4-25-3578/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2026, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-3578

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Hans-Erik Tõnissoo kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 19. septembri 2025. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 2440,25,005434

Menetlusalune isik

Hans-Erik Tõnissoo

isikukood: 39611200245; elukoht; e-post: XXX ; telefon:

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur

asukoht: Rahu tn 38, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru

maakond; e-post: ida@politsei.ee; esindaja Eduard Blaško

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-dest 2 ja 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Hans-Erik Tõnissoo kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19. septembri 2025. a

kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,25,005434 osaliselt, s.o Hans-Erik Tõnissoo

süüditunnistamises ja karistamises LS § 203 järgi ning Hans-Erik Tõnissoole LS § 227 lg 2

järgi määratud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teha vastavas osas uus otsus.

3. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2440,25,005434 Hans-Erik Tõnissoo poolt LS §

203 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo

tunnuste puudumise tõttu.

4. Mõista Hans-Erik Tõnissoole LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 55

trahviühikut, s.o 440 eurot.

5. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada Hans-Erik Tõnissool tasuda rahatrahv ositi 8

(kaheksa) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt

kuu viimaseks päevaks vähemalt 55 eurot.

6. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.

septembri 2025. a kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest (SEB Pank AS

EE891010220034796011, Swedbank AS EE932200221023778606, Luminor Bank AS

EE701700017001577198 või LHV Pank AS EE777700771003813400), märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220182999016.

7. Muus osas jätta otsus muutmata.

8. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse patrullpolitseinik I.H (edaspidi I. H) koostas 19. septembril 2025 Hans-Erik

Tõnissoole (edaspidi H-E. Tõnissoo) kiirmenetluse otsuse nr 10220182999016 väärteoasjas nr

2440,25,005434 selles, et H-E. Tõnissoo 19. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas

Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee 65. kilomeetril Jõhvi suunas juhtis mootorsõidukit Fiat

Punto registreerimismärgiga XXX liiklusmärgi nr 351 (80 km/h) mõjupiirkonnas 111 +/- 8 km/h.

Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Lisaks juhtis mootorsõidukit, mis on

ajutiselt registrist kustutatud alates 26. september 2019. Samuti ei olnud juhil kontrollija nõudel

esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti

ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Juhtis Soome Vabariigis registreeritud

mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki

registreerimistunnistust või selle koopiat. Selle teoga rikkus H-E. Tõnissoo LS § 50 lg 5 p 3, LS

§ 77 lg 8 p 1, MKM 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1, LS § 38 lg 2, LS § 88 lg 1

nõudeid. H-E. Tõnissoo toimepandu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2, LS § 203 ja LS § 242 lg 1

järgi. Juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistas kohtuväline menetleja teda LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määras kohtuväline menetleja

rahatrahvi tasumise ositi, määrates viimase osa tasumise tähtpäevaks 18. detsember 2025.

2. H-E. Tõnissoo esitas 29. septembril 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri

kiirmenetluse otsusele, milles palus trahviotsuse tühistada või vähendada ulatuslikult

trahvisummat, arvestades mõõtmise ebatäpsust ja protseduurilisi puudusi. Alternatiivselt palus

suunata asi üldmenetlusse täiendavaks

uurimiseks, sh patrullauto OBD-andmete

kontrollimiseks. Antud juhtum tuleneb võimalikust mõõtmisveast, mitte tahtlikust rikkumisest.

H-E. Tõnissoo põhjendused olid järgmised:

-

Mõõtmise tehniline ebatäpsus. Kiiruse mõõtmine vastassuunast liikuvast politseiautost

kurvis ja märjal teel võib põhjustada vigu (nt koosinusefekt, peegeldused veepritsmetest

või kurvi geomeetria tõttu). Videosalvestis näitab kiiruse kiiret kõikumist (111 → 81 km/

h lühikese aja jooksul), mis võib viidata ebastabiilsele mõõtmisele, mitte tegelikule

kiirusele. Kalibreerimistunnistus (11.10.2024) kehtib laboritingimustes, kuid ei arvesta

reaalseid teeolusid (märg pind, kurv, vastassuund, otsene päikesevalgus). Väljavõtted

videosalvestisest kinnitavad päikesevalguse segamist, mis võis mõjutada seadme tööd.

Lisaks kasutab Stalker DSR-2X patrullauto kiirust (politseisõiduki OBD2-pordi kaudu)

sihtmärgi kiiruse arvutamiseks, mis võib lisada ebatäpsusi (nt andmete viivitus või

patrullauto sensori vead), eriti dünaamilistes olukordades ja liikumise pealt.

-

Politseiniku koolitus ja pädevus. Esitatud koolituste väljavõte näitab, et ametnik I.H läbis

viimase asjakohase koolituse 2014. aastal (LaserCam 4) ja 2011. aastal (üldine mõõtja

koolitus). Puudub aga igasugune tõend hiljutise või spetsiifilise koolituse kohta Stalker

DSR-2X seadme kasutamiseks, eriti dünaamilistes tingimustes (nt vastassuunast, märjal

teel). See seab kahtluse alla mõõtmise korrektsuse.

-

Protseduurilised puudused. Vastus tema teabenõudele (26.09.2025) ei sisaldanud

mõõtmise nurka ega seadme mõõteandmeid, mis raskendavad mõõtmise kontrollimist.

3. H-E. Tõnissoo kaebusele olid lisatud järgmised tõendid: trahviotsuse koopia, politsei

vastus teabenõudele (Vastus-teabenoudele-kiirmenetluse-nr-10220182999016.pdf), politseiniku

koolituste väljavõte (I.-Hindreus-koolituste-valjavote.csv), seadme kalibreerimistunnistus

(00212_24_TTRS_PPA-Ida-_Stalker-DSR-2X-nr-DB012698_MAH_ARZ.pdf), videosalvestise

ekraanipildid ja ilmateenistuse tõend (laetud alla veebisaidilt ilmateenistus.ee kuupäeva

19.09.2025 kell 8.00 kohta).

4. Menetlusalune isik esitas 13. oktoobril 2025 kohtule kaebuse täienduse, milles palub jätta

kiiruseületamise koosseis tuvastamata ja tühistada selle eest määratud rahatrahv või

alternatiivselt vähendada karistust proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt, eemaldada ID-

kaardi teema kiiruseepisoodi sanktsioonist, eraldada § 203 episood eraldi menetlemiseks ning

kohustada PPA-d esitama kaebuse täienduses nimetatud mõõte- ja logiandmed.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja Eduard Blaško esitas 13. oktoobril 2025 kohtule kirjaliku

seisukoha, milles leidis, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud ning rikutud ei ole

menetlusõiguse- ega materiaalõiguse norme. Menetlusalusele isikule määratud karistus on

põhjendatud ning see vastab toimepandud tegude raskusastmele. Menetlusaluse isiku poolt

esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse

võtta. Menetleja on juba väärteootsuse koostamise ajal andnud hinnangu menetlusaluse isiku

poolt toimepandud teole ja võtnud arvesse kõiki asjaolusid. Põhjalikumalt selgitas kohtuvälise

menetleja esindaja järgmist:

-

Kiiruse mõõtmine on toimunud nõuetekohaselt. Kiirust mõõtnud patrullpolitseinik oli

vastava kiirusmõõturi kasutamiseks vastava koolituse ning kiirusmõõtur oli taadeldud.

Kiirusmõõturi kasutamise videoprotokollist on selgelt näha nii ilmastikutingimusi kui ka

mõõtmise protseduuri. Samuti ei ole fikseeritud kiirus tekkinud ajutiselt vaid tegu oli

tõusvas trendis kiirusega ja stabiilse näiduga. Kiiruse mõõtmise ajal ei olnud ka tihedat

udu, vihmasadu või muid segavaid asiolusid. Menetleja ei nõustu sellega, et justkui

kiirus langeb sõiduki lähenemisel ja seetõttu ei saa usaldada kiirusmõõturi korrasolekut.

Kiiruse langemisel võivad olla väga paljud põhjused. Isik võis tuvastada, et vastutulev

sõiduk on politseisõiduk. Ametnikud, kes kiiruse fikseerisid, lülitasid sisse ka märgutuled

(vilkurid), mis samuti sundis isikut koheselt kiirust langetama. Kohtuvälise menetleja

esindaja ei nõustu kaebajaga, et seade ei olnud korras või mõjutas mõõtmise nurk kiiruse

näitu.

-

Määratud karistus on põhjendatud ja vastab isiku poolt toimepandud tegude

raskusastmele ja süü suurusele. Karistuse määramisel arvestas menetleja ka antud teo

ohtlikust ning asjaolu, isikut on samalaadse rikkumise eest juba karistatud ning sedagi, et

isik pani toime lisaks kiiruse ületusele ka muid rikkumisi. Karistus ei saa olla isikule

mugav. Karistuse eesmärk ongi tekitada isikule ebamugavust, et seeläbi mõjutada isikut

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.

6. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikule seisukohale oli lisatud muu hulgas H-E.

Tõnissoo karistusregistri väljavõte, millega kohus võimaldas kaebajal tutvuda ja seisukohta

avaldada.

7. Vastuseks kohtunõudele esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule 20. novembril

2025 kiirusmõõturi Stalker DSR 2x kasutusjuhendi, millega kohus võimaldas kaebajal tutvuda ja

seisukohta avaldada.

8. Transpordiamet esitas 9. veebruaril 2026 päringu vastuse, mille andmetel kehtib Riigitee

3 Jõhvi-Tartu-Valga kiiruspiirang 80 km/h kilomeetritel 62,335 kuni 67,154, kiiruspiirangu

kehtestamise aeg juuli 2019. Täpsemat piirangu kehtestamise aega ei ole võimalik tuvastada.

Kiirusepiirang on kehtiv. Kohus võimaldas kaebuse esitajal selle vastusega tutvuda.

Kohtu seisukoht

9. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas ja kohtu nõudel

esitanud kohtule uusi tõendeid, millega menetlusalusel isikul on olnud võimalus tutvuda ja

seisukohta avaldada, sh ta pole soovinud tõendite uurimist kohtuistungil. Samuti leiab kohus, et

menetlusaluse isiku 13. oktoobril 2025 esitatud kaebuse täiendus on esitatud hilinenult, s.o peale

kaebetähtaja möödumist (6. oktoober 2025), mistõttu kohus seda kaebuse osana ei käsitle. Sel

põhjusel ei ole kohus kaebuse täienduse kohta kohtuväliselt menetlejalt seisukohta küsinud. Ent

nagu kohus eespool selgitas, ei ole kohus asja lahendades seotud kaebuse piiridega.

11. Uuritud tõenditega (menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused,

isikusamasuse tuvastamise protokoll, kiirusmõõturi videosalvestis/protokoll) kogumis on

tõendatud, et PPA Ida prefektuuri patrullpolitseinik tunnistaja I.H mõõtis liiklusjärelevalve

käigus 19. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga

tee 65. kilomeetril, s.o teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 80 km/h, Jõhvi suunas

liikuva ja H-E. Tõnissoo poolt juhitava mootorsõiduki Fiat Punto Soome Vabariigi

registreerimismärgiga XXX XXX kiiruseks 103 km/h (arvestades laiendmääramatust).

12. Isikusamasuse tuvastamise protokoll tõendab, et mootorsõidukiga kiirust ületanud isikuna

tehti kindlaks Hans-Erik Tõnissoo. Menetlusaluse isiku H-E. Tõnissoo kohtuvälises menetluses

antud ütluste kohaselt sõitis ta 19. septembril 2025 sõbrale kuuluva autoga Fiat Punto Tartust

XXX. Ta ei pannud kiirust tähele ning ta peatati patrulli poolt. Radarinäiduga on tutvunud.

13. Väljavõte sõiduki registreerimismärgiga XXX XXX andmetest tõendab, et tegemist on

sõidukiga Fiat Punto, mis on registreeritud Soome Vabariigis (registreerimine peatatud 17. ja 26.

september 2019).

14. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et H-E. Tõnissoo on 19. septembril 2025

saatnud Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja, milles on palunud väljastada temale järgmised

dokumendid: kasutatud radariseadme tootja, mudel ja kalibreerimise kuupäev

(kalibreerimistõend), mõõtmismenetluse protokoll (mõõtenurk ja GPS-koordinaadid), radari

operaatori kvalifikatsioonitunnistus (sertifikaat) ning ilmastikuolud mõõtmispaigas. Politsei- ja

Piirivalveamet on 26. septembril 2025 edastanud H-E. Tõnissoole e-kirja teel kiirusmõõturi

taatlustunnistuse koopia, pädeva mõõtja koolituse läbimise tõendi ja kiirusmõõturi kasutamise

videoprotokolli/videosalvestise ning selgitanud, et ilmastikuolud kiiruse mõõtmise ja

fikseerimise ajal on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise videoprotokolliga.

15. Kiirusmõõturi kasutamise videosalvestisest/protokollist kuuldub ja nähtub, et 19.

septembril 2025 kella 8.51 ajal sõidab liikuvale patrullautole Jõhvi – Tartu – Valga tee 65.

kilomeetril vastu (st sõidab Jõhvi suunas) halli värvi Fiat Punto, mille kiiruseks fikseeritakse

patrullautos asuva statsionaarne kiirusmõõturiga Stalker DSR 2x 111 km/h.

Videosalvestisest/protokollist nähtub, et patrullauto keerab auto ringi ning järgneb kiirust

ületanud mootorsõiduk Fiat Puntole, annab sellele peatumismärguande, ning mingil hetkel see

sõiduk peatub. Mootorsõiduki Fiat Punto taga peatub patrullauto. Patrullauto juhi kohalt väljub

patrullpolitseinik, kes läheb peatatud sõiduki juhi ukse juurde. Samuti on

videosalvestisest/protokollist näha kiirusmõõturi kasutaja isikukood, sündmuskoha

koordinaadid, sündmuskoha olustik, sh teeolud, liiklustihedus ja ilmastikutingimused, ning

kellaaeg. Videosalvestisest/protokollist kuuldub, et kiirust mõõtis ja protokollis patrullpolitseinik

I. H.

16. Mõõteseaduse § 5 lg-st 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Erinevalt menetlusalusest isikust, ei ole kohtul tekkinud kahtlusi mõõtmist

teostanud patrullpolitseiniku pädevuses ega mõõtetulemuse usaldusväärsuses.

17. Kiirusmõõturi videosalvestisest/protokollist nähtuv tõendab, et H-E. Tõnissoo juhitud

mootorsõiduki kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2x, mis on töökorras.

Metrosert taatlustunnistus tõendab, et mõõtevahend kiirusmõõtur Stalker DSR 2x oli ka

taadeldud (taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31. oktoober 2025). Koolituste väljavõte tõendab, et

I. H on 9. juunil 2011 läbinud pädeva mõõtja koolituse ning 15. juulil 2014 läbinud

kiirusmõõturi LaserCam 4 koolituse. Kuigi I. H on mõõtmisalased koolitused läbinud rohkem

kui 10 aastat tagasi, ei tähenda, et tema oskused kiirusmõõturi kasutamisel oleksid ajas

vähenenud, vaid pigem vastupidi – ta on õpitut kinnistanud pikaajalise töökogemuse käigus.

Kiirusmõõturi videosalvestises/protokollis nähtuvad andmed kiirusmõõteseadme kasutamise

käigu ja tulemuse kohta kinnitavad, et kiirust mõõtes lähtus I.H nõutavast mõõtemetoodikast.

Stalker DSR 2x kasutusjuhendist nähtub, et seade võimaldab kiiruse fikseerimist liikuvas

režiimis muu hulgas vastassuuna sõiduraja sihtmärkidele. Kasutusjuhendist nähtuvalt võivad

seadme tööd segada tahked objektid, sh puu lehestik (mida radarisignaalid ei läbi), vihm

(võimalus saada näit vihmapiisa kiirusest), elektrilised müraallikad, ka mürarohke

elektrisüsteem. Nimetatud häirivaid tegureid videosalvestisest/protokollist ei nähtu ega kuuldu.

Videosalvestisest/protokollist nähtuvalt on ilm sündmuskohal päikesepaisteline, teekate on veidi

märg, kuid suuri lompe teel ei ole. Seega on ilmastiku- ja teeolud sündmuskohal head. Kuigi

menetlusalune isik on esitanud kohtule ka ilma vaatlusandmed 19. septembril 2025 kella 8.00

kohta, leiab kohus, et videosalvestisest/protokollist nähtuvad andmed ilmaolude kohta

sündmuskohal on asja lahendamiseks täpsemad, sest sellest nähtuvad ilmaolud konkreetselt

vaidlusaluse sündmuse toimumise kohas ja kellaajal.

18. Videosalvestisest/protokollist nähtub, et kiirusmõõturiga mõõdetakse vastutuleva sõiduki

kiirust alates selle sõiduki kiirusmõõturi mõõtevälja ilmumise hetkest (alates kell 8.51.24).

Videosalvestisest/protokollist nähtub, et hetkel (kell 8.51.26) mil kiirusmõõturiga mõõdetakse

vastutuleva sõiduki kiiruseks 111 km/h, on vastutulev sõiduk juba peaaegu kurvist väljunud ning

sõidab patrullautole vastu võrdlemisi sirgjooneliselt. Samal ajal patrullsõiduki ees ega

vastassuunas teisi sõidukeid ei sõida. Asjaolu, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirus

patrullautole lähenedes väheneb, ei saa järeldada kiirusmõõturi mõõtetulemuse

ebausaldusväärsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et menetlusalune isik ise

vähendas sõidukiirust ja tõenäoliselt eelkõige põhjusel, et märkas lähenevat patrullsõidukit.

Erinevalt menetlusalusest isikust leiab kohus, et kiiruse mõõtmine ei ole toimunud keerulistest

tingimustes ega viisil, mis annaksid aluse kahelda mõõtmistulemuste usaldusväärsuses. Seetõttu

leiab kohus, et mõõtetulemuse jälgitavus on seadusele vastavalt tõendatud.

19. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa nr 1 sätestab

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused. Kiirusmõõturi

videosalvestisest/protokollist nähtuvalt mõõtis patrullpolitseinik kiirust liikuvast patrullsõidukist

sellesse paigaldatud statsionaarse kiirusmõõturiga. Hetkel mil kiirusmõõtur mõõdab vastutuleva

sõiduki kiiruseks 111 km/h, on patrullsõiduki kiirus 85 km/h. Nimetatud kiiruste puhul tuleb lisa

nr 1 kohaselt liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki

kiiruse väärtuse puhul arvestada laiendmääramatusega +/- 8 km/h. Seega on kaevatavas otsuses

arvestatud õige laiendmääramatusega.

20. Väljavõte Teeregistrist (Teeregister), mis on kõigile avalikult kättesaadav teave, tõendab,

et Jõhvi – Tartu – Valga tee 65. kilomeetril kehtib mõlemal tee poolel kiiruspiirang 80 km/h.

Lisaks küsis kohus kiiruspiirangu kohta ka Transpordiametilt ning sai vastuseks, et 80 km/h

kiiruspiirang on kehtiv ja on kilomeetritel 62,335 kuni 67,154. Kiiruspiirangu kehtestamise aeg

on juuli 2019. Seega oli 19. septembril 2025, millisel kuupäeval on etteheidetav väärtegu toime

pandud, samuti kiiruspiirang 80 km/h.

21. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et H-E. Tõnissoo 19. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva

maakonnas Mustvee vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee 65. kilomeetril Jõhvi suunas, s.o teelõigul,

kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 80 km/h, juhtis mootorsõidukit Fiat Punto Soome

Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 111 km/h +/- 8 km/h. H-E. Tõnissoo

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Selle teoga rikkus H-E. Tõnissoo LS § 50

lg 5 p 3.

22. Lisaks kiiruse ületamisele heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette, et ta

juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud alates 26. september 2019, mida tehes

rikkus menetlusalune isik LS § 77 lg 8 p 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi

2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“

(edaspidi määruse nr 19) § 9 lg 4 p 1.

23. Väljavõte sõiduki andmetest tõendab, et Fiat Punto Soome Vabariigi

registreerimismärgiga XXX XXX registreerimine on peatatud, viimati 26. septembril 2019.

Menetlusaluse isiku kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei ole ta sõiduki

registreerimise aktiivsusega kursis, tegemist on sõbra autoga.

24. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule ette heita LS § 77 lg 8 p 1 ja

määruse § 9 lg 4 p 1 rikkumist, sest viidatud sätted reguleerivad seda, millistel tingimustel

Transpordiamet sõiduki või selle haagise Eesti Vabariigis ajutiselt registrist kustutab. Kuid

käesoleval juhul on sõiduki registreerimine peatatud Soome Vabariigis. Eesti Vabariigis sõidukit

registreeritud ei ole ega ole ka ajutiselt registrist kustutatud.

25. Riigikohus on selgitanud (RKKKo nr 3-1-1-5-15, p-d 9-10), et süüteokoosseisu

objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud

faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne

üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja

otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud

küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles

on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset

süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse

väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. /… / süüdlase

teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest

väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4

kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti

kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse

isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku

olukorda (vt RKKKo nr 3-1-1-71-13, p 7 ja nr 3-1-1-75-03, p 7).

26. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga

väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Kuna H-E. Tõnissoo juhitud sõiduki

registreering ei olnud Soome Vabariigi registris kehtiv (registreerimine oli peatatud), siis sellise

sõiduki juhtimisel Eesti Vabariigis peab see LS § 76 lg 1 sätestatu kohaselt olema Eesti

Vabariigis kehtestatud korras registreeritud ning sel peavad olema riiklikud

registreerimismärgid. Viidatud säte näeb ette, et kasutatav mootorsõiduk tuleb registreerida viie

tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Seega võiks kohtu hinnangul olla

asjakohane menetlusalusele isikule ette heita LS § 76 lg 1 nõuete rikkumist.

27. Ent kohus leiab, et menetlusaluse isiku rikkumise sisustamine LS § 77 lg 8 p 1 ja

määruse nr 19 § 9 lg 4 p 1 asemel LS § 76 lg-ga 1 ei ole aga võimalik, sest kiirmenetluse otsuse

faktilistes asjaoludes ei ole rikkumine piisavalt kirjeldatud. Faktilistes ajaoludes ei ole H-E.

Tõnissoole tehtud mitte ühtegi etteheidet seonduvalt asjaoluga, et ta juhtis sõidukit, mida ei ole

Eesti Vabariigis registris kehtestatud korras registreeritud. Seega ei saa kohus rikkumisele ise

õiguslikku hinnangut anda, vaatamata asjaolule, et teo kvalifikatsioon (LS § 203) ei muutuks.

28. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsus on selles osas koostatud puudulikult, sest see ei

võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada, st aru saada, millist rikkumist talle

ette heidetakse, ja kohtul talle tegu omistada (vt RKKKo nr 3-1-1-85-16, p 6). Seega tuleb

kohtuvälise menetleja otsus ole H-E. Tõnissoo süüditunnistamises ja karistamises LS § 203 järgi

tühistada ning tühistatud osas väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel lõpetada.

29. Lisaks eelnevale heidab kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule ette LS § 38 lg 2

ja LS § 88 lg 1 rikkumist. Täpsemalt seda, et ta juhtis Soome Vabariigis registreeritud

mootorsõidukit, mille kohta ei olnud tal esitamiseks kaasas mootorsõiduki

registreerimistunnistust või selle koopiat. Samuti seda, et menetlusalusel isikul ei olnud

kontrollija nõudel esitamiseks kaasas Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat

dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti.

30. Menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt olid autodokumendid

teises kotis ja ta jättis need koju. Isikut tõendavat dokumenti ei olnud kaasas, sest ta kasutas

digitaalselt isikutunnistust.

31. LS § 38 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama

liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS §-s 88 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 sätestab, et juhil

peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav

dokument ja mootorsõiduki registreerimistunnistus. Eestis registreeritud mootorsõiduki puhul

võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. LS § 88 lg 2 sätestab, et kui juhil on kaasas

isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine

kohustuslik.

32. Kuna H-E. Tõnissoo juhitud sõiduki puhul oli tegemist Soome Vabariigi registris oleva

sõidukiga (mille registreerimine oli peatatud), pidi tal kaasas olema mootorsõiduki

registreerimistunnistus. Samuti polnud menetlusalusel isikul kaasas juhiluba ega isikut tõendavat

dokumenti. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 p 11 järgi on isikut tõendavaks

dokumendiks ka digitaalne isikutunnistus, kuid ITDS § 3 lg-st 3 tulenevalt kehtib see

elektroonilises keskkonnas. Seega leiab kohus, et LS § 88 lg 2 nõude täitmiseks ei piisa

digitaalse isikutunnistuse olemasolust, vaid vajalik on füüsiliselt isikut tõendavat dokumenti

kaasas kanda.

33. Kuna menetlusalusel isikul 19. septembril 2025 kell 8.51 Jõgeva maakonnas Mustvee

vallas Jõhvi – Tartu – Valga tee 65. kilomeetril Jõhvi suunas mootorsõiduki Fiat Punto Soome

Vabariigi registreerimismärgiga XXX XXX juhtimisel ei olnud kaasas mootorsõiduki

registreerimistunnistust (ega selle koopiat) ning ei olnud kaasas juhiluba ega isikut tõendavat

dokumenti, siis rikkus ta LS § 38 lg 2 ja LS § 88 lg 1 nõudeid.

34. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H-E. Tõnissoo tegevus täidab LS § 227 lg 2

ja LS § 242 lg 1 koosseisud.

35. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks

tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu.

36. Kohus leiab, et H-E. Tõnissoo pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toime

vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Menetlusaluse isiku väide, et ta ei pannud kiirust

tähele, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. H-E. Tõnissoo ei ületanud lubatud sõidukiirust

mitte mõned km/h, vaid lausa paarkümmend km/h, täpsemalt 23 km/h. Sellises määras kiiruse

ületamist pidi menetlusalune isik autojuhina ise tajuma. Seega H-E. Tõnissoo teadis, et ta ületab

lubatud sõidukiirust ja vähemalt möönis seda.

37. Kohus leiab, et H-E. Tõnissoo pani LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime

ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis (KarS § 18 lg 2). H-E. Tõnissool on mootorsõiduki

juhtimisel kohustus kaasas kanda seaduses nõutavaid dokumente. Selleks tuleb tal enne sõiduki

juhtima asumist veenduda, et tal on vajalikud dokumendid esitamiseks kaasas. Seda enam, et

menetlusaluse isiku sõnul oli tegemist sõbrale kuuluva autoga. H-E. Tõnissoo juhtimisõigust

omava isikuna, olles juhtimisõiguse omandamisel läbinud vastavaid koolitusi, pidi olema neist

nõuetest teadlik. Kuna H-E. Tõnissoo enne sõiduki juhtima asumist ei veendunud vajalike

dokumentide kaasas olemises, pidas ta võimalikuks, et vajalikke dokumente tal esitamiseks

kaasas ei ole, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral (üle

kontrollimisel) pidanud ette nägema.

38. H-E. Tõnissoo tegude süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. H-E.

Tõnissoo on süüdi LS § 50 lg 5 p 3 rikkumises ning ta vastutab LS § 227 lg 2 järgi. H-E.

Tõnissoo on süüdi LS § 38 lg 2 ja LS § 88 lg 1 rikkumises ning ta vastutab LS § 242 lg 1 järgi.

Seega tuleb teda toimepandu eest karistada.

39. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt H-E. Tõnissoo pani LS § 227 lg 2, § 203 ja § 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime ühe teoga, mistõttu kohtuväline menetleja määras KarS

§ 63 lg 1 alusel ühe karistuse raskeimat karistust ette nägeva sätte, s.o LS § 227 lg 2 järgi. Kuna

kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse H-E. Tõnissoo süüditunnistamises ja karistamises

LS § 203 järgi ning tühistatud osas väärteomenetluse menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 29 lg 1

p 1 alusel lõpetab, tuleb seda menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel arvesse võtta.

40. Kuna menetlusalune isik pani LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod

toime ühe teoga, tuleb talle KarS § 63 lg 1 alusel määrata üks karistus raskemat karistust ette

nägeva sätte, s.o LS § 227 lg 2 järgi.

41. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

42. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

43. KarS § 63 lg-t 1 kohaldades LS § 227 lg 2 alusel karistust mõistes tuleb arvestada, et H-

E. Tõnissoo pani toime kaks väärtegu. Ka ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma

eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele

süüteokoosseisule vastavat ebaõigust (vt nt RKKKo nr 3-1-1-7-11, p 18).

44. Kohus loeb H-E. Tõnissoo süüd keskmiseks. Menetlusalune isik ületas lubatud

sõidukiirust 80 km/h mitte vähem kui 23 km/h, mis jääb LS § 227 lg-s 2 sätestatud vahemiku

(21–40 km/h) alumisse määra. H-E. Tõnissoo süüd suurendab teo toimepanemine hommikusel

ajal, mil on rohkem liiklejaid kui nt öösel, suure liiklustihedusega maanteel. Samuti suurendab

H-E. Tõnissoo süüd, et tal polnud kaasas mitte ühtegi nõutavat dokumenti. Samas H-E. Tõnissoo

süüd vähendavad asjaolud, et tema sõidukis polnud kaasreisijaid, tee- ja ilmastikutingimused

olid head, ning tema teol ei olnud raskeid tagajärgi.

45. Kohus leiab, et H-E. Tõnissoo tegevuses ei esine KarS §-s 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et KarS § 57 lg 1 p 3

järgse karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada, et H-E. Tõnissoo on oma tegu kahetsenud

(vt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Kohtul puudub alus H-E. Tõnissoo kahetsuse

siiruses kahelda.

46. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et H-E. Tõnissood on 8. juunil 2025 väärteokorras

karistatud LS § 207 lg 1 ja LS § 227 lg 2 rikkumiste eest rahatrahviga 31 trahviühikut, s.o 248

eurot (trahv tasutud 6. oktoober 2025). Seega vaid kolm kuud hiljem pani H-E. Tõnissoo toime

analoogilise rikkumise – kiiruse ületamise. Seega ei saa asuda seisukohale, et kiiruse ületamise

puhul oli tegemist ühekordse ja juhuslikku laadi eksimusega. Eelnevat tuleb eripreventsiooni

puhul arvestada.

47. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et H-E. Tõnissoo karistamine rahatrahviga LS § 227 lg

2 sanktsiooni keskmisest oluliselt suuremas määras ei ole põhjendatud ning karistust tuleb

vähendada. Kohus peab põhjendatuks karistada H-E. Tõnissoo LS § 227 lg 2 järgi sanktsiooni

keskmisele lähedale määras, s.o rahatrahviga 55 trahviühikut ehk 440 eurot. Kohtu arvates täidab

sellises määras rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale

signaali liiklusturvalisuse tähtsusest ning selle tagamiseks liiklusnõuete järgimise vajalikkusest,

sh ka sellest, et tuleb järgida piirkiirust ning kanda kaasas nõutavaid dokumente.

48. KarS § 66 lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

Kaevatavast otsusest nähtub, et rahatrahvi tasumine määrati ositi ning viimase osamakse

tasumise tähtpäev oli 18. detsember 2025. Kuna see tähtaeg on käesolevaks ajaks möödas, tuleb

määrata trahvi tasumiseks uus tähtaeg. Arvestades mõistetava trahvi suurust (440 eurot), H-E.

Tõnissoo õpib ega tööta, peab kohus põhjendatuks võimaldada tal tasuda rahatrahv ositi 8 kuu

jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt kuu viimaseks

päevaks vähemalt 55 eurot. Igakuiselt suuremas summas rahatrahvi tasumine võib käia talle

majanduslikult üle jõu.

49. Juhindudes VTMS § 132 p-dest 2 ja 3 rahuldab kohus Hans-Erik Tõnissoo kaebuse

osaliselt ja tühistab PPA Ida prefektuuri 19. septembri 2025. a kiirmenetluse otsuse osaliselt, s.o

Hans-Erik Tõnissoo süüditunnistamises ja karistamises LS § 203 järgi ning Hans-Erik

Tõnissoole LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teeb vastavas

osas uue otsuse. Kohus lõpetab väärteoasjas menetluse Hans-Erik Tõnissoo poolt LS § 203 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik