2-23-13019/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ol

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-13019

Tsiviilasi

Z.B hagi S.M-i vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

4117,16 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. juuni 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.M-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): S.M (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Julia Tuštšenko

Vastustaja (hageja): Z.B

(isikukood XXX),

lepinguline esindaja Vadim Vilde

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 4. juuni 2025 otsus tühistada hagi rahuldamise ulatuse ja

menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha asjas uus otsus, millega mõista S.M-ilt välja Z.B kasuks 3260,27 eurot,

samuti viivis, mis on arvestatud nõudelt suurusega 2576,42 eurot alates hagi

esitamise päevale järgnevast päevast (14. september 2023) kuni kohtuotsuse

tegemiseni 745,11 eurot ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast

arvates kuni 2576,42 euro suuruse nõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Viivist ei või nõuda kokku rohkem kui 2576,42

eurot.

3. S.M-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista S.M-ilt Z.B kasuks 3260,27 eurot, samuti viivis, mis on

arvestatud nõudelt suurusega 2576,42 eurot alates hagi esitamise päevale

järgnevast päevast (14. september 2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni 745,11

eurot.

4.3. Välja mõista S.M-ilt Z.B kasuks viivis nõudelt suurusega 2576,42 eurot alates

kohtuotsuse tegemisest kuni 2576,42 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4.4. Viivist ei või kohtuotsuse p-de 3.2. ja 3.3. alusel nõuda kokku rohkem kui

2576,42 eurot.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 82% ulatuses S.M-i kanda ja 18%

ulatuses Z.B kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.B (hageja) esitas 13. septembril 2023 Harju Maakohtule hagi S.M-i (kostja) vastu võla

nõudes. Harju Maakohus saatis tsiviilasja 18. septembri 2023 määrusega kohtualluvuse järgi

Viru Maakohtule.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt põhjustas kostja 10. detsembril 2021 kl 11.15

paiku Citybee Eesti OÜ-lt renditud sõidukiga VW T-Roc, registreerimismärgiga XXXXXXX

(sõiduk) liiklusõnnetuse Tallinnas, XXX ja XXXXXXX tee ristmikul. Liiklusõnnetuses said

kahjustada sõiduki mõlemad küljed. Kostja kasutas sõiduki rentimiseks hageja Citybee kontot

ilma hageja nõusolekuta. Hageja andis kunagi kostjale ühekordse nõusoleku hageja konto

kaudu sõiduki rentimiseks, pärast seda kasutas kostja hageja kontot ilma hageja nõusolekuta.

Kostja on tunnistanud, et oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja lubas tekkinud kahju

hüvitada.

Hageja kahju seoses kostja tegevusega on 3568,03 eurot, sh ajavahemikul 10. jaanuar 2022

kuni 7. juuni 2023 Julianus Inkasso OÜ-le tasutud 2952,51 eurot, 22. detsembril 2022 Citybee

Eesti OÜ-le tasutud 335,52 eurot ja 28. detsembril 2022 XXXXXX OÜ-le õigusabi eest

tasutud 280 eurot. Otseselt auto parandamise kulu oli 2296,22, millele lisandusid viivised ja

sissenõudmiskulud. Citybee Eesti OÜ loovutas oma nõuded hageja vastu Julianus Inkasso

OÜ-le. Hageja pidi tasuma Julianus Inkasso OÜ-le loovutatud nõude koos menetluskuludega,

sest kostja ei täitnud oma kohustust kahju hüvitada õigeaegselt.

Hageja vastu esitatud nõuded tasus kõigepealt hageja ema. Hageja on tagastanud oma emale

tema tasutud summa täies ulatuses.

3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kahju suurus on osaliselt tõendamata. Osa maksedokumentidest

ei tõenda kulusid auto parandamisele ja ei ole seotud antud asjaga. Asjaolu, et hageja ema

tasus vabatahtlikult Julianus Inkasso OÜ-le mingid menetluskulud, ei tõenda seda, et kostja

oleks hagejale selles summas kahju tekitanud. Asjaolu, et kostja on kirjalikus võlakirjas

kinnitanud, et ta vastutab liiklusõnnetuse eest, ei tähenda, et ta oleks nõustunud hagi

summaga. Hageja on ise rikkunud käibekohustust kas tahtlikult või hooletuse tõttu,

võimaldades kostjal sõidukit kasutada. Tegemist on suurema ohuallika valitseja

riskivastutusega, st hageja vastutab hoolimata sellest, et võimaldas sõidukit kasutada kostjal.

Kahju tekkimine on tõendanud 2296,22 euro ulatuses Möller Auto arvega. Arvestades hageja

osa kahju tekkimises, tuleb seda summat vähendada 50% võrra.

4. Viru Maakohus lahendas asja 16. veebruari 2024 kohtuotsusega, rahuldades hagiavalduse.

5. Tartu Ringkonnakohtu 13. septembri 2024 kohtumäärusega tühistati Viru Maakohtu 16.

veebruari 2024 otsus ja saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 4. juuni 2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

4427,33 eurot, sh põhivõlgnevuse 3568,03 eurot, hagi esitamise seisuga arvestatud viivise

120,97 eurot ja viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast (14. september 2023) kuni

otsuse tegemiseni (4. juuni 2025) 738,33 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhinõudelt (3568,03 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue 3568,03 eurot.

Maakohus leidis, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

kostja juhtis 10. detsembril 2021 sõidukit VW T-Roc, registreerimismärk

XXXXXXX;

-

sõiduk oli renditud Citybee Eesti OÜ-lt;

-

sõiduk renditi hageja andmeid kasutades ja hagejat rentnikuna vormistades;

-

kostja sattus 10. detsembril 2021 kell 11.15 renditud sõidukiga liiklusõnnetusse;

-

liiklusõnnetuses said sõiduk VW T-Roc kahjustada;

-

kostja kui liiklusõnnetusse sattunud sõiduki VW T-Roc juht täitis liiklusõnnetuse

teate, milles kinnitas, et tema põhjustas liiklusõnnetuse;

-

juhtum on registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

Maakohtu hinnangul vaidlevad poole selle üle, kas ja millises ulatuses liiklusõnnetusega

tekitatud kahju eest vastutab kostja ning kas ja millises ulatuses peab vastutus jagunema

hageja ja kostja vahel.

Maakohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud kokkulepet sõiduki rentimise ja selle kostja

kasutada andmise kohta päeval, mil kostja renditud sõidukiga liiklusõnnetusse sattus.

Põhjendamatud on kostja väited selle kohta, et Citybee Eesti OÜ teenuse osutamise

tingimuste punktide 7.6.1, 7.6.3 ja 7.6.4 alusel vastutab kostja tegevusest tingitud kahju eest

osaliselt hageja. Kahju ei tekkinud sellest, et hageja lubas kostjal oma andmeid kasutada, vaid

sellest, et kostja rentis sõiduki ilma hageja nõusolekuta hageja andmeid kasutades.

Citybee Eesti OÜ esitas 12. detsembril 2021 hagejale arve nr FCBEE000459 2296,42 euro

tasumiseks. Kuigi menetluses on kostja vaielnud selle arve üle, nõustus kostja esindaja 20.

märtsi 2025 istungil sõiduki kahjuga sellel arvel toodud ulatuses. Samas Citybee Eesti OÜ on

12. detsembril 2021 esitanud hagejale ka arve EECTB NR 294968 266,71 euro tasumiseks

autojagamisteenuse eest.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tekkinud kahju eest peaks osaliselt vastutama

ka hageja. Kuivõrd pooltel puudus kokkulepe hageja poolt sõiduki rentimise ja selle kostjale

kasutada lubamise kohta, ei vastuta hageja kostja tekitatud kahju eest.

Kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal mootorsõiduki otsene valdaja ning vastutab VÕS §

1056 ja § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kostja suhtes ei esine

VÕS § 1057 punktides 1–5 sätestatud vastutust välistavaid aluseid. Kostja oli kahju tekitaja,

kostja oli kahju suurusest teadlik, ta on kahju kohta pidanud kirjavahetust Citybee Eesti OÜ-

ga, kellele on lubanud kahju maksegraafiku alusel tasuda.

Kostja ei ole menetluses tõendanud, et kahju tekitati hageja nõutud summast väiksemas

ulatuses. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud üksnes

otseselt sõiduki remondiks kulunud 2296,42 euro ulatuses. Hageja on kandnud kostja

tegevusega seoses kulutusi 3568,03 euro (2952,51 + 335,52 + 280) ulatuses, mistõttu tuleb

hagi kogu ulatuses rahuldada.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

Menetluskulude rahalist suurust maakohus otsuses kindlaks ei määranud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas 6. juulil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja uue otsusega rahuldada hagi osaliselt ja määrata

kompensatsiooni suurus ringkonnakohtu arvates mõistlikus suuruses, menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

Maakohus rikkus TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut, kui aktsepteeris hageja väiteid ilma igasuguse

tõenduseta, mille tulemusel jõudis ebaõige järelduseni ja võttis vastu ebaõige otsuse.

Maakohus leidis otsuse p-s 24, et kostja ei ole millegagi ümber lükanud hageja väiteid, et

hageja lubas kostjal sõidukit kasutada vaid üks kord. Kostja ei pea kummutama hageja

paljasõnalisi väiteid.

Maakohus eksis, kui jättis kohaldamata VÕS § 139 lg 1 ja arvestamata hageja osa kahju

tekkimisel. Hageja andis oma andmed Citybee Eesti OÜ-ga lepingu sõlmimiseks kostjale ja

andis transpordivahendi kasutamise lepingut rikkudes transpordivahendi juhtimise õiguse üle

kostjale kui kolmandale isikule. Kohtupraktika kohaselt kolmandale isikule oma ID-kaardi

vabatahtliku andmise korral langeb vastutus võimalike tagajärgede eest sellele isikule, kes

oma ID-kaardi edasi andis. Kui see oli, nagu hageja väidab, ühekordne luba tema kontot

kasutada, oli tal võimalus oma konto blokeerida või vahetada kontole juurdepääsu parooli,

mida hageja aga ei teinud. Hageja osa arvestades oleks tulnud kahjuhüvitist vähendada

vähemalt 50%.

Maakohus ei andnud hinnangut kõigile esitatud tõenditele ega põhjendanud, miks ta tõendid

tähelepanuta jättis. Maakohus ei andnud hinnangut e-kirjale, milles kostja kirjutab, et ta

maksis Citybee Eesti OÜ-le 540 eurot ja ei ole selge, kuidas on seda summat arvestatud antud

asjas esitatud nõudes. Hageja ei ole kostja makstud 540 euro suurust summat arvestanud.

Kostja ei saanud aru, millisest nõudest jutt käib ja kirjutas oma vastused lähtudes

arusaamisest, et see on teine nõue, millest osa on ta juba ära maksnud. Maakohus ei hinnanud

seda tõendit ja tuli selle tulemusel ebaõigele järeldusele, et kostja tunnistas võlgnevust.

Maakohus otsustas ebaõigesti, et hageja on nõuet 3568,03 euro ulatuses põhjendanud ja

tõendanud. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited 19. jaanuari 2025

menetlusdokumendi punktides 4.4.1, 4.4.2 ja 4.4.3.

Julianus Inkasso OÜ esitas hagejale 19. oktoobril 2022 võlateatise, milles nõuab kokku

2680,55 euro tasumist, millest 2296,42 eurot on avariis kahjustada saanud sõiduki

remondikulud Citybee Eesti OÜ arve kohaselt. Võlateatises esitatud viivise nõue 334,13 eurot

ja sissenõudmiskulu 50 eurot ei ole seotud kahjunõude summaga.

Julianus Inkasso OÜ esitas hagejale 19. oktoobril 2022 võlateatise, milles nõuab kokku

335,52 euro tasumist, millest 266,71 eurot on Citybee Eesti OÜ arve selgitusega

„autojagamisteenus“, lisaks viivis 38,81 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Ei ole selge,

kuidas on see arve seotud kahjunõudega. Võimalik, et tegemist on leppetrahviga lepingu

tingimuste rikkumise eest või on see arve muude teenuste eest, mida Citybee Eesti OÜ

hagejale osutas.

Hageja nõue ei ole põhjendatud 280 euro osas, mille hageja ema E.H. maksis 28. detsembril

2022 XXXXXX OÜ-le. Selle kulu seos käesoleva asjaga ei ole tõendatud.

Maakohus on kostjalt põhivõlgnevusena välja mõistnud 3568,03 eurot, kuigi isegi juhul, kui

liita kokku kõik summad, mille kohta on tõendid esitatud, on nõude suurus 3296,07 eurot

(2680,55 + 335,52 eurot + 280 eurot).

Maakohus rahuldas hageja nõude ekslikult VÕS § 1056 lg 1 alusel. Hageja ei ole isik, keda

see säte kaitseb, st kahjustatud sõiduki omanik. Hagejale tekkis kahju selle tõttu, et hageja

sõlmis lepingu Citybee Eesti OÜ-ga, andis seda lepingut rikkudes renditud sõiduki juhtimise

õiguse üle kostjale ega hüvitanud õigeaegselt lepingu rikkumisest tekkinud kahju Citybee

Eesti OÜ--le.

Kostja ei ole hageja nõuet mingis osas õigeks võtnud.

Maakohus ei võtnud arvesse kostja taotlust vähendada viivise summat ja jättis kostja selle

taotluse üldse tähelepanuta.

Maakohus jättis hindamata kostja vastuväite sõiduki remondi maksumuse suhtes.

Kui ringkonnakohus peab vajalikuks saata asi uueks arutamiseks maakohtule, palub apellant

saata asi teisele koosseisule. 15. jaanuaril 2026 vastuseks ringkonnakohtu päringule märkis

kostja veel järgmist.

Kostja nõustus, et Citybee Eesti OÜ transpordivahendi rendiga seotud poolte õigussuhteid

võib kvalifitseerida seltsingulepingu laadse suhtena, millele saab kohaldada VÕS §-des 580 jj

sätestatut. Seejuures ei ole partnerite vastutus tingimusteta ja piiramatu. Kooskõlas VÕS §

581 lg 1–2 eeldatakse panuste ja riskide võrdsust ainult partnerite vahelise kokkuleppe piires.

VÕS § 595 kohaselt eeldatakse, et partnerid vastutavad solidaarselt äriühingu nimel kolmanda

isiku ees võetud kohustuste eest. Liiklusavarii tõttu tekitatud kahju on selgelt väljunud

pooltevahelise kokkuleppe piiridest. Järelikult, kui kohaldada asjaolusid „seltsingulepingu

laadse suhtena“, ei saa avarii tagajärjel tekkinud kahju jätta automaatselt täies mahus

apellandi kanda.

Kostja ei saa esitada oma kalkulatsiooni kannatada saanud transpordivahendi remondikulude

kohta, kuna tal ei ole transpordivahendile juurdepääsu ja see on ka juba remonditud. Kostja ei

vaidlusta hagejale tekkinud teatud kulude fakti, kuid vaidlustab nende kulude suuruse ja

põhjusliku seose õigusliku olemuse kostja tegudega. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid

(arved, inkassonõuded, väljavõtted kolmanda isiku arvetest) ei võimalda ühemõtteliselt

kindlaks teha, et kogu 3568,03 euro suurune summa on otseselt seotud selle liiklusõnnetuse

tagajärgedega, kujutab endast hüvitatavat kahju, ei sisalda trahve, kokkuleppelisi sanktsioone,

viivist või muid makseid, mis ei kuulu tasumisele kui otsene kahju.

Kostja viide 540 euro suurusele maksele puudutas teist kindlustusnõuet, nagu see nähtub

selgelt kirjavahetuse tekstist ja esitatud kohtuasja numbrist.

Asjas tuleks kohaldada VÕS § 139 lg-t 1, kuna hageja edastas oma andmed vabatahtlikult

Citybee-ga lepingu sõlmimiseks, ta ei võtnud kasutusele mõistlikke meetmeid kontole

juurdepääsu piiramiseks ning loetletud asjaolud aitasid oluliselt kaasa kahju tekkimisele.

Kompromissina on kostja nõus tasuma hagejale 1500 eurot 150-euroste kuumaksetena.

Menetluskulud jääksid sel juhul poolte endi kanda.

8. Hageja ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul apellatsioonkaebusele ei vastanud.

19. jaanuaril 2026 selgitas hageja vastuseks ringkonnakohtu päringule, et tasumata kohustus

on ikkagi 3568,03 eurot, kuid täpsustas viivise arvestust. Hageja nõuab hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 2576,42 eurot ajavahemikul 7.

juuni 2023 kuni 13. september 2023 81,32 eurot; viivist alates hagi esitamisele järgnevast

päevast 14. septembrist 2023 kuni otsuse tegemiseni 4. juuni 2025 533,13 eurot; viivist

põhinõudelt (2576,42 eurolt) alates 5. juunist 2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue 2576,42 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise ja

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas (sh viivise

väljamõistmise osas). Ringkonnakohus saab teha ise asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena

3260,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva

seisuga 745,11 eurot nõudelt suurusega 2576,42 eurot, samuti viivise samalt summalt alates

ringkonnakohtu otsuse tegemise päevale järgnevast päevast arvates kuni nõude 2576,42 euro

tasumiseni. Viivist tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku

mitte rohkem kui 2576,42 eurot. Menetluskulud maakohtus tuleb jätta 82% ulatuses kostja ja

12% ulatuses hageja kanda.

10. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust hagi rahuldamise ulatuse osas.

Hageja palub nõue tema vastu rahuldada mõistlikus suuruses. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust terves ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

11. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhtis 10. detsembril 2021

sõidukit VW T-Roc, reg nr XXXXXXXX ja põhjustas sõidukit juhtides liiklusõnnetuse,

milles sama sõiduk sai kahjustada kokkupõrkes teise mootorsõidukiga. Sõiduk oli üüritud

hageja nimel Citybee Eesti OÜ-lt.

Pooled ei vaidle ka selles, et Citybee Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingus tuleb teiseks

lepingupooleks lugeda hagejat. Konto loomiseks ja aktiveerimiseks kasutati kostja

mobiiltelefoni, mistõttu kõik andmed loodud kasutajakonto kohta jäid kostja telefoni ja

kasutusse. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kostja kasutas sõiduki üürimisel

hageja teadmisel CityBee kasutajakonto loomiseks oma telefonis hageja andmeid. Kostja

vaidlustab maakohtu järeldust, et hageja andis kostjale loa kasutada hageja nimele loodud

kasutajakontot ainult ühel korral ja peab hageja vastavasisulisi väiteid paljasõnalisteks.

12. Kohtul tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas (TsMS § 442 lg 8). Maakohtule on

etteheidetav see, et maakohus on jätnud pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimata.

Ringkonnakohus leiab, et poolte ühist tegutsemist CityBee kasutajakonto loomisel tuleb

nende omavahelises suhtes kvalifitseerida seltsingulaadse suhtena. Seltsingulepinguga

kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks,

aidates kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580).

Seltsingulepingu minimaalseks eelduseks on seltsinglastel ühise eesmärgi olemasolu ning

kaasaaitamiskohustus. See ühine eesmärk võib olla nii tulunduslik kui ka mittetulunduslik.

Praegusel juhul olid mõlemad pooled huvitatud kasutajakonto kaudu sõiduki kasutamisõiguse

saamisest ja nad otsustasid selle eesmärgi nimel tegutseda koos. Pooled leppisid kokku, et

kostja kasutab sõidukit hageja nimele loodud CityBee kasutajakonto kaudu, kusjuures konto

kasutamiseks vajalik äpp laaditi kostja telefoni (vt poolte seletused maakohtu 20. märtsi 2025

istungil dtl 434).

VÕS § 595 järgi eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuse eest

vastutavad seltsinglased solidaarselt. Kui üks seltsinglane on täitnud seltsingu võlausaldaja

kohustuse, siis läheb sel juhul temale üle nõue seltsingu vastu (VÕS § 69 lg 2). Seltsinglane

saab nõuda temale üleläinud nõude rahuldamist eelkõige seltsinguvara arvel. Kui

seltsinguvarast ei jätku vastava nõude rahuldamiseks, siis on kohustuse täitnud seltsinglasel

õigus nõuda igalt seltsinglaselt vastava nõude täitmist proportsionaalses osas, arvestades

nõudest maha osa, mis langeb nõude omandanud seltsinglasele endale. Eelnevat arvestades on

hagejal, kui ta täitis seltsingu võlausaldaja kohustuse, õigus esitada seltsinguvara puudumisel

tagasinõue kostja vastu.

13. Maakohus tuvastas, et Citybee Eesti OÜ on esitanud hagejale tasumiseks kaks arvet: 1)

22. detsembril 2021 arve nr FCBEE000459 summas 2296,42 eurot (kirjeldusega „CityBee

fine for car damage“ (dtl 453); 2) 22. detsembril 2021 arve nr EECTB nr 294968 summas

266,71 eurot (kirjeldusega „autojagamisteenus, arvestusperiood 6. detsember – 12. detsember

2021 (dtl 455). Arvetel oli märgitud tasumise tähtpäevaks vastavalt 31. detsember 2021 ja 17.

detsember 2021.

Asjas ei ole vaidlust, et neid arveid ei ole Citybee Eesti OÜ-le tähtaegselt tasutud.

Julianuse Inkasso OÜ edastas hagejale Citybee Eesti OÜ esindajana 19. oktoobril 2022

võlateated (dtl 454, 456) summas 2680,55 eurot (sellest põhivõlg 2296,42 eurot, viivis 334,13

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot) ja 335,52 eurot (sellest põhivõlg 266,71 eurot, viivis 38,81

eurot ja sissenõudekulud 30 eurot). Tasumise tähtpäev oli 26. oktoober 2022.

Hageja ema tasus detsembri 2021 autojagamisteenuse eest esitatud arve 22. detsembril 2022

koos viivistega summas 335,52 eurot.

10. jaanuaril 2023 sõlmisid Citybee Eesti OÜ, keda esindas Julianuse Inkasso OÜ, ja hageja

maksekokkuleppe ja võlatunnistuse (dtl 448–450), milles hageja kohustus tasuma

maksegraafiku alusel põhivõla 2296,42 eurot, viivise 140,89 eurot, ühekordse lepingutasu 20

eurot. Lisaks lepiti võlatunnistuses kokku viivise määras 0,065% võlgnetava põhivõla

summalt päevas.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ema tasunud Julianuse Inkasso OÜ-le graafiku alusel kokku

3232,51 eurot, mis ei ole õige. Tegelikult on hageja ema tasunud Citybee Eesti OÜ-le 22.

detsembril 2022 arve EECTB nr 294968 335,52 eurot (dtl 28); Julianus Inkasso OÜ-le kuue

osamaksena 10. jaanuarist 2023 – 7. juunini 2023 2952,51 eurot (dtl 27, 451) ja 28. detsembril

2022 XXXXXX OÜ-le 280 eurot (arvel selgitus Z.B Inkasso) (dtl 25).

14. Ringkonnakohus leiab, et pooled vastutavad seltsinglastena solidaarselt nii detsembris

2021 autojagamisteenuse kasutamisega seotud kulu kui ka XXXXXX OÜ-le tasutud

õigusabikulu eest. Nimetatud kulud on tehtud seltsinglaste ühistes huvides. Hageja vabastas

võlausaldaja ees kohustust täites kostja talle sisesuhtes langevat osa ületavas osas täitmise

kohustusest võlausaldaja ees. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja

nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas

osas (VÕS § 69 lg 2).

Hageja seisukoht, et kuna kostja ei täitnud võlausaldaja ees kahju hüvitamise kohustust

õigeaegselt, siis peab ta vastutama poolte sisesuhtes kõikide kulutuste eest täies ulatuses, ei

ole täielikult õige.

15. Citybee Eesti OÜ teenuste kasutamise tingimuste p 8.1 järgi peab teenuse kasutaja

maksma ettevõttele teenuse kasutamise eest hinnakirjas märgitud ja teenuse tellimise

(broneerimise) hetkel kehtivat hinda, samuti kõiki hinnakirjas märgitud lisatasusid. Kostja ei

ole tõendanud, et hagejale esitatud ja tasutud arve 2021 detsembris kasutatud teenuste eest ei

ole kooskõlas Citybee Eesti OÜ hinnakirjaga.

Maakohus tuvastas, et XXXXXX OÜ-le on tasutud õigusabikuluna 280 eurot. See on

kooskõlas maakohtu istungil arutatu (dtl 435) ja XXXXXX OÜ arvega (dtl 458), milles on

teenuseks märgitud „õigusabiteenused, sh kliendi nõustamine ja kirjavahetus, esindamine

läbirääkimistel (Z.B vs. Julianus Inkasso OÜ), millise kulu hüvitamist hageja kostjalt nõuab.

Ringkonnakohus nõustub, et õigusabi kasutamine Citybee Eesti OÜ-ga vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks oli mõistlik ja põhjendatud kulu, mis tagas hagejale võla tasumise

maksegraafiku alusel ja oli tehtud seltsinglaste ühistes huvides. Asja materjalidest nähtub, et

hageja pidas võla tasumiseks Citybee Eesti OÜ ja tema esindaja Julianus Inkasso OÜ-ga

läbirääkimisi. VÕS § 69 lg 5 järgseks kuluks saab lugeda ka tekkinud õigusabikulu, mis on

seotud enda kaitsmisega võlausaldaja nõude eest (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne (2016), lk 346).

Arvestades hageja enda osa, saab hageja nõuda poolte ühisest tegutsemisest tulenevaid

kulutusi kostjalt kui solidaarvõlgnikult üksnes kostjale langevas osas, st praegusel juhul

kooskõlas VÕS § 69 lg-ga 2 ja 5 50% ulatuses. Hageja ei ole tõendanud VÕS § 69 lg 1 järgi,

et vastutus solidaarvõlgnike vahel peaks nimetatud kulude osas jagunema solidaarvõlgnike

sisesuhtes teisiti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2021 detsembrikuu teenuste ja

õigusabikulude katteks kokku 307,76 eurot (335,52 : 2 = 167,76 eurot; 280:2 = 140 eurot).

Pooled vastutavad solidaarselt ka kõrvalnõuete eest, mis tekkisid seoses põhinõude tähtaegse

mittetäitmisega.

16. Hageja on kooskõlas lepinguga (lepingu p 7.17) hüvitanud Citybee Eesti OÜ-le ka

liiklusõnnetuse tagajärjel üüritud sõidukile tekitatud kahju. Maakohus on põhjendatult asjas

esitatud tõendeid hinnates tuvastanud, et 10. detsembril 2021 tekitas üüritud sõidukile kahju

kostja, kes oli sõiduki roolis. Kahjujuhtumi kohta on koostatud liiklusõnnetuse teade (dtl 7),

juhtum on registreeritud PPA infosüsteemis (dtl 10).

17. Maakohus viitas kostjalt sõidukile tekitatud kahju väljamõistmisel VÕS § 1056 lg-le 1 ja

VÕS §-le 1057, st riskivastutuse sätetele.

VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle

olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava

hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki

otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel

tekkinud kahju eest. Riigikohus on selgitanud, et kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise

õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja

riskivastutuse tekkimise eelduseks (VT RKTKo 10. veebruarist 1997 nr 3-2-1-17-97; 2. märts

2011 nr 3-2-1-161-10, p 11; 4. mai 2011, nr 3-2-1-29-11, p 9). Seega vastutab mootorsõiduki

käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus

liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda

asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks mootorsõidukit kui suurema ohu allikat. Juhud, mil

mootorsõiduki otsese valdaja vastutus on välistatud, on sätestatud VÕS §-s 1057, praegusel

juhul ei ole pooled selliseid asjaolusid, sh apellatsioonimenetluses, kohu ette toonud.

Maakohtu sellist seisukohta ei ole kostja vaidlustanud.

VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Mootorsõiduki valdaja vastutab sõltumata süüst liikluskahju eest, mis tekib

mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjel.

Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et hageja juhitud sõiduk osales mootorsõidukite

liiklusõnnetuses, mille tagajärjel tekkis sõiduki omanikul Citybee Eesti OÜ-l kahju, siis see

kahju tekkis mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS §

1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest mõlemat liiklusõnnetuses osalenud sõidukit saab pidada

suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes eelkõige seetõttu, et seda

juhtides ei ole juhil võimalik kõikidel juhtudel vältida kokkupõrget teise mootorsõidukiga või

muu esemega.

18. Kui mitu isikut vastutavad erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud

kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Nimetatud

isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige

kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet,

mille eest iga isik vastutab (VÕS § 137 lg 2). Neid asjaolusid, millest nähtub, et vastutus

solidaarvõlgnike sisesuhtes jaguneb üldreeglist erinevalt, peab TsMS § 230 lg 1 järgi

tõendama see solidaarvõlgnik, kes sellele asjaolule tugineb.

19. Hageja on tõendanud, et sõidukile tekitatud kahju tekkis kostjast tingitud riski

realiseerumise tulemusena. Samuti väljus üüritud sõiduki kahjustamine seltsinglaste

kokkuleppe piiridest. Seetõttu on põhjendatud, et solidaarvõlgnike omavahelises suhtes

vastutab sõidukile tekitatud kahju eest üksnes kostja. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes

VÕS §-s 139 sätestatu ei kohaldu ega anna alust kostjalt välja mõistetava kahju

vähendamiseks.

20. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud

ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Moller Auto kahjuekspert hindas

sõiduki kahjustuste likvideerimise kulu suuruseks 2296,22 eurot (dtl 391). Maakohtu istungil

kostja selle kulu suurust ei vaidlustanud (dtl 435). Kuivõrd kumbki pooltest Citybee Eesti

OÜ-le tähtaegselt kahju ei hüvitanud, sõlmis hageja Citybee Eesti OÜ-ga võlatunnistuse ja

pidi tasuma ka viivist.

Põhjendatud ei ole kostja väited apellatsioonimenetluses, et hageja esitatud tõendid ei tõenda

liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile tekitatud kahju suurust. Vaatamata ringkonnakohtu

selgitustele ei esitanud kostja kohtule tõendeid, mis kummutaksid hageja tõendid avariiga

tekitatud kahju suuruse ja selle hüvitamisega viivitamisega tekkinud kõrvalnõuete osas.

Kostja ei ole esitanud ka ringkonnakohtule taotlust tõendite kogumiseks, kui ta ei saa ise

tõendit kohtule esitada (TsMS § 236 lg 2).

Kuivõrd kostja ise õigeaegselt tekitatud kahju Citybee Eesti OÜ-le ei hüvitanud, on hageja

nõue seoses kostja juhitud sõiduki kahjustuste hüvitamisega põhjendatud nii kahjustuste

maksumuse kui ka tasumisega viivitamise tõttu tekkinud kulude (viivise) osas, kokku 2952,51

eurot.

21. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlana 3260,27 eurot (2952,51 eurot (liiklusõnnetusega tekitatud kahju) + 167,76 eurot

(50% detsembri 2021 autojagamisteenuse kulust) + 140 eurot (50% õigusabikulust)).

Kostja väited 540 euro tasumise kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Kostja ei ole

tõendanud, et ta on käesolevas asjas esitatud hageja nõude katteks midagi tasunud. Ka muud

kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat

suuremas ulatuses vähendada.

22. Maakohtu otsust tuleb muuta ka viivise väljamõistmise osas.

Kuivõrd kostja ei ole solidaarvõlgnikuna temal sisesuhtes lasuvat kohustust täitnud ja hageja

pidi seetõttu täitma võlausaldaja nõudele vastava kohustuse suuremas ulatuses kui temale

sisesuhtes langev osa, on tegemist kohustuse rikkumisega kostja poolt, mistõttu võib hageja

nõuda kostjalt ka viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 7. juunist 2023 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Kostja arvates võib hageja nõuda temalt viivist alates ajast,

mil ta kostjat nõudest informeeris. Hageja ei ole kohtule esitanud nõudekirja, milles ta nõudis

enne hagi esitamist kostjalt kohustuse täitmist. Nimetatud asjaoludel on hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist alates hagi esitamisest.

Hageja põhinõude 3568,03 eurot arvestusest nähtub, et see sisaldab juba viivist. Viivist ei ole

lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega

viivitamise korral (VÕS § 113 lg 6). Maakohus on kostjalt viivist välja mõistes selle sätte

vastu eksinud.

Hageja esitas ringkonnakohtule täpsustatud viivise arvestuse, mille kohaselt tuleb viivise

arvestamisel võtta aluseks hageja põhinõue ilma viivisteta, st 2576,42 eurot.

Ringkonnakohus võtab viivise arvutamisel aluseks ringkonnakohtus tuvastatud ja rahuldatud

põhinõude 2296,42 + 140 + 133,35 = 2569,77 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis tuleb

kostjalt välja mõista alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14. septembrist 2023 kuni

ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 27. märts 2026 summas 745,11 eurot. Lisaks tuleb alates

28. märtsist 2026 kuni 2569,77 euro tasumiseni TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus on piiranud välja mõistetava

viivise suurust põhinõude suurusega ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Seega

ei tohi kostjalt hageja kasuks välja mõistetav viivis ületada 2569,77 eurot.

23. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb maakohtu otsust muuta

ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3).

Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude 3260,27

euro ulatuses, lisandub viivisenõue maksimaalselt kuni 2576,42 eurot. Seega rahuldab

ringkonnakohus hageja nõude ca 82% ulatuses (hageja esitas 3568,03 eurot põhivõla ja

viivise nõude hagis märgitud põhinõude ulatuses). Arvestades TsMS § 163 lg-s 1 sätestatut

peab ringkonnakohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

Ringkonnakohus jätab poolte menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 82% kostja ja 18%

hageja kanda.

Kuivõrd maakohus jättis järgides TsMS § 177 lg-s 1 sätestatut kohtuotsuses menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määramata, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude

suuruse kõigis kohtuastmetes määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)