3-26-162/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-26-162

27. märts 2026

Kadri Vool

X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 7. septembril 2025 aset leidnud täieliku

läbiotsimisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 45 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Muud võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. aprillil 2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-26-162

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 27. oktoobril 2025 Viru Vanglale kahju hüvitamise

taotluse (registreeritud nr-ga 1-9/3-25/157-1), milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist

selle eest, et 7. septembril 2025 töölt naastes teostati talle lahti riietumisega läbiotsimine,

mille käigus midagi keelatut ei leitud (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 8).

2. Viru Vangla jättis 22. detsembri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/157-2 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 9-10). Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

1) Viru Vangla 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/672-1 oli kaebaja määratud tööle

haldusosakonda majandustööde abitööliseks. Vältimaks keelatud esemete sattumist vangla

eluosakonda teostatakse kinnipeetavate vanglasisesel saatmisel läbiotsimisi. Üldjuhul

teostatakse töölt naasvate kinnipeetavate läbiotsimisi läbi riiete kompamise. Lahti

riietumisega läbiotsimisi teostatakse üksnes juhul, kui vanglaametnikul esineb põhjendatud

kahtlus, et kinnipeetav võib üritada eluosakonda viia keelatud esemeid. Seadus ei keela

kinnipeetavatele teha lahti riietumisega läbiotsimisi.

2) Kohtuasjas nr 3-22-1384 on Riigikohus leidnud, et sagedane ja süstemaatiline väljaspool

eluosakonda töötavate kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimine ei ole proportsionaalne,

kui see ei ole seotud konkreetse ohuga. Praegusel juhul ei ole kinnipeetavat sageli ja

süstemaatiliselt lahti riietumisega läbi otsitud ja läbiotsimine oli seotud konkreetse ohuga.

3) Viru Vangla 7. septembri 2025. a ettekande nr 3-25-3623 kohaselt tekkis vanemvalvuril

kahtlus, et kaebaja võis üritada viia midagi keelatut S2 osakonda. Valvur nägi, et tööstuse

galerii poole liikudes võttis kinnipeetav midagi oma vöö vahelt ja tegi ringutava liigutuse ning

hõõrus kätega oma nägu. Valvur nägi kaebaja käes väikest ja heledat eset ning andis koheselt

korralduse see ära anda, kuid kaebaja jõudis selle eseme omale suhu panna. Suu

kontrollimisel keelatud eset ei leitud, mistõttu otsustas vanglaametnik keelatud eseme

leidmiseks teostada kaebajale lahti riietumisega läbiotsimine.

4) Kaebaja kohta on varasemalt koostatud arvukalt ettekandeid keelatud esemete leidmise

kohta, mistõttu oli kaebaja läbiotsimine 7. septembril 2025 õigustatud ja proportsionaalne.

3. X esitas 20. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks 1500 eurot selle eest, et 7. septembril 2025 käskis valvur kaebajal end

riidest lahti võtta ja kükk teha, millega alandas kaebaja inimväärikust. Koos kaebusega esitas

kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (dtl 1-3).

4. Tartu Halduskohus vabastas 22. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel

nõutava riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

Viru Vangla (dtl 14-16).

5. Viru Vangla esitas 25. veebruaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 38-40).

6. Kaebaja esitas 25. veebruaril 2026 täiendavad selgitused (dtl 41).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise

eest, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt:

3-26-162

1) 7. septembril 2025 töölt naastes käskis valvur kaebajal minna kabiini, end riidest lahti võtta

ja kükk teha. Kaebajalt midagi keelatut ei leitud. Ka varasemalt ei ole kaebajalt leitud

keelatud esemeid.

2) Alasti läbiotsimine ei ole vangistusega kaasnev paratamatus, vaid inimväärikuse

alandamine.

3) Seaduses on täpselt välja toodud viisid, kuidas võib läbiotsimisi teostada, ning alasti

läbiotsimine lubatud ei ole. Ka ei ole üheski seaduses kirjas, et vanglaametnik võib nõuda

alasti olles kummardamist, kükitamist, anaalava ette näitamist või muud isiku väärikust

alandava toimingu teostamist.

4) On vale, et vanglas ei kästa teha kükke ega genitaale tõsta. Viimane selline läbiotsimine

toimus kaebaja pikaajalise kokkusaamise järel 15. veebruaril 2026. Samuti on alandav tegevus

purki urineerimine, kui keegi pealt vaatab.

8. Viru Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.

1) Vastustajal esines 7. septembril 2025 põhjendatud kahtlus, et kaebaja võis üritada teistelt

kinnipeetavatelt omandada, võõrandada, vahendada või edasi anda teistele kinnipeetavatele

esemeid või aineid. Viru Vangla 7. septembri 2025. a ettekandes nr 3-25-3623 kajastatud

ametniku kahtlusele, et kaebaja üritas viia midagi keelatud S2 osakonda, annab kinnitust Viru

Vangla 9. septembri 2025. a ettekanne nr 3-25-3647, mille kohaselt tuvastas Viru Vangla

teabe- ja uurimisosakonna spetsialist 7. septembri 2025. a videosalvestisi kontrollides, et

kaebajale võidi tööülesannete täitmise ajal edasi anda midagi keelatut.

2) Vangiregistri väljavõtte andmetel on kaebaja kohta perioodil 1. jaanuar – 9. september

2025 toimunud kaheksa sündmust keelatud esemete kohta ja mille kohta on koostatud

erinevad ettekanded. Tööülesannete täitmise ajal on kaebajalt leitud 22. veebruaril 2025

juukselõikusmasina karbist 30 tabletti, kaebaja kambrist on korduvalt leitud keelatud esemeid,

kaebajat on muuhulgas Viru Vangla 15. oktoobri 2025. a käskkirjaga nr 3-25/1-3/406

karistatud distsiplinaarkorras keelatud sümboolika eksponeerimise eest kambris ning lisaks on

kaebaja üritanud ühest hoonest teise saatmise ajal viia teisele kinnipeetavale teepuru. Kõik

loetletud sündmuste kohta koostatud ettekanded tõendavad, et vanglal esines põhjendatud

kahtlus, et kaebaja on pidevalt üritanud teistelt kinnipeetavatelt omandada, võõrandada,

vahendada või edasi anda teistele kinnipeetavatele esemeid või aineid, mis on kodukorra

kohaselt keelatud ja seab ohtu vangla julgeoleku.

3) Kaebajal on ekslik arusaamine, et justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusega nr 44

kehtestatud „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-s 5 on selgelt väljendatud, milliseid

läbiotsimise viise võib kasutada, ning kuivõrd lahti riietamisega läbiotsimise viisi määruses

sätestatud ei ole, on selline läbiotsimine õigusvastane.

4) Keelatud esemete leidmiseks lahti riietumisega läbiotsimise teostamine on osutunud

praktikas tõhusaimaks viisiks, kuna ühtegi muud meedet kasutades ei ole võimalik täielikult

välistada ohtlike ainete ja keelatud esemete sattumist vanglasse. Mitmed vangla julgeolekut

ohustavad ained ja esemed on mittemetallilised (narkootilised ained, ravimid) või siis väga

väikesed (nt mälukaardid). Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat

metallilist ainet sisaldavaid esemeid. Nt teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad

ained, mis tähendab, et koerale tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Kompamise

efektiivsus sõltub muuhulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist.

3-26-162

Samuti ei saa ka välistada, et võõra inimese poolt kinnipeetava läbikompamine võib olla

hoopis traumeerivam kui lahti riietumine. Vanglas kasutatava kehaskänneri tehniline

võimekus on piiratud ning seda kasutatakse üksnes vangla pääslas külaliste ja teenistujate

läbivalgustamiseks.

5) Kinnipeetavate läbiotsimist korraldatakse Viru Vanglas viisil, mis tagab privaatsuse ja

austab inimväärikust. Vastavalt kinnipeetava soovile on võimalik lahti riietumisega

läbiotsimine teha kahes osas – ülakeha ja alakeha eraldi, kus kinnipeetav ei pea ennast täiesti

alasti võtma. Lahti riietumisega läbiotsimise käigus eemaldab kinnipeetav enda seljast riided,

näitab ametnikule peopesasid, kaenlaaluseid ja jalataldu, pöörab end ringi, avab suu ja teeb

ühe küki. Pärast riiete ja jalanõude kontrollimist riietub kinnipeetav kabiinis privaatselt.

Kinnipeetava visuaalset vaatlust ja järelevalvet läbiotsimise ruumis teostab eranditult

kinnipeetavaga samast soost ametnik ja läbiotsimisel ei ole läbiotsijal läbiotsitavaga füüsilist

kontakti.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-s 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju

hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane

tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine;

4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite

ammendatus. Mittevaralise kahju korral lisandub RVastS § 9 lg 1 alusel avaliku võimu kandja

süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need tingimused.

11. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase teona 7. septembril 2025 toimunud

lahtiriietumisega läbiotsimisele, mille raames pidi kaebaja tegema ka küki. Kohtu hinnangul

ei olnud vastustaja tegevus õigusvastane.

12. Esmalt märgib kohus, et arvestab asja lahendamisel üksnes kaebaja neid väiteid, mis

seonduvad konkreetselt 7. septembril 2025 toimunud läbiotsimisega. Kuivõrd kohtuasja

materjalidest nähtuvalt ei kästud kaebajal 7. septembril 2025 ette näidata anaalava, tõsta

genitaale ega urineerida purki, siis jätab kohus kaebaja vastavasisulised selgitused

tähelepanuta. Ka ei käsitle kohus asja lahendamisel kaebaja läbiotsimist 15. veebruaril 2026,

kuna see pole vaidluse esemeks.

13. Vaidlust pole selles, et kaebaja töötas 7. septembril 2025 väljaspool eluosakonda juuksuri

ametikohal ning eluosakonda saatmisel otsustas valvur teostada kaebajale lahti riietumisega

läbiotsimise, kuna valvuril tekkis kahtlus, et kaebajal võib olla keelatud ese.

14. Viru Vangla kodukorra p 1.8.16 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omandada ja

võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavatelt. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1

ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud

esemete ja ainete avastamiseks ning läbiotsimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Vastavaks määruseks on justiitsministri 5. septembri 2011. a määrus nr

44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus), mille § 32 p 6 kohaselt on üksusest

väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu

saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all, kinnipeetava läbiotsimine

3-26-162

kohustuslik. Seega oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p 6 kaebaja läbiotsimise õiguslikeks

alusteks.

15. Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist (välja arvatud

nõue, et läbiotsimist teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud). Määruse § 31 lg 5

kohaselt võib läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha

pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe

saanud teenistuskoera. Eelnev ei tähenda seda, et tegemist on lõpliku loeteluga läbiotsimise

lubatavatest viisidest. Säte ei reguleeri läbiotsimise teostamist, vaid võimalikke vahendeid

selle tõhustamiseks. Seega sai vastustaja määrata läbiotsimise viisi oma äranägemisel.

16. Kohtupraktikas aktsepteeritakse läbivalt, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav

läbiotsimise viis. Põhjalik analüüs sisaldub nt Riigikohtu 19. juuni 2025. a otsuses nr

3-22-1384, kus Riigikohus on muu hulgas arvestanud Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahenditega. Ka õiguskantsler on pidanud oma 7. juuni 2023. a seisukohas nr

7-4/230551/2303077 kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimist võimalikuks, kui see põhineb

konkreetsel ohuhinnangul, näiteks on seotud kinnipeetava käitumisega.

17. Kohtu hinnangul oli 7. septembril 2025 kaebaja täieliku läbiotsimise puhul tegemist

eesmärgi suhtes igati mõõduka abinõuga, sest alahinnata ei saa keelatud esemete eluosakonda

ja teiste kinnipeetavate kätte sattumise ohtu. Keelatud esemed võivad olla mõõtmetelt

väikesed ning selliseid esemeid ei saa avastada teisiti kui lahtiriietumisega läbiotsimise teel.

Seejuures andis kaebaja täielikuks läbiotsimiseks vanglale põhjuse kaebaja 7. septembri 2025.

a käitumine ja varasem käitumine 2025. aastal. Olukord, kus kaebaja võttis 7. septembril 2025

tööstuse galerii poole liikudes midagi väikest ja heledat oma vöö vahelt, tegi ringutava

liigutuse, hõõrus kätega oma nägu ning pani endale midagi suhu, kuid kaebaja suust miskit ei

leitud, võis tekitada vanglaametnikus põhjendatud kahtluse, et kaebaja tegevus võib olla

sunnatud vangla ohutuse kahjustamisele (nt keelatud esemete omamine, edasiandmine).

Kaebaja eelmainitut käitumist kinnitab 7. septembri 2025. a ettekandes nr 3-25-3623 märgitu.

Põhjendatud oli arvestada ka kaebaja varasemat seotust 2025. aastal keelatud esemete

leidmisel, mille kinnituseks on vangla esitanud mitmeid ettekandeid.

18. Õigusvastaseks ei saa pidada ka kaebajale antud korraldust kükitada. See ei ole

võrdsustatav kehaõõnsuste läbiotsimisega.

19. Kohus leiab, et praegusel juhul viidi toiming läbi diskreetselt. Vangla selgituste kohaselt

sai kaebaja riietuda privaatselt kabiinis ning kaebusest nähtuvalt toimus läbiotsimine samuti

eraldatult, s.o kabiinis. Ka kestis läbiotsimine lühiajaliselt.

20. Kohus rõhutab, et kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki,

ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena. Läbiotsimine, sh täielik

läbiotsimine võib põhjustada kinnipeetavatele küll ebamugavusi, kuid läbiotsimise näol on

tegemist vajaliku meetmega, et vältida keelatud esemete sattumist eluosakonda.

Vanglakaristus toob paratamatult endaga kaasa olukordi, mis ei pruugi kinnipeetavale olla

meelepärased ning kujutavad negatiivset sekkumist eri põhiõigustesse, kuid on oma

eesmärgist lähtuvalt vajalikud vangistuse eesmärkide saavutamiseks (vt Ringkonnakohtu 16.

märtsi 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-53095).

21. Kuna vastustaja ei ole 7. septembril 2025 kaebaja läbiotsimise teostamisel käitunud

õigusvastaselt, jätab kohus X-i kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

3-26-162

22. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi

saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv 45 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 22. jaanuari 2026. a määrusega

vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS §

108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda

kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109

lg 1 ls 4).

23. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu

kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

(allkirjastatud digitaalselt)