2-25-19643/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-19643 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2026, Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-25-19643 Tsiviilasi G.A. hagi G.G. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx XXX), seaduslik esindaja G.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX), lepinguline esindaja Gert Üprus-Tärn (XXX); Kostja:

G.G. (isikukood:

XXX;

elukoht: xxxxxxxxxxxxxx XXX, xxxxx XXX; e-post:XXX), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja G.A. seadusliku esindaja ja kostja G.G. vahel 19.03.2026 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. G.G. maksab G.A.-le elatist alates 01.04.2026 kuni G.A. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxx summas 301,74 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.2. G.G. maksab p-s 1.1 märgitud elatise iga kuu 5. kuupäevaks G.A. arvelduskontole nr EE832200221071094222. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19643 menetlus G.A. hagi G.G. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 16.11.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt lõppes hageja vanemate kooselu 10.08.2025 ning hageja jäi kostja juurde elama. Alates 15.10.2025 asus hageja elama alaliselt oma isa juurde. Hageja vanemate vahel on vaidlus lapsega suhtluskorra ja 1

2-25-19643 hooldusõiguse osas tsiviilasjas nr 2-25-16781. Kostja ei tasu hagejale elatist ega täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja taotles miinimumelatise väljamõistmist alates 15.10.2025. Tartu Maakohtu 19.11.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja ei võtnud hagi õigeks ning vaidles hagile vastu. 21.02.2026 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks 13.02.2026 kirjalikult sõlmitud kokkuleppe. Kohtu hinnangul polnud kokkulepe esitatud kujul kinnitatav. Kohus määras kompromissi arutamiseks kohtuistungi 31.03.2026. Pooled esitasid kohtule 19.03.2026 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik. Seega on käesolev määrus edasikaevatav 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

2-25-19643 Maimu Laumets kohtunik 3