2-26-1567/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Määruse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-1567

Tsiviilasi

N.I ja H.V hagi V.D vastu elatise väljamõistmiseks

ja P.F avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Tsiviilasi I (elatise nõue)

Hageja I N.I (isikukood XXX)

Hageja II H.V (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja P.F (isikukood XXX)

Kostja V.D (isikukood XXX)

Tsiviilasi II (suhtluskorra kindlaksmääramise nõue)

Avaldaja P.F (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-26-1567 N.I ja H.V hagi V.D vastu elatise

väljamõistmiseks ja P.F avaldust suhtluskorra kindlaksmääramiseks menetlusse

võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hagejate ja avaldaja kanda. Väljamõistetavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte P.F-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtust saabus kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule N.I ja H.V hagi

V.D vastu elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi I) ja P.F avaldus suhtluskorra

kindlaksmääramiseks (tsiviilasi II). P.F (laste ema) palub kostjalt välja mõista alaealiste laste

ülalpidamiseks miinimumelatise, alates hagiavalduse esitamisest kuni laste täisealiseks

saamiseni ning määrata kindlaks suhtluskorra, 3-4 nädalavahetust kuus. Lastele tullakse järgi

reede 18.00 ja tuuakse tagasi 18.00 pühapäeval. Laste üleandmine ja tagastamine toimub

hageja elukohas. Kostja osaleb laste tervist ja heaolu puudutavates otsustes ning ta osaleb

arstil käikudel.

2. Kohus tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et selle menetlemisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda. TsMS § 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel

ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (p 9);

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (p 10). TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt

võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitsetud õiguse ega huvi käisteks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või

kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 8 järgi lahendatakse hagita perekonnaasjad

hagita menetluses. TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt on hagita perekonnaasjaks ka vanema

õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).

Vastavalt TsMS § 550 lg 2 võib kohus hooldusõiguse asja lahendada ka hagimenetluses, kui

seda nõutakse koos elatise väljamõistmisega.

4. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas kohtule esitatud avaldus on menetlusse võtmist

takistavate ulatuslike puudustega, mis välistavad avalduse menetlusse võtmise.

4.1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealise ülalpidamise hagi esitamise õigus

alaealisel lapsel ja elatise väljamõistmist saab nõuda vaid laps ise ning elatis mõistetakse välja

lapse kasuks. Lapse vanemale on antud elatishagi esitamise õigus lapse seadusliku esindajana

(PKS § 120 lg 1 ja lg 4).

Elatise nõude lahendab kohus hagimenetluses. Selleks tuleb vormistada ja esitada kohtule

nõuetekohane hagiavaldus, mis peab vastama TsMS 334, § 338-340 ja § 363 sätestatud

nõuetele. Hagiavalduses tuleb märkida kes on hagi pooled, esitada nende isiku ja

elukoha/kontaktandmed. Elatise väljamõistmise hagis on hagejaks laps ja kostjaks vanem, kes

ei ela lapsega koos (antud juhul lapse isa). Lapse ema on selles hagis hageja seaduslik

esindaja, kes allkirjastab hagiavalduse (TsMS § 198 lg 1 p 1, 205 lg 1-2, § 338 lg 1 p 1, lg 2).

Alaealise lapse vanemal puudub õigus nõuda lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist

hagejana. Siinses asjas on hagejaks märgitud lapse vanem (laste ema) ja laste andmeid pole

üldse avalduse pealdisesse märgitud. Samuti tuleb menetlusosalisena avalduses suhtluskorra

nõude osas märkida ka lapse elukohajärgne kohalik omavalitsus, kes TsMS §-st 552

tulenevalt on asjas avalikku arvamust andma õigustatud asutus.

Kohtule esitatud avaldus peab vastama TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud vormi- ja sisu

miinimumnõuetele.

TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt peab hagist nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue ja

selle aluseks olevad asjaolud. Lisaks tuleb hagis viidata tõenditele, millega oma väiteid

plaanitakse tõendada. Hagimenetluses kohus omal algatusel üldjuhul tõendeid ei kogu ega saa

hageja eest nõuet sõnastada (vt TsMS § 5) ja selle aluseks olevaid asjaolusid täiendada. TsMS

§ 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peavad hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud selged

2 (4)

olema. Praegusel juhul ei ole hagi nõue ega nõude asjaolud selged TsMS § 363 lg 1 punktide

1 ja 2 mõttes.

4.2. Hagiavalduse nõue elatise osas ja hagi asjaolud on ebaselged. Esitatud hagis kinnitab

ema, et laste isa tasub elatist miinimumulatuses, samas nõutakse hagis elatist. Lisaks märgib

ema, et kostja suhtleb lastega 3–4 nädalavahetusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-d 5, 6

sätestavad andmed elatise vähendamiseks. (PKS) § 101 lg-d 5, 6 järgi vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Siinses asjas ema sõnul isa veedab mõned ööpäevad lastega,

täpsustamata millises ulatuses. Samuti on puudu andmed lapsetoetuse osas, kas ema saab

toetusi ning laste vajaduse loetelu ühe kuu kohta (sh eluasemekulud, kulutused toidule,

transpordile, tervishoiule, hügieenitarvetele, lapse koolikohustuse täitmiseks, riietele ja

jalanõudele, sidekulud ning muud vältimatud püsikulutused) ning vanemate varalise seisundi

kirjeldus (sissetuleku liigid, sh toetused ja suurus summaliselt, vara hulka arvestatakse

kinnisvara, sõidukid, aktsiad, saadav töötasu ning toetused. Juhul kui igakuine sissetulek

puudub või andmed ei ole teada, tuleb ka seda märkida. Kuivõrd PKS § 101 lg-tes 5, 6

sätestatud andmed elatise vähendamiseks on puudu või ebaselged, samuti on puudu laste

vajaduste loetelu ja vanemate sissetuleku kirjeldus, on ebaselged ka hagi asjaolud ning kohtu

hinnangul pole hagi õiguslikult põhjendatud.

4.3. Avalduses esitab avaldaja nõude suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Suhtlemiskorra määramise nõudelt peab tasuma riigilõivu 10 eurot riigilõivuseaduse (RLS) 59

lg 7 kohaselt. Avalduselt ei ole riigilõivu tasutud.

Kohtu hinnangul on avalduse nõue suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja nõude asjaolud

samuti ebaselged ning esitatud puudulikult. Avalduse kohaselt on vanemate vahel seni

kehtinud suuline kokkulepe, mille kohaselt kostja suhtleb lastega 3–4 nädalavahetusel kuus,

kuid kostja jätab suhtlusnädalavahetusi ära või teatab sellest sageli viimasel hetkel. Kostja ei

osale regulaarselt laste tervisega seotud küsimustes ega arsti külastustel. Avaldus on väga

väheste asjaoludega, puuduvad konkreetsed suhtlemiskorra taotlust põhjendavad asjaolud,

lahti ei ole selgitatud, millistel põhjendustel pole laste isa nõus arutama lastega suhtlemise

võimalust muudel aegadel. Vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema

suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine

perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 mõttes toimuma. Avalduses puudub selgelt ja

arusaadavalt esitatud taotlus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (avalduse nõue ei ole

selge), millistel aegadel täpsemalt ning mitu korda kuus peaksid lapsed ja isa saama suhelda.

Kohus ei saa laste isa kohustada lastega arsti juures käima ega tegema laste heaolu

puudutavaid otsuseid. Esitatud asjaoludel ei ole võimalik nõuet menetleda.

5. Seega on avalduse aluseks olevad asjaolud puudu või ebaselged, samuti on ebaselge nõue

kohus sellist avaldust menetleda TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei tohi. Ühtlasi on avalduselt

puudu tõendid, viited tõenditele, millega avaldaja kohtumenetluses plaanib oma väiteid

tõendada, mis on samuti TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi hagi menetlusse võtmisest keeldumise

alus.

6. Ülaltoodut arvestades on hagejatel võimalik oma nõue läbi mõelda, soovi korral korrektselt

esitada ning tasuda sellelt riigilõivu. Siinses asjas aga keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p 10

3 (4)

kohaselt avalduse menetlemisest, sest sellelt (suhtluskorra nõudelt) on tasumata nõuetekohane

riigilõiv. Tegemist on absoluutse hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusega, mistõttu

kohtul puudub selles osas kaalutlusõigus.

7. Kuna avaldus on ulatuslike puudustega, ei pea kohus võimalikuks ega põhjendatuks

määrata avaldajale tähtaega avalduse puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 2 alusel.

8. Ülaltoodu põhjendustel tuleb avalduse menetlemisest keelduda.

9. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Seetõttu

on lastel (hagejad) õigus uuesti esitada kohtule elatise nõue kostja vastu ning laste emal

avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Selleks tuleb esitada kohtule nõuetekohane selge

nõude ja põhjendustega avaldused.

10. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Väljamõistetavad menetluskulud toimiku kohaselt puuduvad.

11. Määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik

4 (4)