2-25-124983/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt R T hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 425,89 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 277,11 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-124983/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt R T hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 425,89 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 277,11 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-124983
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi R T vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
834,04 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659);
Hageja esindaja: S R (e-post: xxx);
Kostja: R T (isikukood xxx, xxx).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt R T hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus 425,89
eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 277,11 eurot.
3. Mõista kostjalt R T hageja Elisa Eesti AS kasuks viivised alates 26.02.2026 kuni
põhinõude summas 425,89 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas,
kuid viivis kokku mitte enam kui 148,78 euro ulatuses.
4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2 Mõista kostjalt R T hageja Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulud summas
355 eurot.
4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (355 eurot) tuleb kostjal R T tasuda
hageja Elisa Eesti AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või
nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu
tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata
jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati
kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja
esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3).
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt
ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul
nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei
ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks
välja viivise mitte üle põhivõla summa.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab
menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 on
sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 245 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu
kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja
menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole
sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja
mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse
koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja muud seonduvad toimingud) lugeda
menetluse lihtsust ja vähest mahtu arvestades 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja
tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja
pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava
tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot
(käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud
õigusabikuludeks 90 eurot.
Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 355 eurot (245+20+90).
Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma
käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja
mõista 355 eurot ning menetluskuludelt (355 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Kohus ei rahulda hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ
arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse
täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et
menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik, kohtunik