuvale isikule. Kostja osutab pangateenuseid

Euroopa Liidus ning hageja kasutas kostja pakutavat Xapo Bank kontot Euroopa Liidus, sh

2-26-2468

Eestis. Määruse (EL) nr 1215/2012 art 7 lg 2 kohaselt võib isiku kaevata selle paiga kohtusse,

kus kahju tekkis. Kahju realiseerus Eestis, kuna hageja kasutas kostja kontot Eestis ja

vaidlusaluseid andmeid kasutati Eestis. Määruse (EL) nr 2016/679 art 4 lg 1 kohaselt on

isikuandmed igasugune teave tuvastatud isiku kohta. Pangatehingud on seotud konkreetse

kontoomanikuga ja kirjeldavad tema majanduslikku käitumist, mistõttu võimaldavad otsest

tuvastamist. Seega on tegemist isikuandmetega. Hageja märgib, et hagi alus ei ole kontojäägi

suurus, vaid asjaolu, et sama perioodi kohta eksisteerivad mitu ametlikku andmeversiooni.

See võib rikkuda määruse (EL) nr 2016/679 art 5 täpsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid.

9. Lisaks esitas hageja täiendavad andmed kostja identifitseerimiseks: registreerimisnumber,

tegevusluba, aadress ja kontaktandmed.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus

tühistada ning saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

12. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest esmalt keeldunud põhjusel, et hageja

esitatud andmete põhjal ei olnud kostja isik tuvastatav, mistõttu ei olnud kohtul võimalik

kohtualluvust kindlaks määrata määruse (EL) nr 1215/2012 sätete alusel. Seejuures ei nähtu

toimiku materjalidest, et maakohus oleks jätnud hagiavalduse käiguta ning andnud hagejale

võimalust kostja isiku tuvastamiseks täiendavaid andmeid esitada (TsMS § 3401 lg 1).

Tegemist ei ole puudusega, mida ei saaks kõrvaldada. Hageja on esitanud ringkonnakohtule

täiendavad andmed kostja isiku tuvastamiseks, s.o kostja registreerimisandmed, tegevusloa

andmed, aadressi ja kontaktandmed (dtl 117–118). Seega on võimalik tuvastada, kas asi allub

Eesti kohtule määruse (EL) nr 1215/2012 sätete alusel.

Maakohtul tuleb määruse (EL) nr 1215/2012 art-de 4 lg 1 ja 63 lg 1 alusel tuvastada, kas

kostja alaline asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis. Juhul, kui kostja alaline asukoht ei ole

Euroopa Liidu liikmesriigis üldiste kohtualluvuse reeglite järgi, tuleb maakohtul mh hinnata,

kas asi võib alluda Eesti kohtule määruse (EL) nr 1215/2012 art-de 6, 17 lg 1 ja 18 lg 1 alusel.

Kui art-de 17 ja 18 alusel leiab maakohus, et vastavaid sätteid ei ole võimalik kohaldada,

tuleb kohtualluvus kindlaks määrata TsMS § 90 järgi. Maakohtul tuleb anda hagejale

võimalus kohtualluvuse määramiseks vajalike asjaolude esile toomiseks.

13. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest teisalt keeldunud põhjusel, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagis toodud asjaoludel ilmselt üldse võimalik, sest hageja väidab, et

panga andmed sisaldavad vastuolulisi isikuandmeid, kuid sisuliselt heidab ta kostjale ette

hoopis seda, et tema konto väljavõtetes on mingid tehingud kadunud, midagi on kajastatud

ebaõigesti ning kontol on ilmnenud suur erinevus. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud,

et maakohus ei ole jätnud hagiavaldust käiguta ega andnud hagejale võimalust hagiavalduses

olevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu põhjendustest nähtub, et maakohtule on jäänud

hagiavalduse eesmärk ebaselgeks. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduses toodust selge,

et hageja soovib kostjalt kahjuna rahalise hüvitise väljamõistmist. Avalduses on puudused,

2-26-2468

mida on võimalik kõrvaldada. Seda ka juhul, kui avalduses või nõudes pole esitatud piisavalt

andmeid, et nõuet kvalifitseerida (RKPJKo 27.02.2015, 3-4-1-54-14, p 50 ja seal viidatud

kohtupraktika). Sama kehtib ka nõude lahendamiseks vajalike faktiväidete puudulikkuse

korral (RKTKo 09.02.2015, 3-2-1-158-14, p 15). Seega, kui hagi on õiguslikult

põhjendamatu, kuid seda puudust on võimalik hagi täpsustamisega kõrvaldada, peaks kohus

andma hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel menetlusse võtmise

otsustamisel anda hagejale võimalus oma nõude ning hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude

täpsustamiseks. Seejärel on võimalik anda hinnang nõuete perspektiivikusele.

14. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse

võtmisest. Maakohtul tuleb määrata hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

15. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna

ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja uueks menetlusse võtmise

otsustamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)