2-24-10696/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-10696

Kohtuasi

P.W ja G.V hagi

Z.W vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.03.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.W apellatsioonkaebus

P.W apellatsioonkaebus

G.V apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Z.W apellatsioonkaebuse hind 3206,16 eurot

P.W apellatsioonkaebuse hind 4509 eurot

G.V apellatsioonkaebuse hind 4341,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: P.W (isikukood XXX)

Hageja II: G.V (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja D.S (isikukood XXX)

Kostja: Z.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maris Kure

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud hagihinda ja määrata hagihinnaks P.W osas 10 728

eurot ning G.V osas 7222,50 eurot.

2. Jätta vastu võtmata Z.W 03.04.2025 ja 09.03.2026 esitatud tõendid.

3. Tühistada Harju Maakohtu 04.03.2025 otsus osas, millega kohus mõistis Z.W-lt

P.W kasuks elatise 648,50 eurot ületavas osas alates 01.01.2026 kuni P.W

täisealiseks saamiseni.

2-24-10696

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Z.W-lt P.W kasuks välja elatis

648,50 eurot alates 01.01.2026 kuni P.W täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta

Harju Maakohtu 04.03.2025 otsus muutmata.

5. Rahuldada Z.W apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta

P.W

ja

G.V

apellatsioonkaebused rahuldamata.

7. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

8. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

8.1. Rahuldada hagi osaliselt.

8.2. Jätta rahuldamata P.W ja G.V nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

8.3. Mõista Z.W-lt välja:

8.3.1. P.W kasuks elatis 691 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni 31.12.2025;

8.3.2. P.W kasuks elatis 648,50 eurot kuus alates 01.01.2026 kuni P.W

täisealiseks saamiseni;

8.3.3. G.V kasuks välja elatis 320,10 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni G.V

täisealiseks saamiseni.

8.4. Määrata, et Z.W kohustub tasuma punktis 8.3 nimetatud elatise järgneva

kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks D.S arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Elatis“, näidates makse selgituses

ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille/kelle eest elatist

makstakse.

8.5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8.6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.W ja G.V esitasid 12.07.2024 Harju Maakohtule hagi Z.W-lt elatise väljamõistmiseks.

Hageja I nõudis maakohtus kostjalt igakuist elatist 1192 eurot ning hageja II 802,50 eurot.

Samuti nõudsid hageja I ja hageja II ühe aasta eest tagasiulatuvat elatist vastavalt 8235

eurot ja 7245 eurot.

2-24-10696

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt maksab kostja hagejatele elatist ebaregulaarselt

ning alla miinimumi. Hageja I igakuised kulud on keskmiselt 2544 eurot ning hageja II

kulud 1765 eurot, mis jagunevad järgmiselt:

2.1. eluasemekulud hageja I osas 830 eurot ja hageja II osas 253 eurot;

2.2. kulud toidule hageja I osas 515 eurot ja hageja II osas 400 eurot;

2.3. kulud transpordile hageja I osas 82 eurot ja hageja II osas 155 eurot;

2.4. sidekulud hageja I osas 65 eurot ja hageja II osas 25 eurot;

2.5. kulud tervishoiule hageja I osas 100 eurot ja hageja II osas 150 eurot;

2.6. kulud hügieenitarvetele hageja I osas 150 eurot ja hageja II osas 50 eurot;

2.7. kulud koolikohustuse täitmisele hageja I osas 58 eurot ja hageja II osas 33 eurot;

2.8. kulud riietele ja jalanõudele hageja I osas 136 eurot ja hageja II osas 163 eurot;

2.9. muud vältimatud püsikulud hageja I osas 608 eurot ja hageja II osas 536 eurot.

3. Hageja I käib Tallinnas asuvas gümnaasiumis ning elab seetõttu üksinda Tallinnas

üürikorteris. Hageja II elab koos ema ja vanavanematega Aegviidus. Kostja on varaliselt

kindlustatud, kuid hagejate kulusid katab oluliselt suuremas ulatuses hagejate ema. Samuti

aitavad hagejaid ülal pidada emapoolsed vanavanemad. Hagejad on kostjalt küsinud

toimetulekuks suuremat elatist, kuid kostja on keeldunud. Kostja varjab enda tegelikke

sissetulekuid. Hagejatel on õigus saada osa kostja elulaadist. Hagis märgitud kuludele

vastava elulaadi on hagejatele pidanud võimaldama ema üksinda.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.

Hagis esitatud kulud ei vasta hagejate elulaadile ning ületavad mõlema vanema tegelikku

finantsilist võimekust. Tõenditest ei nähtu, et esitatud mahus kulutusi oleks hagejatele

reaalselt tehtud. Hagejale I Tallinnasse korteri üürimine ei olnud kostjaga kooskõlastatud.

Kostja majanduslik seis ei võimalda hagis nõutud ulatuses elatist tasuda. Kostjale laekub

igakuiselt netotöötasuna 2622 eurot. PKS § 101 alusel arvutatuna teeks see mõlema hageja

elatise suuruseks 334,76 eurot. Seda ületavas osas ei ole elatise tasumine põhjendatud.

5. Kostja oli eksituses elatise ning temal lasuva kohustuse suuruse osas, mistõttu tunnistas ta

osaliselt hagejate tagasiulatuvat elatise nõuet. Kostja tasus pärast hagi menetlusse võtmist

võlgnevuse 2476,68 eurot hagejate seaduslikule esindajale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja

elatise 691 eurot kuus ning hageja II kasuks 320,10 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise jättis

kohus kostjalt välja mõistmata. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagis märgitud kulud osaliselt tõendamata.

Tõendamata kulude osas lähtus kohus seisukohtades esitatud põhistustest ning üldteada

kulude keskmistest suurustest. Kohus pidas hageja I põhjendatud kulude suuruseks 1462

eurot kuus ning hageja II põhjendatud kulude suuruseks 720,19 eurot kuus. Lapsetoetuste

2-24-10696

mahaarvamisel teeb see kummagi vanema kohustuse suuruseks vastavalt 691 eurot ja

320,10 eurot kuus. Kokkuvõtvalt olid hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kohtu

hinnangul järgmised:

7.1. eluasemekulud hageja I osas 768 eurot ning hageja II osas 140,19 eurot;

7.2. kulud toidule mõlema hageja puhul 200 eurot;

7.3. kulud transpordile hageja I osas 34 eurot ja hageja II osas 20 eurot;

7.4. sidekulud mõlema hageja osas 10 eurot;

7.5. kulud tervishoiule mõlema hageja osas 20 eurot;

7.6. kulud hügieenitarvetele hageja I osas 35 eurot ja hageja II osas 20 eurot;

7.7. koolikohustuste täitmise kulud mõlema hageja osas 30 eurot;

7.8. kulud riietele ja jalanõudele mõlema hageja osas 60 eurot;

7.9. muud vältimatud püsikulud hageja I osas 305 eurot ning hageja II osas 220 eurot.

8. Kostjal on märkimisväärses koguses kinnisvara, mida raskuste kõrvaldamiseks

võõrandada. Kostja majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava

elatise tasumiseks piisavalt hea.

9. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleksid enne hagi esitamist järjepidevalt nõudnud

kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Kostja võis elatise tasumisel lähtuda

seadusjärgsest miinimummäärast. Tagasiulatuval ajaperioodil kehtinud seadusjärgse

elatise ja tasutud summade vahe on kostja menetluse kestel hagejatele tasunud.

Kostja apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise PKS § 101 sätestatud määrast suuremas

ulatuses. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I

kasuks välja elatis PKS § 101 sätestatud määras.

11. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii materiaal- kui ka menetlusõiguse

norme ning hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid. Samuti on kohtuotsus üllatuslik,

kuna see on vastuolus menetluses varasemalt antud selgitustega.

12. Kohus selgitas pooltele, et miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb

hagejatel enda kulusid tõendada. Hagejate kulude hindamisel on kohus pea iga kuluartikli

juures tõdenud, et kulutuste suurus ei ole tõendatud. Samas on kohus mõistnud elatise

välja miinimummääraga võrreldes enam kui kahekordses ulatuses. Kohtu varasemaid

selgitusi arvestades on kohtu õiguslik hinnang üllatuslik.

13. Hageja I vajadused ega tavaline elulaad ei näe ette Tallinna kesklinnas üksinda kahetoalise

korteri üürimist. Üüritud korter on hagejale I üksinda elamiseks põhjendamatult suur ja

kallis. Samuti ei saa üürimist pidada vajaduseks PKS § 99 lg 1 tähenduses. Hagejal I on

võimalik elada Viimsis, Randveres hagejate seaduslikule esindajale kuuluvas paarismajas.

Ema poolt rahaliste kohustuste võtmine, mis ei seondu lapse tegelike vajadustega, ei saa

tuua kohustusi teisele vanemale, kellega neid kulutusi pole kooskõlastatud. Hagejate

elulaadi arvestamisel ei saa võtta aluseks ka kostjaga koos elamise aega, kuna perena elati

2-24-10696

ühiselt vaid poolteist kuud ning pere elulaad vastas keskmise eesti perekonna

elustandardile.

14. Kohus nõudis üksnes kostjalt enda varalise seisu tõendamist, kuid mitte hagejate

seaduslikult esindajalt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et hagejate emal

oleks vahendeid hagis märgitud kulutuste kandmiseks. Hagis esitatud kulude kandmine ei

ole kummalegi vanemale tegelikkuses jõukohane ega jätkusuutlik.

Hagejate apellatsioonkaebus

15. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad nii hagejale I kui ka hagejale II

väljamõistetud elatise suurust. Hagejad paluvad teha uue otsuse, millega mõista kostjalt

hageja I kasuks välja elatise 1272 eurot kuus ning hageja II kasuks 882,50 eurot kuus,

millest mõlema puhul arvatakse maha lapsetoetus.

16. Hagejad leiavad, et on tõendanud hagiavalduses märgitud kulusid, kulud vastavad

tegelikkusele ning on kvaliteetseks eluks vajalikud. Väljamõistetud elatised hagejate

reaalseid kulusid ei kata. Kostjal on võimekus nõutud ulatuses hagejaid ülal pidada.

Seisukohad vastaspoole kaebusele

17. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Hagejad ei ole tõendanud enda kulusid

ega seda, et hagejate seaduslik esindaja oleks selliseid kulusid laste ülalpidamiseks

kandnud.

18. Hagejad ei nõustu kostja apellatsioonikaebusega. Kostja ei ole kohtule esitanud kõiki

andmeid enda tegeliku varalise seisu kohta. Kostja peab kohtlema hagejaid samaväärselt

kui enda teisi vanemaid lapsi. Hagejate kulud ajas aina kasvavad. Kostja vastuväited

hageja I kuludele on põhjendamatud. Kulusid aitavad katta lisaks hagejate seaduslikule

esindajale ka hagejate vanavanemad. Lisaks töötab hageja I nädalavahetustel, et aidata

enda kulusid katta ning ta on loobunud trennidest. Paarismaja Randveres on müügis ning

koolitee ja kojutulek Aegviitu oleks sealt ühistranspordiga aeganõudev.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ning teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab uute asjaolude tõttu alates 01.01.2026

kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatise suurust. Kostja apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt. Hagejate apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.

20. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hagejad vaidlustavad neile väljamõistetud elatise suurust. Kostja vaidlustab maakohtu

otsust osas, millega kostjalt on hageja I kasuks mõistetud välja miinimummäärast suurem

elatis. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus määras kindlaks elatise

tasumise korra.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

Hagejate apellatsioonkaebuste lahendamine

21. Hageja I nõudis täiendatud hagiavalduses kostjalt igakuist elatis 1192 eurot (1272 eurot –

80 eurot lapsetoetus) ning hageja II 802,50 eurot (882,50 eurot – 80 eurot lapsetoetus).

2-24-10696

Seega nõudsid hagejad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud

miinimummäärast suuremas ulatuses. Lisaks nõudsid hagejad kostjalt tagasiulatuva elatise

tasumist kokku summas 15 480 eurot (hageja I 8235 eurot ja hageja II 7245 eurot).

22. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Sealjuures näeb PKS § 101 lg 1 ette, et igakuine elatis ühele

lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel

arvutatud elatis on miinimummääras elatis, mis eeldatavasti katab pool lapse minimaalselt

vajalikest kuludest ning nende kulude suurust ei ole vaja kohtumenetluses tõendada

(RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kui lapse vajadused seda nõuavad, tuleb elatis

määrata kindlaks PKS § 99 lg-te 1-2 alusel, arvestades nii lapse tavalist elulaadi ja

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

23. Hagejate apellatsioonkaebuste kohaselt taotlevad nad maakohtu otsuse tühistamist ning

elatise väljamõistmist kokku summas 1994,50 eurot kuus (hageja I ülalpidamiseks 1272

eurot + hageja II ülalpidamiseks 882,50 eurot – 160 eurot lapsetoetus).

24. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagejad nõus loobuma tagasiulatuvast elatise nõudest.

Ringkonnakohus palus hagejatel 05.02.2026 täpsustada, kas nad vaidlustavad ka

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmist ning selgitas, et sellisel juhul tuleb neil

tuua välja, mida on maakohus nende hinnangul nõude lahendamisel valesti teinud ning

missugust otsust nad ringkonnakohtult taotlevad. Hagejad ringkonnakohtule ei vastanud.

25. Hagejate 09.03.2026 menetlusdokumendist nähtuvalt käsitavad nad tagasiulatuva elatisena

seda elatise osa, mida kostja on kohtumenetluse ajal hagejate nõutust vähem tasunud (dtl

638). PKS § 108 alusel on võimalik nõuda tagasiulatuvat ülalpidamist möödunud aja

(elatisehagi esitamisele eelnenud aasta) eest. Elatis, mis mõistetakse välja alates

hagiavalduse esitamisest, ei ole tagasiulatuv elatis PKS § 108 tähenduses.

Ringkonnakohus mõistab hagejate avaldusi selliselt, et nad ei vaidlusta tagasiulatuva (s.o

hagiavalduse esitamisele eelneva) elatisenõude rahuldamata jätmist maakohtu poolt.

26. Isegi kui tõlgendada hagejate avaldusi selliselt, et nad vaidlustavad maakohtu otsuse täies

ulatuses, ei anna see alust maakohtu otsust tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata

jätmise osas muuta. Maakohus kohaldas PKS § 108 lg-t 1 õigesti ega rikkunud selle nõude

lahendamisel menetlusõiguse norme.

27. Maakohus selgitas hagejatele 23.08.2024, et neil tuleb esile tuua ja võimaluse korral ka

tõendada, mida on hagejad soovitud elatise saamiseks teinud, st kas ja millisel moel ning

millal on hagejad nõudnud kostjalt soovitud elatise tasumist. Hagejad ei tõendanud, et nad

oleksid enne hagi esitamist nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist.

Kostja on tasunud elatist seadusjärgses miinimummääras. Miinimummäärast suuremat

elatist enne kohtusse pöördumist kostjalt ei nõutud. Seetõttu järeldas maakohus õigesti, et

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine oleks kostja jaoks üllatuslik. Tagasiulatuva

elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude

rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise eesmärki.

28. Hagejad on apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohtu väljamõistetud elatis ei kata nende

tegelikke kulusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagejate esitatud tõendeid

hinnates eksinud. PKS § 99 alusel elatise väljamõistmiseks tuleb lapse vajalikke kulusid

tõendada. Vajalikeks kuludeks saab eelkõige pidada neid kulusid, mis on lapse kõigi

eluvajaduste katmiseks vajalikud. Hagejad ei tõendanud vajalikke kulutusi 1994,50 eurot

2-24-10696

kuus (hageja I ülalpidamiseks 1272 eurot + hageja II ülalpidamiseks 882,50 eurot – 160

eurot lapsetoetus).

29. Mõlemad hagejad on kohtule esitanud hulgaliselt makse- ja kontoväljavõtteid, mis ei

tõenda hagejate vajadusi, vaid eelkõige seniseid harjumusi. Tegemist ei ole vajalike

kuludega PKS § 99 mõttes, mis õigustaksid PKS § 101 alusel suurema elatise

väljamõistmist. Hagejad ei ole tuginenud argumendile, et nende kulud on mõne

erivajaduse tõttu keskmisest suuremad. Sellistele vajadustele ei viita ka kohtule esitatud

seisukohad. Lisaks on hagejate kohtu ette toodud kulud tõenditest nähtuvalt liialdatud.

Näiteks ei saa hageja II ühe kuu keskmise internetikulu alla lugeda võlgnevusi eelnevatest

perioodidest (dtl 150), hageja I ei vaja üle kuu uusi parfüüme (dtl 165), hageja I

toidukulleri teenus kuulub mugavusteenuse, mitte vajaliku teenuse hulka (dtl 126) ning

hageja II sünnipäeva pidamine Tallinki hotellis (dtl 253) ei ole samuti vajadus, vaid

taandub eelkõige küsimusele, kas vanematel on soov ja valmisolek lapsele seda

võimaldada.

30. Hagejate apellatsioonkaebused jäävad eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Kostja apellatsioonkaebuse lahendamine

31. Maakohus on kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnates tuvastanud, et hageja I on

PKS § 99 kohaselt õigustatud saama kostjalt igakuiselt 691 eurot kuus ning hageja II

320,10 eurot kuus. Kostja hinnangul on maakohtu otsus hageja I kulude osas üllatuslik

ning hageja I kulud on põhjendamatud ja liialdatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsust

osas, millega kostjalt mõisteti hageja I kasuks välja elatis PKS § 101 alusel arvutatud

summast suuremas ulatuses.

32. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolud ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes TsMS § 652 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud juhtudel.

Kohus võtab esmalt seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite ja asjaolude

kohta.

33. Nimelt esitas kostja 03.04.2025 apellatsioonkaebusele lisatuna väljavõtted Google

kaardirakendusest (dtl 574-575) ja maksekorralduse (dtl 576). Kostja esitas 09.03.2026

täiendavad tõendid: panga väljavõte elatise tasumise kohta (dtl 623), üürikuulutused (dtl

624629) ja väljavõte Elroni kodulehelt (dtl 630).

34. Ringkonnakohus jätab maksekorralduse ja panga väljavõtte (dtl 576, 623) vastu võtmata

asjakohatuse tõttu TsMS § 238 lg 1 alusel. Vaidluse esemeks ei ole see, kas kostja on

kohtumenetluse ajal tasunud elatist korrapäraselt või mitte. Sellest ei sõltu ka asja

lahendus.

Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Esitatud maksekorraldus ja pangaväljavõte näitavad menetluse ajal

tasutud elatise suurust, kuid ei tõenda ühtegi asja lahendamiseks olulist faktilist asjaolu.

35. Vastu jäävad võtmata ka ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (dtl 574-575,

624-629, 630). Kostjal ei olnud takistusi nende tõendite esitamiseks juba maakohtus,

mistõttu jäävad need apellatsioonimenetluses TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

36. Kostja esitas apellatsioonkaebuses Google kaardirakenduste väljavõtted, mis näitavad

ajakulu hageja I Tallinnas asuvast korterist kooli ning Aegviidust rongiga kooli liikumisel.

Vastusest hagile nähtub, et kostja tugines sellele asjaolule juba maakohtus (dtl 192). Seega

oleks kostja saanud esitada ka oma vastuväidet kinnitavad tõendid juba maakohtule.

2-24-10696

37. Kostja esitas ringkonnakohtule ka kinnisvaraportaali üürikuulutused (dtl 624-629),

viidates, et kinnisvaraportaalis leidub ka oluliselt soodsamaid võimalusi hagejale I toa

üürimiseks. Kuigi kostja on maakohtus tuginenud sellele, et hageja I kulud on

ülepaisutatud, ei esitanud kostja neid tõendeid maakohtule. Samuti ei esitanud kostja

maakohtus sedavõrd konkretiseeritud vastuväidet, et hagejal I oleks võimalik üürida korter

oluliselt soodsama hinnaga või piirduda üksnes toa üürimisega. Ringkonnakohtul ei ole

TsMS § 652 lg-st 4 tulenevat alust seda vastuväidet ja tõendeid apellatsioonimenetluses

arvesse võtta.

38. Lisaks esitas kostja 09.03.2026 väljavõtte rongiplaanist Elroni kodulehelt, mis näitavad

rongiga liikumise ajakulu Aegviidust Tallinnasse. See tõend on esitatud

menetlusstaadiumis, kus esitada võis üksnes avaldusi ja seisukohti, mitte uusi tõendeid

(TsMS § 647 lg 1). Seetõttu ei võta ringkonnakohus ka seda tõendit vastu.

39. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus otsuse tegemisel

põhjendamiskohustust, mis tõi kaasa üllatusliku otsuse. Maakohus on 03.12.2024

määruses pooltele selgitanud, et miinimumelatise ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kohus selgitas, et kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (dtl 263). Kohtuotsusest

nähtuvalt on maakohus võtnud hagejate elatise suuruse määramisel aluseks kulud, mida

hagejad on tõendanud ning kulud, mida kohus on pidanud üldtuntuks ja seega

põhjendatuks (dtl 532).

40. TsMS § 231 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb

üldtuntuks. Lapse tavavajadused saab lugeda TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks, sest on

üldteada, et laps vajab näiteks sööki, riideid, elamispinda ja hügieenitarbeid. Ka juhul, kui

laps ei ole tõendanud enda keskmisest suuremaid vajadusi, tuleb talle tagada ülalpidamine,

mis vastaks vähemalt keskmise lapse vajadustele, mis on aluseks olnud PKS § 101 alusel

arvestatavale elatisele (TlnRnKo 21.04.2025, 2-23-8058, p 11).

41. Kohus on üldtuntuks ja põhjendatuks pidanud hageja I kulusid 609 euro ulatuses. Sinna

alla kuuluvad toidu-, transpordi-, side- ja tervishoiukulud ning kulud hügieenitarvetele,

koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele, samuti muud vältimatud püsikulutused.

Kohtu põhjendatuks peetud kulud jäävad alla kahekordse PKS § 101 alusel arvutatud

miinimummäära. Sealjuures ei ole 609 euro hulka arvestatud eluasemekulusid ega

majapidamiskulusid, mis miinimumelatise baassumma määramise aluseks oleva RAKE

uuringu (Tartu Ülikooli 2020. a valminud uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis.

Lõpparuanne“) kohaselt moodustavad 9% 13-17-aastaste laste ülalpidamiskuludest. Kui

lisada maakohtu üldtuntuks loetud kuludele juurde eelduslikud minimaalsed eluaseme- ja

majapidamiskulud ulatuses 30,13 eurot (334,76 × 0,09), ei ületaks üldtuntuks loetud kulud

lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks tehtud kulusid. Kuna miinimummääras

kulusid ei ole lapsel vaja kohtumenetluses tõendada, ei ole kohus eksinud, kui luges alla

miinimummäära jäävad kulud üldtuntuks. Sealjuures ei mängi rolli, kas mõne kululiigi

osas on kulud põhjendamatult kõrged, kui kululiikide summa kokku miinimummäära ei

ületa. Kuna maakohus on menetluse käigus pooltele selgitanud, et miinimummääras

kulusid tõendada ei ole vaja, ei saa maakohtu otsus üldtuntuks loetud kulude osas olla

pooltele üllatuslik.

42. Maakohus on tõendatuks pidanud hageja I eluasemekulusid 768 euro ulatuses ning

trennikulusid 85 euro ulatuses. Kohtumaterjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et

hageja I käib koolis Tallinnas ning elab üksinda üürikorteris. Seega on üürikorteri kulu

Tallinnasse elama asudes muutunud ühtlasi hagejale I vajalikuks kuluks PKS § 99

2-24-10696

tähenduses. Kohus ei lahenda siinses asjas vanematevahelist hooldusõiguslikku vaidlust,

kuhu alla kuulub küsimus sellest, kas hagejale I Tallinnasse korteri üürimine oli kostjaga

eelnevalt kooskõlastatud.

43. Kui vanem on PKS § 102 lg 1 tähenduses võimeline ülalpidamist andma, on vanema

ülalpidamiskohustuse osaks ka lapse võimetele ja oskustele vastava hariduse

omandamisega seotud mõistlike kulude kandmine (sarnaselt RKTKo 30.04.2024, 2-21-

6015/36, p 10). Kostja ei ole väitnud, et Tallinna õppima asumine ei oleks hageja I

võimete ja kalduvuste kohane.

44. Kohus nõustub kostjaga, et hageja I eluasemekulusid ei põhjenda küll tema senine elulaad,

kuid ei nõustu, et hageja I elulaad ei tohiks seetõttu tulevikus paraneda. Lapse elulaadi

hindamisel ei saa arvesse võtta tema seniseid kulusid, sest lapse elulaad sõltub ja võib

muutuda vastavalt vanemate varalistele võimalustele (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12,

p 15). Sealjuures võib kohus PKS § 102 lg 3 alusel igakuist elatist suurendada ka üksnes

ühe vanema heale varalisele seisule viidates. Kostja varalise seisu osas nõustub

ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt on kostja majanduslik seis hagejale

kulupõhise elatise tasumiseks piisav. Lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb võtta

arvesse vanema varalist seisu tervikuna, sh ka talle kuuluvaid kinnisasju ning võimalusi

nendelt tulu teenida, mitte üksnes kitsalt tema sissetulekut.

45. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja I eluasemekulud on põhjendamatud seetõttu, et kooli

liikumise aeg hageja I praegusest elukohast ei ole märkimisväärselt erinev rongiga

Aegviidust kooli sõitmisel. Arvesse tuleb võtta, et mitmetunnine edasi-tagasi sõitmine

ning rongiaegadest sõltumine pikendavad hageja I koolipäeva ja jätavad vähem aega

puhata, õppida või hobidega tegeleda. Kui vanemate majanduslik seis võimaldab üürida

lapsele elukoht kooli lähedal, ei tuleks üürikulu pidada põhjendamatuks üksnes seetõttu, et

hageja I saaks Tallinnasse kooli käia ka Aegviidust.

46. Kostja tõi apellatsioonimenetluses uue asjaoluna välja, et apellatsioonikaebuse esitamise

ajal elas hagejate seaduslikule esindajale kuuluvas Viimsi vallas asuvas paarismajas kostja

tädi, kes menetluse kestel suri ning majaosa seisab seetõttu tühjana. Kohtu hinnangul tuleb

ka Randverest kooli käimisel arvestada sõidule kuluvat aega, mis jätab hagejale I oluliselt

vähem aega puhkamiseks.

47. Maakohus on hageja I trennikulu hindamisel lähtunud kohtule esitatud tõendist (dtl 144).

Ringkonnakohus nõustub, et e-kirja sisust nähtuvalt on see edastatud isikutele, kes on

otsustanud trennis käia. Seega ei eksinud maakohus, kui luges hageja I trennikulu

tõendatuks. Hageja I on aga apellatsioonimenetluses toonud välja, et alates käesolevast

aastast ta trennidest osa ei võta. Seega ei saa pidada trennikulu 85 euro ulatuses alates

käesolevast aastast põhjendatuks ning selles ulatuses tuleb hageja I igakuiseid kulusid

elatise arvestamisel vähendada.

48. Kohus märgib, et kuigi maakohus küsis menetluses vaid kostja pangakonto väljavõtet, ei

viinud see ebaõige lahendini. Mõlema vanema kontoväljavõtete hindamine võiks kõne alla

tulla juhul, kui hagejad või kostja oleksid taotlenud kõrvalekaldumist võrdsetes osades

ülalpidamise andmise põhimõttest. Seda näiteks juhul, kui ühe vanema varaline seisund on

sedavõrd halb, et ta ei suudaks kanda oma osa lapse minimaalsete vajaduste

rahuldamiseks tehtavatest kuludest ning nõuab seetõttu teiselt vanemalt suuremas osas

kulude kandmist. Ka kostja viidatud Riigikohtu lahendites oli tegemist olukorraga, kus

hinnati, kas vanemate kohustuse võrdsusest on alust kalduda kõrvale (RKTKo 2-16-135,

17.01.2018, p 11.2; RKTKo 2-19-18082, 27.10.2021, p-d 2 ja 10). Ka ei saa hagejate

vajalikke kulutusi hinnata üksnes selle põhjal, kas teine vanem on reaalselt selliseid

2-24-10696

kulutusi lastele teinud. Kui elatist maksma kohustatud vanem enda ülalpidamiskohustust

ei täida või ei tee seda piisavas ulatuses, ei ole välistatud, et nii mõnigi vajalik kulutus on

just selle tõttu lastele jäänud tegemata. See aga ei välista, et kulu oleks lapsele PKS § 99

mõttes vajalik.

49. Kuna hageja I alates käesolevast aastast trennides ei osale, tuleb temale väljamõistetud

elatise suurust alates 01.01.2026 vähendada 42,50 euro võrra (senine trennikulu 85 eurot

jagatuna mõlema vanema vahel). Sel põhjusel rahuldab ringkonnakohus kostja

apellatsioonkaebuse osaliselt ning vähendab alates 01.01.2026 kostjalt hageja I kasuks

väljamõistetud elatise suurust 648,50 euroni.

50. TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagihinda. TsMS §

129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetavas

vaidluses hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Maakohus on otsuses märkinud

tsiviilasja hinnaks hageja I nõudes 11 425,50 eurot ning hageja II nõudes 7942,50 eurot.

Hagejad on 30.09.2024 esitatud hagiavalduses (täpsustatud 13.01.2025) märkinud küll, et

hageja I nõuab elatist 1272 eurot kuus ning hageja II 882,50 eurot kuus, kuid toonud

sealsamas välja ka, et nõuavad kostjalt kokku 1992 eurot, kuna elatisest tuleb arvestada

maha lapsetoetus 160 eurot (dtl 170). Sellist nõuet on hagejad kinnitanud ka 25.11.2024

vastuses (dtl 232, 256) ning 13.01.2025 esitatud täienduses (dtl 496). TsMS § 129 lg 2

kohaselt on seega hagihind hageja I osas 10 728 eurot ((1272 – 80) × 9) ning hageja II

osas 7222,50 eurot ((882,50 – 80) × 9).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust

järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164

lg-s 3 sätestatud asjaolud. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

52. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)