2-24-114047/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. märts 2026

Tsiviilasja number

2-24-114047

Tsiviilasi

XXXXX korteriühistu avaldus Toomas Kingi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXX korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) XXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

juhatuse liige K.L.

Puudutatud isik Toomas

Kink (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. aprilli 2025. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-24-

114047 tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada XXXXX korteriühistu määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli XXXXX korteriühistu (avaldaja) avaldus Toomas Kingi

(puudutatud isik) vastu kommunaalteenuste võla väljamõistmiseks.

2. Pooled esitasid 29. aprilli 2025 kohtuistungil maakohtule taotluse kinnitada poolte vahel

sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. Maakohus protokollis poolte

kompromissi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus kinnitas 29. aprilli 2025. a määrusega poolte vahel sõlmitud kompromissi,

mille kohaselt (p 1.1) puudutatud isik tasub avaldajale 2021. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta

jaanuarini (k.a) XXX korteri kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevuse kokku 6391 eurot

74 senti; (p 1.2) puudutatud isik tasub nimetatud summa igakuiste maksetena alates 2025.

aasta maikuust; (p 1.3) igakuine makse summas 450 eurot peab avaldaja arvele laekuma

hiljemalt viieteistkümnendaks kuupäevaks; (p 1.4) avaldaja ei nõua punktis 1.1 nimetatud

võlasummalt viiviste tasumist. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäid poolte endi

kanda (p 2) ja maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse (p 3).

Maakohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega

seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Menetluskulud jäid poolte endi kanda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning

maakohtule asja uueks läbivaatamiseks saatmist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt eirati esindusõiguse piiranguid. Avaldaja esindajale

antud volikirjas on sätestatud, et kompromissi sõlmimine on lubatud ainult eelnevalt volitaja

poolt saadud nõusolekul. Avaldaja ei andnud nõusolekut kompromissi sõlmimiseks ja ka

tagantjärgi ei ole juhatus nõus seda heaks kiitma. Volikiri oli esitatud kohtule ja teistele

menetlusosalistele, mistõttu pidi kohus arvestama esindusõiguse piirangut. Seega on

kompromisskokkulepe tühine TsMS § 430 lg 8 mõttes.

Kompromissis loobuti viivisenõudest ja võimaldati võla ajatamine, mis ei olnud juhatuse

poolt ei enne ega hilisemalt heaks kiidetud ega kajasta korteriühistu huve. Viivise nõudest

loobumine ja võla ajatamine mõjutavad korteriühistu finantsseisu ning nende tingimuste üle

otsustamine kuulub juhatuse pädevusse. Lisaks tuleb märkida, et vähemalt kõikidest

menetluskuludest ei oleks pidanud kompromissi korras loobuma. Kompromissi sõlmimine ei

tohiks automaatselt tähendada, et avaldaja peab kandma kõik menetluskulud, eriti kui

kompromiss saavutati ilma korteriühistu juhatuse eelneva nõusolekuta. Seetõttu on vajalik

menetluskulude jaotust uuesti hinnata.

Juhatuse liikme kaasamine oleks võimaldanud kohtul saada selge ülevaade korteriühistu

seisukohtadest ning vältida kompromissi kinnitamist ilma juhatuse nõusolekuta.

TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Antud juhul sõlmiti kompromiss, kuid kohus ei teinud määrust

riigilõivu osalise tagastamise kohta, mis on vastuolus nimetatud sättega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb jätta maakohtu määrus

muutmata. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud

avaldaja kanda.

Vaatamata volikirjas märgitule ei pea kohus iga kord kontrollima, kas esindajale on volitaja

nõusolekut eeldavaks toiminguks nõusolek antud. Viide nõusolekule puudutab vaid avaldaja

ja tema esindaja sisesuhet.

Eluliselt on usutav, et avaldaja esindaja tegutses kohtus avaldajalt saadud juhiste alusel.

Asjas ei esine kompromissi tühistamise asjaolusid. Peale kompromissi sõlmimist ei pea kohus

hakkama uuesti asja sisuliselt lahendama.

Avaldaja ei taotlenud kohtult juhatuse liikme menetlusse kaasamist. Volitusest ei nähtu, et

avaldaja esindaja volitused kehtivad vaid juhatuse liikme osavõtu korral. Avaldaja viide

TsMS §-le 223 ei ole asjakohane, sest see puudutab esindusõiguse seadusjärgse ulatuse

piiramist. Avaldajal oli lepinguline esindaja.

Menetluskulud jäid põhjendatult poolte endi kanda, sest selliselt leppisid pooled kokku.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et

määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

8. TsMS § 221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse

kohtule. Esindamise tagajärjeks on see, et esindusõiguse raames esindaja tehtud toimingud ja

tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes selliselt, nagu oleks toimingu teinud esindatav

ise. Nii seaduslikul kui ka lepingulisel esindajal on menetlusliku selguse ja õiguskindluse

tagamiseks õigus teha põhimõtteliselt kõiki menetlustoiminguid. TsMS § 222 lg-s 1 on

loetletud olulisemad menetlustoimingud, millest järeldub, et lihtsamateks

menetlustoiminguteks on esindajal nagunii esindusõigus olemas. Õigus esindamiseks kohtus

annab esindajale õiguse sõlmida kompromiss (TsMS § 222 lg 1 p 8).

Esindusõigust saab piirata üksnes TsMS § 223 alusel. TsMS § 223 teise lause kohaselt kehtib

menetlusosalise esindaja esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kohtu ja teiste

menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus

kohtuliku kompromissiga, loobuda hagist või võtta hagi õigeks, tingimusel, et piirang on

kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.

Avaldaja seaduslik esindaja volitas oma esindajat 3. juunil 2024 allkirjastatud volikirjaga

esindama volitajat käesolevas tsiviilasjas võlanõudega XXX omanike vastu, esitama volitaja

nimel avaldusi ning kaebusi, tõendeid ja taotlusi, samuti tegema kõiki teisi

protsessitoiminguid, mis seadus on ette näinud haldus-, tsiviil- ja kriminaalprotsessi pooltele

ja osalistele, sh hagi ja avalduste esitamine, hagi aluse või eseme või avalduse muutmine,

täielik või osaline hagist või avaldusest loobumine, kokkuleppe sõlmimine eelnevalt volitaja

poolt saadud nõusolekul, kohtuotsuse või –määruse peale kaebuse esitamine, täitedokumendi

sissenõudmiseks esitamine, samuti vaidluse esitamine dokumendi ehtsuse kohta (dtl 34).

Avaldaja esindajale antud volitust sõlmida kompromiss eelnevalt volitajalt saadud nõusolekul

tuleb käsitleda TsMS §-s 223 nimetatud piiranguga, mis on kohtule ja menetlusosalistele

teatavaks tehtud. Maakohus oleks pidanud esindajalt avaldaja nõusoleku kohta küsima. 29.

aprilli 2025. a istungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks esindajalt volikirjas märgitud

kompromissi sõlmimise eelduseks oleva avaldaja nõusoleku kohta midagi küsinud.

Maakohtu määrus tuleb eeltoodu alusel tühistada ja saata tagasi menetluse jätkamiseks.

9. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja olemasolul menetluses suhtleb kohus

esmajoones selle esindajaga. Seetõttu ei olnud avaldaja seadusliku esindaja kaasamine kohtu

omal algatusel tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendatud.

10. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja menetlus jätkub maakohtus, puudub alus riigilõivu

tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

11. Kuna maakohus jätkab asja menetlust, määrab maakohus menetluskulude jaotuse kindlaks

asja lahendamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)